Rubriigi ‘Geoloogia arhiiv

Ajalugu | Astronoomia | Bioloogia | Geneetika | Geoloogia | Loomad | mis.uudist | News | Ökoloogia

Meteoriidid abistasid elusaine ehitamist

21.03.2008

Miljoneid aastaid tagasi Maale paiskunud meteoriitidest on leitud aminohappeid ja teisi elu ehituskive. Aminohapetest on ehitatud valgud ja ensüümid. Londoni Imperial College’i teadlane Zita Martins ja tema kolleegid arvavad nüüd, et varajane päikesesüsteem oli elu toorainetest rikkam, kui arvati siiani.
3,8 kuni 4,5 miljardi aasta eest pommitasid meteoriidid Maad tihedalt. Seejärel tekkis elu. Võibolla aitasid selle tekkele kaasa meteoriitsed aminohapped ja teised bioloogiliselt kasulikud ühendid, mida on leitud Antarktikasse kukkunud meteoriitidest. Neist leitud aminohapped sisaldavad raskemat süsiniku isotoopi, mis võis tekkida vaid kosmoses.
Allikas: AlphaGalileo

Ajalugu | Astronoomia | Bioloogia | euroopa.mõtleb | Geoloogia | News

Meteoriidid rikastasid Baltika mere elustikku

21.03.2008


Meteoriidiplahvatusi on seostatud ikka pigem katastroofidega nagu liikide massiline väljasuremine või dinosauruste kadumine Maalt 65 mln aasta eest. Siiski võis juhtuda ka hoopis vastupidi – et sellise katastroofi tulemusena ilmusid uued liigid ja mitmekesisem elustik. Kopenhaageni ülikooli paleontoloogid Svend Stouge ja Dave Harper ning nende Lundi kolleegid Rootsist avastasid, et kui nn Ordoviitsiumi ajastul 490–440 miljoni aasta eest langes Maale enam kui 100 suurt meteoriiti, vallandas see uue liigirikuse tekke ookeanides, kus tol ajal peaaegu kogu elu toimetas.

Bioloogiline evolutsioon kiirenes lühikese aja jooksul. Umbes nii nagu vulkaanipurse hävitab elu, ent võimaldab uutel liikidel ka oma tuhast tõusta, nõnda et liigirikkus suureneb. Selline olukord tekkis 40 mln aastat pärast nn Kambriumi plahvatust, mil ilmusid esimesed keerukad hulkraksed organismid.
Teadlaste järeldused põhinevad arvutianalüüsil, meteoriitide keemilisel seirel, fossiilidel ja eri Rootsi kraatrite uurimisel. “Meie uuringud on näidanud, et see oli nõnda vähemasti Baltika ümbruses,” kommenteeris Sven Stouge. Tol lühikesel ajavahemikul kiirenes siin uute liikide evolutsioon, eelkõige praegusi rannakarpe meenutavatel karploomadel. Nüüd uurivad teadlased, kuidas olid asjalood mujal. Juba on nad Lõuna-Hiinas leidnud samasuguse keemilise koostisega meteoriite nagu Rootsis.
Allikas: AlphaGalileo

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Etnoloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia | vänge.lugu

Õllega segatud teadus

21.03.2008

Kuidas saada targaks? Seda ei tea keegi. Kuid kuidas oma tarkusest kõige edukamalt teada anda? Nüüd on see selge. Vastus peitub õlles.
Kõrgelt hinnatud teadusajakiri Oikos avaldas veebruaris artikli, millest selgub, et mida enam teadlane joob õlut, seda vähem edukas ta on. Vähe sellest – ka teadusartikli väärtus – kui palju seda tsiteeritakse, sõltub sellest, kui palju artikli autor õlut joob. Mida enam õlut, seda vähem artiklit tsiteeritakse.
Pole ime, et artikli autor on tšehh – Palacky ülikooli ornitoloog Tomaš Grim, kes tavaliselt uurib lindude, mitte teadlaste käitumist. Sedapuhku uuris siis ta oma rahvuskaaslastest ornitoloogide õllekombeid ja teadussaavutusi.

Tema artikkel on üllatanud ja ka ärritanud biolooge, kes on juhtinud tähelepanu paljudele baarides välja käidud ideedele ning kokteilipidudel tehtud avastustele. Siiski pole põhjuse ja tagajärje vahekord selge. “Võibolla uputavad väheviljakad teadlased oma kurbuse õllesse,” pakub välja Washingtoni riigiülikooli ornitoloog ja õllesõber Mike Webster.
Õllelaineid löönud artikli autor väidab, et ta ise joob mõnel ööl ka enam kui 12 õlut. Ja sellest hoolimata on ta artikkel leidnud laia vastukaja.
Allikas: Oikos, 117: 2008

Geoloogia | nädal.arvus | News

Uraani sisaldus:

21.03.2008

Maakoores keskmiselt 4 grammi tonni kohta;
Soomes 4500 kg ühe ruutkilomeetri kohta meetri sügavusel.
Eesti diktüoneemakildas 300 g tonni kohta.
Allikad: TeolisuudenVoima OY, TTÜ geoloogia instituut

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

07.03.2008

“Kas objekti võib nimetada kunstiteoseks, kui seda saab ka pliidi puhastamiseks kasutada?”
Woody Allen, USA filmimees ja kirjanik

euroopa.mõtleb | Geoloogia | News

Maa on jõudnud inimajastusse

15.02.2008


Portsmouthi ülikooli geoloogid oletavad, et inimkond on Maad muutnud nõnda palju, et see on viinud Maa ajaloo ühe epohhi lõpule ja alustanud uut.
Holotseen on lõppenud ja oleme suubunud uude epohhi – Antropotseeni ajastusse.
Andrew Gale ja tema kolleegid on hinnanud inimmõjude põhilisi tagajärgi planeedile ja avastanud, et viimase 200 aasta jooksul on toimunud enam muutusi, kui siiani arvati. Nad jälgisid selliseid ilminguid nagu setete erosiooni ja ümberpaiknemist, põhimuutusi süsinikuahelas, globaalset temperatuuri, ookeani happestumist ja üldmuutusi Maa taimestikus ning loomastikus.

Inimaktiivsus on saanud Maa topograafia ja kliima esmamuutjaks. “Pole võimalik, et 6,5 miljonit inimest elab Maal, põhjustamata hiiglaslikke muudatusi füüsilises, keemilises ja bioloogilises keskkonnas,” ütles Gale. Uurides stratigraafilisi kihte avastati näiteks liivadest tillukesi plastikosiseid ning suudeti tuvastada näiteks tuumakatsetuste algaega 1950. aastatel. Seepärast arvavad Gale ja ta kolleegid, et eel- ja järelindustriaalne Maa ei saa kuuluda samasse geoloogilisse aegkonda. Nad panevad rahvusvahelisele stratigraafia komisjonile ette nimetada Maa uusim geoloogiline ajastu Antropotseeniks.
Allikas: AlphaGalileo

Antropoloogia | Geoloogia | Humanitaarteadus | News | Sotsiaalteadus | Teoloogia | veebi.paik

Loomine ja loodu

18.01.2008

USA Teaduste Akadeemia on välja andnud 88 lk. raamatu “Science, Evolution, and Creationism”, kus on lihtsas vormis kirjeldatud evolutsiooni olemasolu tõestavaid fakte ja selgitatud, miks kreatsionismi ei peaks koolis õpetama.
Äkki on kellelgi huvi see ka eesti keelde tõlkida ja Eestis välja anda (nii öelda profülaktika mõttes).
Vt tasuta seda raamatut veebipaigast
www.nap.edu/catalog.php?record_id=11876#toc”>evolutsioon
Täisversiooni saab ka samalt lehelt PDFina ära tõmmata.

Maido Remm

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | lugemis.vara | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

Kuidas teadust kinni püüda

20.12.2007

Teaduslugu ja nüüdisaeg XI
Teaduse uuringud: Eesmärgid ja meetodid
Koostanud Rein Vihalemm
Tartu ülikooli kirjastus
206 lk
(more…)

eesti.teadus | Geoloogia | Meteoroloogia | News | Ökoloogia

Ööpilved helgivad rõngjalt

20.12.2007

Helkivad ööpilved on jutuks Nature 13. detsembri numbris. Nimelt on NASA satelliit Aeronomy of Ice saatnud esimese detailse info Arktika kohal helkivate ööpilvede kohta. Need pilved kumavad müstiliselt pea kohal kõrgematel laiuskraadil, sealhulgas Eestis, pärast päikeseloojangut. AIM andmete kohaselt on pilved kümme korda heledamad, kui siiani arvati. Need moodustuvad kõrgusel 79 kuni 90 kilomeetrit. Nature teate kohaselt arvati siiani, et kõrguseks on vaid 82 km. Helkivad ööpilved moodustuvad, kui veeaur kondenseerub terakesteks mesosfääris. Võibolla tänu kasvuhoonegaaside lisandumisele nähakse neid nüüd ka madalamatel laiuskraadidel kui seni. Pilved moodustuvad temperatuurivahemikus -134 kuni -148 ˚C. Mõnedes pilvedes märgati imelikke jäärõngaid.

Nende pilvede kõrguseks rehkendas saksa füüsik Otto Jesse 82,8 km juba 19. sajandi lõpul. Charles Villmann uuris neid helkivaid pilvi Tõraveres alates 1965. aastast. Neid oli siis näha vaid paari nädala jooksul pärast suvist pööripäeva. NL kosmoseprogramm tundis asja vastu huvi, nii nagu ikka – võimaliku sõjalise rakendatavuse kontekstis. Nii ehitatigi Tõraveres teleradiomeeter Mikron, mis 1974. aastal oli kosmosejaama Saljut pardal ja millega ööpilvi vaadelda püüti. Täpsemalt saab lugeda kogumikust “Universum valguses ja varjus”, mis ilmunud 2005.
teadus.ee

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

20.12.2007

“Paradoks on tõde, mis seisab pea peal, et endale tähelepanu tõmmata.”
Itaalia kirjanik Nicholas Falletta

Telli Teadus.ee uudiskiri