Rubriigi ‘Küberneetika arhiiv

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia | to.imetaja

Soome teadus toimib ka laborist väljas

19.01.2007

Iga kahe aasta tagant toimub Helsingis teadusnädal. Seda on korraldatud juba 30 aastat. Õieti tehti esimene katse aastal 1922, seejärel 1926 ja siis 1954. Kuid 1977. aastast alates on iga kahe aasta tagant üritust käigus hoitud. Mis on tagasihoidlik sõna ettevõtmise kohta, kus esineb viie päeva jooksul 300 teadlast, kunstnikku, kirjanikku, muusikut, poliitikut. “Tegemist on Soome teaduskogukonna suure talguprojektiga,” iseloomustas ürituse korraldustoimkonna pikaaegne peasekretär Jan Rydman.

(more…)

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia | to.imetaja

Mida teadus ütleb prügi kohta

18.01.2007

Miks igaüks peab hakkama oma prügi ise sorteerima? Selle kohta on teadusel ütelda järgmist.

1. Ajalugu. Juba iidses Babüloonias sorteeris igaüks ise oma prügi. Vanadest eestlast kõnelemata. Mis ikka põles, visati tulle, mis kõlbas veel söögiks, visati sigade ette, mille sees oli olnud jook, see hoiti alles, et sinna kallata uus jook. Kui aga kuidagiviisi pähe ei mahtunud, et kuidas asja saaks kasulikult kasutada, visati see tagaõue lepa alla.

2. Teaduslik kommunism. Karl Marx ja Friedrich Engels näitasid, et perekonna, eraomanduse ja riigi tekkega kadus vajadus igaühel prügi sortida, sest selle töö võttis enda peale eraomandus, perekond ja riik.

3. Teoloogia. Prügisortimine pakuti välja vabatahtlikuks indulgentsiks ületarbivale eurooplasele.

4. Energeetika. Kui igaüks ehitab oma koju prügisortimise jaama, siis võib sellest välja kasvada lokaalne energeetika. Miks viia ära asi, mis köögis mädanedes võiks seda soojendada ja helendades valgustada?

5. Matemaatiline loogika 1. Iga prügi on ohtlik prügi, sest ka roostes nael võib palju paha teha.

6. Hulkade teooria. Nagu tõestas Cantor, on olemas eri võimsusega lõpmatused ja prügi.

7. Matemaatiline loogika 2. Nagu näitas Gödel, pole prügisse võimalik loogiliste vasturääkivusteta suhtuda.

8. Relatiivsusteooria. Kõigis taustsüsteemides sorditakse prügi ühtmoodi segaselt.

9. Futuroloogia. Iga kahe piimapaki kohta tuleb kolme sorti prügi.

Edasi võib arendada juba igaüks ise oma prügikasti otsast.
Tiit Kändler

Informaatika | Küberneetika | Loomad | nädal.pildis | News

Kirjatuvi on maailmameister

11.08.2006

Kirjatuvide maailmameister (pildil) on inimese jaoks jäänud müstiliseks olevuseks. Siiani pole selge, kuidas tuvid kaugete ja tundmatute maade tagant oma koju jõuavad. (Vt uudis allpool.)
teadus.ee/New Scientist

Humanitaarteadus | Informaatika | Küberneetika | nädal.mõttes | News | Sotsiaalteadus

21.07.2006

“Mul on mure, milline elu nooremat generatsiooni ees ootab. On see juba tuim ja manipuleeritud masinate elu? Elu ilma iluta, harmooniata, hingeta, vaimuta — Loojata? Elu, mida dikteerib tühine meedia, mis toimib meisse sisestatud elektroonilise jublaka kaudu.”
Leonhard Lapin, Eesti Kunstiakadeemia ajakiri, september 2005

Ajalugu | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Teoloogia

05.05.2006

“Ekspert on inimene, kes on teinud kõik vead, mida väga kitsal alal teha saab.”
Taani füüsik Niels Bohr (1885 – 1962).

asja.tundja | Küberneetika | News

Kiiremini, kõrgemale, kaugemale — krüpteeritult

13.12.2005

Kuidas nüüdistehnika aitab arvutitel omavahel turvaliselt suhelda?

Vastab Kristjan Pihus, Privadori turvatoodete tootejuht, IT Grupp AS:
Tänapäeva infotehnoloogia ühiskonnas omandab informatsioon üha suuremaid väärtusi. Igapäevane elu koosneb järjest rohkem informatsiooni vahetamisest. Kahjuks või õnneks omavad paljud ettevõtted ja organisatsioonid geograafiliselt hajusalt paiknevaid harukontoreid ning loomulikult on vaja harukontorite vahel vahetada konfidentsiaalset infot. Selleks, et seda teha turvaliselt ja kolmandatele osapooltele kättesaamatult, on kasutusele võetud VPN (Virtual Private Network). VPN liidab erinevate harukontorite lokaalvõrgud üheks suureks virtuaalseks privaatvõrguks, kasutades avalike sideliine ning ebaturvalist internetiühendust. Turvalisus tagatakse andmete tugeva krüpteerimisega. Sel viisil interneti kanaleid pidi andmeid liigutades on need kolmandatele osapooltele arusaamatud ja kasutud, kuid ettevõtte töötajad saavad mugavalt suhelda teiste harukontorite töötajatega.
Laialdaselt kasutatakse VPN-tüüpi ühendusi liikuvates sülearvutites, et kontorist väljas olevad töötajad saaks ligi oma e-postile, failiserverile ja muudele sarnastele sisevõrgu teenustele ning seda ilma andmeid avalikku võrku lekitamata.
IT Grupp omandas Privadori tooted VPN System ja tulemüür Barricade2 2004. aasta lõpus ning jätkas mõlema toote arendamist. VPN osas jõuti uuele versioonile 2005.a III kvartalis. Privador VPN on turul juba 1990. aastate teisest poolest ning on loodud selleks, et ühendada erinevad harukontorid ühtsesse krüpteeritud võrku läbi avaliku interneti.
Toodet on arendatud järk-järgult, lisades pidevalt uut funktsionaalsust. Põhilise arendustöö on teinud Cybernetica AS. Erinevatel perioodidel on toote arendamisega tegelenud kokku paarkümmend erinevat inimest. Läbi aegade on toote arendamiseks kulunud miljoneid kroone. Erinevalt teistest analoogsetest seadmetest täidab Privadori VPN üksnes ühte ülesannet ning on nähtav ainult teisele sama süsteemi Privadori seadmele. Kui kõik konkureerivad VPN tooted on integreeritud tulemüüri ning ühe seadmega lahendatakse mitmeid probleeme, siis Privador VPN on loodud tegelema ainult ühe konkreetse ülesandega — erinevate harukontorite vahelise liikluse turvalise krüpteerimisega. Süsteem kasutab standardseid tugevaid krüpteerimise algoritme, nagu näiteks 3DES. Samas on Privador VPN süsteem ehitatud viisil, mis ei ühildu ja ei ole nähtav teiste tootjate süsteemidega. Selle tõttu on Privador süsteemi murdmine keerulisem, kuna ei ole teistele nähtav ning laiemale ringkonnale tundmatu toode.
Käesoleval aastal sai vana hea Privador VPN omale ka versiooni, millega tuntavalt suurenes läbilaskevõime. Kui varem oli süsteemi kiiruseks vaevalt paarkümmend megabaiti sekundis, siis nüüd on maksimaalseks läbilaskevõimeks 300 Mbps (3DES). Suur kiirus saavutatakse riistvaralise krüptoalgoritmi kiirendamise mooduliga, mis kasutab spetsiaalselt selleks ettenähtud protsessorit.
Seose uue põlvkonna väljatöötamisega on nüüd turul kolm erinevat versiooni. Privador VPN S, mis on pisike raamatusuurune, ilma liikuvate ja kuluvate osadeta, läbilaskevõimega kuni 13 Mbps, ja on mõeldud pisikeste harukontorite ühendamiseks. Keskmise suurusega Privador VPN L on läbilaskevõimega kuni 120 Mbps, mis baseerib 1U räkitaval riistvaral ning on mõeldud suurte harukontorite ühenduse jaoks. Kõige suurema jõudlusega Privador VPN XL, mille läbilaskevõime on kuni 300 Mbps, on mõeldud VPN võrkude keskseadmeks (kontsentraator), kus on kõrgendatud nõuded läbilaskevõimele ning ühenduse stabiilsusele. VPN XL kasutab samuti 1U mõõdus räkitavat serveri riistvara, kuid lisaks sisaldab see ka riistvaralist krüpteerimise kiirendamise kaarti.
1U VPN seadme riistvara platvormiks on valitud maailma juhtiva arvuti tootja Dell töökindlad 3-aastase garantiiga seadmed. Tarkvara uue põlvkonna versioon on optimeeritud tööks Dell riistvaral ning annab parima võimaliku tulemuse.
Uuendatud Privadori VPN süsteemi hind võrreldes konkureerivate tootjate lahendustega jääb endiselt kordades odavamaks.
Kristjan Pihus
kristjan.pihus@it.ee

asja.tundja | Küberneetika | News

Viikingisõit jõudis lõppjaama

13.12.2005

Hiljuti lõppes üks suur viikingite nimeline projekt. Mida see endast kujutas?

Vastab Tarmo Uustalu, TTÜ Küberneetika Instituut, vanemteadur:
Tõepoolest, TTÜ Küberneetika Instituut koos konsortsiumipartneritega lõpetas suuremastaabilise Euroopa Liidu 5. raamprogrammi infoühiskonna tehnoloogiate alaprogrammi projekti eVikings II.
eVikings II sisuks oli infoühiskonna tehnoloogiate tippkeskuse loomine Eestis ehk siis varemalt killustunud teadus- ja arendustegevuse konsolideerimine, rahvusvahelistamine ja tööstustamine. Fookusvaldkondadeks olid tarkvara- ja infoturbetehnoloogiad, loomuliku keele tehnoloogiad ning digitaalsüsteemid. Meetmeteks eesmärkide saavutamisel olid suure hulga erinevate koostöötegevuste algatamine projektikonsortsiumi, rahvusvaheliste teaduskeskuste ja tööstuse vahel (nt ühisprojektide algatamine), teadurite mobiilsuse toetamine, kraadiõppurite õppevisiidid, Eesti päritolu välismaal töötavate teadlaste repatrieerimine, Eesti IT-teadlaste tulemuste tutvustamine rahvusvaheliselt ja tööstuses (sh nähtavusüritused nagu kõrgetasemeliste teadussündmuste toomine Eestisse), tehnoloogia teedekaartide koostamine Eesti konteksti jaoks, teadus- ja arendustegevusepoliitikauuringud jne.
Nn kaasnevate meedete tüüpi projekt algas novembris 2002 ja kestis käesoleva aasta septembrini, kokku 35 kuud. Euroopa Liidu lubatud finantseering oli 0.9 milj EUR.
TTÜ KübI partneriteks olid Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Infotehnoloogia SA (EITSA), SA Archimedes, Ericsson Eesti, AS Cybernetica ja välispartneritena Helsingi Tehnikaülikool ja École Polytechnique Fédérale de Lausanne.

(more…)

asja.tundja | Informaatika | Küberneetika | News

Viikingisõit jõudis lõppjaama

04.11.2005

Hiljuti lõppes üks suur viikingite nimeline projekt. Mida see endast kujutas?

Vastab Tarmo Uustalu, TTÜ Küberneetika Instituut, vanemteadur:
Tõepoolest, TTÜ Küberneetika Instituut koos konsortsiumipartneritega lõpetas suuremastaabilise Euroopa Liidu 5. raamprogrammi infoühiskonna tehnoloogiate alaprogrammi projekti eVikings II.eVikings II sisuks oli infoühiskonna tehnoloogiate tippkeskuse loomine Eestis ehk siis varemalt killustunud teadus- ja arendustegevuse konsolideerimine, rahvusvahelistamine ja tööstustamine. Fookusvaldkondadeks olid tarkvara- ja infoturbetehnoloogiad, loomuliku keele tehnoloogiad ning digitaalsüsteemid.

(more…)

asja.tundja | Informaatika | Küberneetika | Matemaatika | News

Mis on arvutiteadus?

29.04.2005

Vastab professor Jaan Penjam, Töökindlate Arvutisüsteemide Uurimise Keskuse juht:
Arvutiteadus püüab vastata küsimusele, kas mingi ülesanne on algoritmiliselt lahendatav.
On lahendatavaid ülesandeid. On lahendamatuid ülesandeid.
On praktiliselt lahendamatuid ülesandeid, mis võtaksid näiteks nii palju aega, kui Universum siiani eksisteerinud on. Nii näiteks on pangakaardi salasõna lahtikodeerimine ülesanne, mida arvutiga pole praktiliselt võimalik lahendada. On aga selliseid ülesandeid, mille kohta pole teada, kas need on lahendatavad või need pole lahendatavad. Pole teada lahendamise algoritmi ega ka lahenduskiirust. Võibolla on need ülesanded lihtsamatele taandatavad, võibolla teisendatavad. Kuid neid oleks vaja lahendada. Nagu näiteks keeruliste toimingute planeerimine, ilma ennustamine.
Kas on aga ülesandeid, mille kohta ei saagi öelda, kas nad on lahendatavad või need pole lahendatavad? Arvutiteadus selliseid ei käsitle, eeldatakse ikka lõpliku arvu muutujaid, mitte lõpmatut arvu muutujaid.
Vt arvutisüsteemide tippkeskuse kohta http://cdc.ioc.ee

Bioloogia | Küberneetika | lugemis.vara | News

08.04.2005

TEADUSMÕTE EESTIS: ARSTITEADUS
Eesti Teaduste Akadeemia on ilmutanud kogumiku “Teadusmõte Eestis. Arstiteadus.” Selles on juttu Eesti biomeditsiinist, kardioloogiast, tervishoiust, kliinilisest uurimistööst. “Eesti arstiteadusele suunatud ressursid moodustavad kogu Eesti teadus- ja arendustegevusele kasumitaotluseta asutustes tehtud kulutustest viimasel kümnel aastal 10 protsenti, jäädes kolm korda väiksemaks näiteks loodusteadustele eraldatud summadest,” kirjutavad oma ülevaates Raivo Uibo ja Ain-Elmar Kaasik. Soomes oli arstiteaduse rahastamise osa 17 protsenti.
teadus.ee

MATERJALITEADUSE VEEBILEHEKÜLG
Kõike asist, mida me teeme, teeme me millestki. Inimeste maailm on materjalide maailm, meie võimalused on meie kasutuses olevate materjalide võimalused, meie küündimatus on tihti sobivate materjalide puudus. Veebikoht “Materjalimaailm” tutvustab huvilistele erinevaid materjale inimkultuuri algusaegadest kuni tänases kõrgtehnoloogilises ühiskonnas kasutatavateni. Kirjeldatakse nende saamist ja kasutusviise, materjalide omadusi ilmestavaid katseid, millest paljusid on huvilistel võimalik enestel järele proovida. Lisatud viidete järgi saavad lugejad leida teabelisa Internetist.
Vt lähemalt http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/index.html.
Jaak Kikas, Tartu Ülikooli materjaliteaduse instituudi juhataja

Telli Teadus.ee uudiskiri