Rubriigi ‘Humanitaarteadus arhiiv

Antropoloogia | Geoloogia | Humanitaarteadus | News | Sotsiaalteadus | Teoloogia | veebi.paik

Loomine ja loodu

18.01.2008

USA Teaduste Akadeemia on välja andnud 88 lk. raamatu “Science, Evolution, and Creationism”, kus on lihtsas vormis kirjeldatud evolutsiooni olemasolu tõestavaid fakte ja selgitatud, miks kreatsionismi ei peaks koolis õpetama.
Äkki on kellelgi huvi see ka eesti keelde tõlkida ja Eestis välja anda (nii öelda profülaktika mõttes).
Vt tasuta seda raamatut veebipaigast
www.nap.edu/catalog.php?record_id=11876#toc”>evolutsioon
Täisversiooni saab ka samalt lehelt PDFina ära tõmmata.

Maido Remm

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | lugemis.vara | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

Kuidas teadust kinni püüda

20.12.2007

Teaduslugu ja nüüdisaeg XI
Teaduse uuringud: Eesmärgid ja meetodid
Koostanud Rein Vihalemm
Tartu ülikooli kirjastus
206 lk
(more…)

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

20.12.2007

“Paradoks on tõde, mis seisab pea peal, et endale tähelepanu tõmmata.”
Itaalia kirjanik Nicholas Falletta

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia | to.imetaja

Sündis Akadeemia väike sugulane

02.11.2007

SÜNDIS AKADEEMIA VÄIKE SUGULANE

Akadeemiake
Õpilaste teadusajakiri
I aastakäik, number 1
152 lk, hind 40 kr

Meie uudisajakirjade tulvas hakkab igasugu klantsmooride ja -vaaride seas silma ajakiri Akadeemiake, mille esimene number äsja välja tuli. Sestap tasub seda kommenteerida. Ja äsja välja antud Nobeli preemiad jätta edaspidiseks.
Ajakiri hakkab ilmuma kolm korda aastas, ja ei levita end putkamüügi kaudu, vaid ainult tellimuste läbi. Ning määratleb end kui õpilaste teadusajakirja.
Mis siin siis ühele teadustoimetajale silma hakkab? Kõigepealt see, et kolleegiumis on üliõpilased – küllap vist Tartu ülikoolist. Autoriteks aga kooliõpilased.
Tööd on üsna ühtlase tasemega, ja üllatavalt põhjalikud. Mulle pakkusid need kõik huvi enamal või vähemal määral. Väljaandes on Kohtla-Järve õpilase Maili Lehtpuu uurimus Ida-Viru tehiskeskkonna taimestiku kujunemisest – järelduseks see, et istutad puid või ei, lõpuks kasvab taimestik ikka omasoodu, küsimus on vaid ajas. Saarlase Janno Tilga töö on temperatuuride erinevusest Eesti piires – maksimaalseks erinevuseks samal, 2006. aasta 25. jaanuaril –, Ristna ja Tarvastu vahel oli 26,4 kraadi.
Pärnakas Gerda Kuum on teinud toreda töö, millele saab põhineda Pärnu Aleviu kalmistul ekskursioon kultuurilukku. Huvitavad on Kunda koliõpilase Liina Vanatoa kirjutis laste hirmudest ja saarlase Mari Pajussaare küsitlus, kust selgub kaitseväe ja ajateenistuse populaarsus. Need kaks just seepärast, et noored uurijad küsitlesid peaaegu et oma eakaaslasi. Ei puudu ka kodulooline kirjutis ühe mehe eluloost, autoriks Merilyn Viin Võrumaalt Parksepast, laenatud uudissõnade käsitlus Greete Tomingalt Haljalast ning – üllatus, üllatus – kirjutis nõiaprotsessidest Eestis tartlaselt Pille Pullonenilt.
Nõnda siis on sisu rõhuvalt humanitaarne, nagu võib arvata ka toimetuse kolleegiumi koosseisu põhjal.


(more…)

Antropoloogia | Humanitaarteadus | mis.uudist | News | Sotsiaalteadus

Keeled kaovad loomaliikidest kiiremini

28.09.2007

Iga 14 päeva järel kaob maamunalt üks keel. See ületab loomade või taimede välja suremise kiiruse. Vähemalt viiendik maailmas kõneldavatest keeltest on ohus. Ohustatud on 18% loomaliikidest, 8% taimeliikidest ja 5% linnuliikidest. Pooled maailmas kõneldud keeled on viimase 500 aasta jooksul kadunud. Kõige suuremate riskipiirkondade hulka kuulub Oklahoma, kus on ohustatud 40 põliskeelt. Põhja-Austraalias on ohus 153 pärismaalaste keelt. Ohupiirkonnad on ka Lõuna-Ameerikas ja Ida-Siberis.
Allikas: Los Angeles Times

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia | veebi.paik

Teadusleheküljed koos

17.08.2007

Avati üleilmne internetiportaal WorldWideScience, mis pakub teadlastele ja kõigile huvilistele tasuta juurdepääsu enam kui 200 miljonile teadusteemalisele leheküljele.
Portaal WorldWideScience.org töötati välja koostöös British Library, USA Energeetikaministeeriumi ning erinevate teadus- ja tehnoloogiaasutuste vahel Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis, Austraalias, Brasiilias, Kanadas ja Jaapanis. Portaal pakub otsimisvõimalusi paralleelselt erinevate teadusportaalide seas, mis on raskesti ligipääsetavad kommertsotsingumootorite poolt. Vt: worlwidescience
CORDIS/Eesti Geenikeskus

Füüsika | Geoloogia | Humanitaarteadus | Kosmoloogia | lugemis.vara | Matemaatika | News | Ökoloogia | Sotsiaalteadus | Teoloogia

Elu võimalikkusest juhuslikus maailmas

15.06.2007

Stefan Klein
Kas kõik on juhus?
Tõlkinud Krista Räni
Varrak
390 lk, hind poes ca 200 kr

Kui inimene paneb oma raamatu pealkirjaks küsilause, kas see on siis juhus? Ja kui ei ole, kas ta kavatseb siis sellele küsimusele vastata? Raamat juhusest võib olla kas sulitemp või katse maailma mõista. Stefan Kleini raamat kuulub nende hulka, mis käsitleb meie maailma sellisena, nagu nüüdisteadus seda ette kujutab. Vähe sellest, Klein püüab selgitada, miks meile maailm tundub teistsugusena, kui see on. Või miks me tahaksime, et see oleks teistsugune.
“See oli juhus, mis meid kokku viis,” ütleb laulusalm. Tegelikult ei saagi meid kokku viia miski muu kui vaid juhus. Kui te ütlete, et mitte midagi ei tohi jätta juhuse kätte, siis te tegelikult jätate kõik juhuse kätte. Sest juhuse üle saab valitseda vaid see, kes teab, mis on juhus ja millistes piirides see meiega mängib.

Kahelaadne juhus. Klein eristab juhuse kaks liiki. Esimene on selline sündmus, mida me ei oska või ei taha teisiti seletada. Juhuslike vahedega rabisevad aknale vihmapiisad. Me ei suuda selle taga näha mingit korda. Kuid ta ei osuta, et juhuslik gaasimolekulide liikumise taga saab näha ka seaduspära. Nii nagu näitas Ludwig Boltzmann oma statistilises füüsikas. Isegi vihmapiiskade ansambel käitub seaduspäraselt, ja nimelt valge müra reeglite kohaselt. Kuid muidugi ei saa me kindlalt väita, millal jõuab järgmine piisk meie aknale.
Teine tähendus on juhusel, kui käsitleme seda siis, kui sündmused langevad kokku, nii et me ei näe selles mingit mõtet. “Uskumatu juhus”, üteldakse, kui näiteks mõeldakse sõbrast, ja see siis helistab, või kui kell peatub hetkel, mil keegi lähedastest sureb.
Kuid ettevaatust – alati toimub ju peaaegu et ühel ja samal ajal mitmeid ja setmeid eri sündmusi, kuid tavaliselt me neid omavahel ei seosta. Nii et kui puu kukub naabrimehele pähe, siis kindlasti eelneb sellele midagi, kasvõi näiteks see, et mees seisis liiklusummikus ja jõudis koju seetõttu just hetkel, mil puu murdus.
See näiteks ei olegi juhus, et satume alati seisma pikimasse kassasabasse. Sest nagu Kelin näitab, on see üsna loomulik – sest tõenäosus, et meie saba oleks lühim, on nelja saba olemasolul vaid üks neljandik, et see aga ei ole lühim, kolm neljandikku. Nii et tõenäosusteooria tundmisest oleks abi ka igasuguste näiliste paranähtuste selgitamisel. Kuid tõenäosus – see polegi imelihtne. Klein seletab ka, miks. Tõenäosus polnud ju lihtne isegi Albert Einsteini jaoks, kes elu lõpuni vaidles oma kolleegidega, kuidas tõlgendada tõenäosiust kvantmehaanikas. “Jumal ei viska täringut,” arvas ta. Praegu arvatakse üldiselt, et viskab ikka küll.
Kui elu oleks saanud mingilgi hetkel oma evolutsiooniga uuesti alustada, siis elaks Maal hoopis teistsugused olendid. Nii on arvanud ameerika bioloog ja teaduskirjanik Stephen Jay Gold. Kuid teisalt, miks on kõik loomad üsna sarnase põhiplaaniga ehitatud? Sellestki räägib Klein.
Juhus tähendab kõike muud kui kaost. Seda kirjeldada pole aga lihtne – juhuslikku arvu pole võimalik väljendada lühemalt kui selle arvu endaga. Nii et meie mälu petab, sest tõenäosusega see hästi hakkama ei saa.

(more…)

Humanitaarteadus | News | Sotsiaalteadus | vänge.lugu

Woody Allen sai Euroopa ülikooli audoktoriks

15.06.2007

Katalaani Pompeu Fabra ülikool andis audoktori kraadi Ameerika filmitegelasele Woody Allenile “originaalse ja isikliku maailmavaate arendamise eest, mis on meid kõiki aidanud, ja tunnustuseks tema kogu filmiloomingule, mis ehitab silda kahe kultuuri ja kahe filmitraditsiooni vahel – Ameerika ja Euroopa vahel.” Woody Allen pole mitte ainult kinomaailma, vaid kogu nüüdiskultuuri juhtkuju, mainiti ülikooli teates.

15. juunil võttis Allen Barcelonas auraha vastu ja pidas ka kõne, mida saab kuulata aadressil: woodyallen
“Mina ja mu sõbrad ei tahtnud olla mitte ainult filmitegijad, vaid Euroopa filmitegijad,” ütles Allen.
Allikas: AlphaGalileo

Ajalugu | Bioloogia | Füüsika | Humanitaarteadus | Keemia | lugemis.vara | Matemaatika | News | Psühholoogia | Sotsiaalteadus

Geniaalsed idioodid ja muidutargad

08.06.2007

Robert Clarke
Superajud

Üliandekatest geeniusteni
Tõlkinud Kai Lepp
Kirjastus Valgus, 165 lk, hind poes ca 65 kr
(more…)

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

08.06.2007

“Igaüks peab oma nägemispiire maailma piirideks.”
Saksa filosoof Arthur Schopenhauer (1788–1860)

Telli Teadus.ee uudiskiri