Rubriigi ‘Arvutiteadus arhiiv

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | lugemis.vara | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

Kuidas teadust kinni püüda

20.12.2007

Teaduslugu ja nüüdisaeg XI
Teaduse uuringud: Eesmärgid ja meetodid
Koostanud Rein Vihalemm
Tartu ülikooli kirjastus
206 lk
(more…)

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

20.12.2007

“Paradoks on tõde, mis seisab pea peal, et endale tähelepanu tõmmata.”
Itaalia kirjanik Nicholas Falletta

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia | to.imetaja

Sündis Akadeemia väike sugulane

02.11.2007

SÜNDIS AKADEEMIA VÄIKE SUGULANE

Akadeemiake
Õpilaste teadusajakiri
I aastakäik, number 1
152 lk, hind 40 kr

Meie uudisajakirjade tulvas hakkab igasugu klantsmooride ja -vaaride seas silma ajakiri Akadeemiake, mille esimene number äsja välja tuli. Sestap tasub seda kommenteerida. Ja äsja välja antud Nobeli preemiad jätta edaspidiseks.
Ajakiri hakkab ilmuma kolm korda aastas, ja ei levita end putkamüügi kaudu, vaid ainult tellimuste läbi. Ning määratleb end kui õpilaste teadusajakirja.
Mis siin siis ühele teadustoimetajale silma hakkab? Kõigepealt see, et kolleegiumis on üliõpilased – küllap vist Tartu ülikoolist. Autoriteks aga kooliõpilased.
Tööd on üsna ühtlase tasemega, ja üllatavalt põhjalikud. Mulle pakkusid need kõik huvi enamal või vähemal määral. Väljaandes on Kohtla-Järve õpilase Maili Lehtpuu uurimus Ida-Viru tehiskeskkonna taimestiku kujunemisest – järelduseks see, et istutad puid või ei, lõpuks kasvab taimestik ikka omasoodu, küsimus on vaid ajas. Saarlase Janno Tilga töö on temperatuuride erinevusest Eesti piires – maksimaalseks erinevuseks samal, 2006. aasta 25. jaanuaril –, Ristna ja Tarvastu vahel oli 26,4 kraadi.
Pärnakas Gerda Kuum on teinud toreda töö, millele saab põhineda Pärnu Aleviu kalmistul ekskursioon kultuurilukku. Huvitavad on Kunda koliõpilase Liina Vanatoa kirjutis laste hirmudest ja saarlase Mari Pajussaare küsitlus, kust selgub kaitseväe ja ajateenistuse populaarsus. Need kaks just seepärast, et noored uurijad küsitlesid peaaegu et oma eakaaslasi. Ei puudu ka kodulooline kirjutis ühe mehe eluloost, autoriks Merilyn Viin Võrumaalt Parksepast, laenatud uudissõnade käsitlus Greete Tomingalt Haljalast ning – üllatus, üllatus – kirjutis nõiaprotsessidest Eestis tartlaselt Pille Pullonenilt.
Nõnda siis on sisu rõhuvalt humanitaarne, nagu võib arvata ka toimetuse kolleegiumi koosseisu põhjal.


(more…)

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia | veebi.paik

Teadusleheküljed koos

17.08.2007

Avati üleilmne internetiportaal WorldWideScience, mis pakub teadlastele ja kõigile huvilistele tasuta juurdepääsu enam kui 200 miljonile teadusteemalisele leheküljele.
Portaal WorldWideScience.org töötati välja koostöös British Library, USA Energeetikaministeeriumi ning erinevate teadus- ja tehnoloogiaasutuste vahel Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis, Austraalias, Brasiilias, Kanadas ja Jaapanis. Portaal pakub otsimisvõimalusi paralleelselt erinevate teadusportaalide seas, mis on raskesti ligipääsetavad kommertsotsingumootorite poolt. Vt: worlwidescience
CORDIS/Eesti Geenikeskus

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

08.06.2007

“Igaüks peab oma nägemispiire maailma piirideks.”
Saksa filosoof Arthur Schopenhauer (1788–1860)

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

17.02.2007

“Võibolla on olemas mõtteid, mida me ei suuda mõelda.”
Richard W. Hamming (1915–1998), USA matemaatik

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia | to.imetaja

Soome teadus toimib ka laborist väljas

19.01.2007

Iga kahe aasta tagant toimub Helsingis teadusnädal. Seda on korraldatud juba 30 aastat. Õieti tehti esimene katse aastal 1922, seejärel 1926 ja siis 1954. Kuid 1977. aastast alates on iga kahe aasta tagant üritust käigus hoitud. Mis on tagasihoidlik sõna ettevõtmise kohta, kus esineb viie päeva jooksul 300 teadlast, kunstnikku, kirjanikku, muusikut, poliitikut. “Tegemist on Soome teaduskogukonna suure talguprojektiga,” iseloomustas ürituse korraldustoimkonna pikaaegne peasekretär Jan Rydman.

(more…)

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia | to.imetaja

Mida teadus ütleb prügi kohta

18.01.2007

Miks igaüks peab hakkama oma prügi ise sorteerima? Selle kohta on teadusel ütelda järgmist.

1. Ajalugu. Juba iidses Babüloonias sorteeris igaüks ise oma prügi. Vanadest eestlast kõnelemata. Mis ikka põles, visati tulle, mis kõlbas veel söögiks, visati sigade ette, mille sees oli olnud jook, see hoiti alles, et sinna kallata uus jook. Kui aga kuidagiviisi pähe ei mahtunud, et kuidas asja saaks kasulikult kasutada, visati see tagaõue lepa alla.

2. Teaduslik kommunism. Karl Marx ja Friedrich Engels näitasid, et perekonna, eraomanduse ja riigi tekkega kadus vajadus igaühel prügi sortida, sest selle töö võttis enda peale eraomandus, perekond ja riik.

3. Teoloogia. Prügisortimine pakuti välja vabatahtlikuks indulgentsiks ületarbivale eurooplasele.

4. Energeetika. Kui igaüks ehitab oma koju prügisortimise jaama, siis võib sellest välja kasvada lokaalne energeetika. Miks viia ära asi, mis köögis mädanedes võiks seda soojendada ja helendades valgustada?

5. Matemaatiline loogika 1. Iga prügi on ohtlik prügi, sest ka roostes nael võib palju paha teha.

6. Hulkade teooria. Nagu tõestas Cantor, on olemas eri võimsusega lõpmatused ja prügi.

7. Matemaatiline loogika 2. Nagu näitas Gödel, pole prügisse võimalik loogiliste vasturääkivusteta suhtuda.

8. Relatiivsusteooria. Kõigis taustsüsteemides sorditakse prügi ühtmoodi segaselt.

9. Futuroloogia. Iga kahe piimapaki kohta tuleb kolme sorti prügi.

Edasi võib arendada juba igaüks ise oma prügikasti otsast.
Tiit Kändler

Ajalugu | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Teoloogia

05.05.2006

“Ekspert on inimene, kes on teinud kõik vead, mida väga kitsal alal teha saab.”
Taani füüsik Niels Bohr (1885 – 1962).

Arvutiteadus | asja.tundja | Informaatika | News

Kiiremini, kõrgemale, kaugemale — krüpteeritult

14.10.2005

Kuidas nüüdistehnika aitab arvutitel omavahel turvaliselt suhelda?

Vastab Kristjan Pihus, Privadori turvatoodete tootejuht, IT Grupp AS: kristjan.pihus@it.ee
Tänapäeva infotehnoloogia ühiskonnas omandab informatsioon üha suuremaid väärtusi. Igapäevane elu koosneb järjest rohkem informatsiooni vahetamisest. Kahjuks või õnneks omavad paljud ettevõtted ja organisatsioonid geograafiliselt hajusalt paiknevaid harukontoreid ning loomulikult on vaja harukontorite vahel vahetada konfidentsiaalset infot. Selleks, et seda teha turvaliselt ja kolmandatele osapooltele kättesaamatult, on kasutusele võetud VPN (Virtual Private Network). VPN liidab erinevate harukontorite lokaalvõrgud üheks suureks virtuaalseks privaatvõrguks, kasutades avalike sideliine ning ebaturvalist internetiühendust. Turvalisus tagatakse andmete tugeva krüpteerimisega. Sel viisil interneti kanaleid pidi andmeid liigutades on need kolmandatele osapooltele arusaamatud ja kasutud, kuid ettevõtte töötajad saavad mugavalt suhelda teiste harukontorite töötajatega.

(more…)

Telli Teadus.ee uudiskiri