Kas 21. sajandi suursaavus on sündinud?

8. Apr 2005

Elame juba viiendat aastat 21. sajandis. On aeg hakata tegema kokkuvõtteid sajandi kulgemisest. Mis on teie arvates 21. sajandi olulisem teadussaavutus Eestis?

Martti Raidal, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadlane:
Küsimus on intrigeeriv, aga sellele vastamine on tuleviku ennustamine. Erinevalt tehasest mõõdetakse teaduses aega inimpõlvedes (nagu Te ise väga hästi teate). Juhul, kui selle sajandi 4 aastaga ongi midagi tehtud, siis hetkel ei tea keegi, mis sõelale jääb. Iga mees, kes vastupidist väidab, valetab omakasupüüdlikel eesmärkidel (ka kõige prominentsemad).
Selge on, et see suur tulemus peab omama globaalset mastaapi ja järgima maailma trende. Suured asjad hakkavad sündima kosmoloogias (varjatud mass ja energia), füüsikas (osakeste massi teke?) jne. Kas need on 20. või 21. sajandi teadus, selgub siis, kui ajalooõpikuid kirjutatakse. Päris kindlasti ei ole suursaavutus väikefirmade tegemine. Lühiajaline valik on iga mehe maitse asi, täpselt nagu püksimood. Ise eelistan maailmavaatelisi saavutusi, mis tulevad füüsikast või laialdaselt kasutatavaid asju, mis tulevad põhiliselt infotehnoloogiast (näiteks Grid).

EESTI VIIDATUMAD TEADLASED
Veebiaadressil http:// http://scholar.google.com. on leida teadlaste siitamise edetabel. Eraldi Eesti teadlaste loetelu seal pole. Tuntumad füüsikud on huvi pärast üle vaadatud. Meie andmetel juhib tabelit Martti Raidal 1613 viitega. Siis tulevad Ülo Mets 496 viitega, kellele järgneb Endel Lippmaa 387 viitega ja Ago Samoson 360 ja Peet Kask 220 viitega. Tartu füüsikutest on vist Peeter Saaril 215 viidet. Siit nimekirjast võib mõni veel puudu olla.Teistes teadusharudes on suured tegijad Mart Saarma ja Rein Taagepera.
teadus.ee

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri