Rubriigi ‘Teoloogia arhiiv

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

20.12.2007

“Paradoks on tõde, mis seisab pea peal, et endale tähelepanu tõmmata.”
Itaalia kirjanik Nicholas Falletta

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia | to.imetaja

Sündis Akadeemia väike sugulane

02.11.2007

SÜNDIS AKADEEMIA VÄIKE SUGULANE

Akadeemiake
Õpilaste teadusajakiri
I aastakäik, number 1
152 lk, hind 40 kr

Meie uudisajakirjade tulvas hakkab igasugu klantsmooride ja -vaaride seas silma ajakiri Akadeemiake, mille esimene number äsja välja tuli. Sestap tasub seda kommenteerida. Ja äsja välja antud Nobeli preemiad jätta edaspidiseks.
Ajakiri hakkab ilmuma kolm korda aastas, ja ei levita end putkamüügi kaudu, vaid ainult tellimuste läbi. Ning määratleb end kui õpilaste teadusajakirja.
Mis siin siis ühele teadustoimetajale silma hakkab? Kõigepealt see, et kolleegiumis on üliõpilased – küllap vist Tartu ülikoolist. Autoriteks aga kooliõpilased.
Tööd on üsna ühtlase tasemega, ja üllatavalt põhjalikud. Mulle pakkusid need kõik huvi enamal või vähemal määral. Väljaandes on Kohtla-Järve õpilase Maili Lehtpuu uurimus Ida-Viru tehiskeskkonna taimestiku kujunemisest – järelduseks see, et istutad puid või ei, lõpuks kasvab taimestik ikka omasoodu, küsimus on vaid ajas. Saarlase Janno Tilga töö on temperatuuride erinevusest Eesti piires – maksimaalseks erinevuseks samal, 2006. aasta 25. jaanuaril –, Ristna ja Tarvastu vahel oli 26,4 kraadi.
Pärnakas Gerda Kuum on teinud toreda töö, millele saab põhineda Pärnu Aleviu kalmistul ekskursioon kultuurilukku. Huvitavad on Kunda koliõpilase Liina Vanatoa kirjutis laste hirmudest ja saarlase Mari Pajussaare küsitlus, kust selgub kaitseväe ja ajateenistuse populaarsus. Need kaks just seepärast, et noored uurijad küsitlesid peaaegu et oma eakaaslasi. Ei puudu ka kodulooline kirjutis ühe mehe eluloost, autoriks Merilyn Viin Võrumaalt Parksepast, laenatud uudissõnade käsitlus Greete Tomingalt Haljalast ning – üllatus, üllatus – kirjutis nõiaprotsessidest Eestis tartlaselt Pille Pullonenilt.
Nõnda siis on sisu rõhuvalt humanitaarne, nagu võib arvata ka toimetuse kolleegiumi koosseisu põhjal.


(more…)

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia | veebi.paik

Teadusleheküljed koos

17.08.2007

Avati üleilmne internetiportaal WorldWideScience, mis pakub teadlastele ja kõigile huvilistele tasuta juurdepääsu enam kui 200 miljonile teadusteemalisele leheküljele.
Portaal WorldWideScience.org töötati välja koostöös British Library, USA Energeetikaministeeriumi ning erinevate teadus- ja tehnoloogiaasutuste vahel Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis, Austraalias, Brasiilias, Kanadas ja Jaapanis. Portaal pakub otsimisvõimalusi paralleelselt erinevate teadusportaalide seas, mis on raskesti ligipääsetavad kommertsotsingumootorite poolt. Vt: worlwidescience
CORDIS/Eesti Geenikeskus

Füüsika | Geoloogia | Humanitaarteadus | Kosmoloogia | lugemis.vara | Matemaatika | News | Ökoloogia | Sotsiaalteadus | Teoloogia

Elu võimalikkusest juhuslikus maailmas

15.06.2007

Stefan Klein
Kas kõik on juhus?
Tõlkinud Krista Räni
Varrak
390 lk, hind poes ca 200 kr

Kui inimene paneb oma raamatu pealkirjaks küsilause, kas see on siis juhus? Ja kui ei ole, kas ta kavatseb siis sellele küsimusele vastata? Raamat juhusest võib olla kas sulitemp või katse maailma mõista. Stefan Kleini raamat kuulub nende hulka, mis käsitleb meie maailma sellisena, nagu nüüdisteadus seda ette kujutab. Vähe sellest, Klein püüab selgitada, miks meile maailm tundub teistsugusena, kui see on. Või miks me tahaksime, et see oleks teistsugune.
“See oli juhus, mis meid kokku viis,” ütleb laulusalm. Tegelikult ei saagi meid kokku viia miski muu kui vaid juhus. Kui te ütlete, et mitte midagi ei tohi jätta juhuse kätte, siis te tegelikult jätate kõik juhuse kätte. Sest juhuse üle saab valitseda vaid see, kes teab, mis on juhus ja millistes piirides see meiega mängib.

Kahelaadne juhus. Klein eristab juhuse kaks liiki. Esimene on selline sündmus, mida me ei oska või ei taha teisiti seletada. Juhuslike vahedega rabisevad aknale vihmapiisad. Me ei suuda selle taga näha mingit korda. Kuid ta ei osuta, et juhuslik gaasimolekulide liikumise taga saab näha ka seaduspära. Nii nagu näitas Ludwig Boltzmann oma statistilises füüsikas. Isegi vihmapiiskade ansambel käitub seaduspäraselt, ja nimelt valge müra reeglite kohaselt. Kuid muidugi ei saa me kindlalt väita, millal jõuab järgmine piisk meie aknale.
Teine tähendus on juhusel, kui käsitleme seda siis, kui sündmused langevad kokku, nii et me ei näe selles mingit mõtet. “Uskumatu juhus”, üteldakse, kui näiteks mõeldakse sõbrast, ja see siis helistab, või kui kell peatub hetkel, mil keegi lähedastest sureb.
Kuid ettevaatust – alati toimub ju peaaegu et ühel ja samal ajal mitmeid ja setmeid eri sündmusi, kuid tavaliselt me neid omavahel ei seosta. Nii et kui puu kukub naabrimehele pähe, siis kindlasti eelneb sellele midagi, kasvõi näiteks see, et mees seisis liiklusummikus ja jõudis koju seetõttu just hetkel, mil puu murdus.
See näiteks ei olegi juhus, et satume alati seisma pikimasse kassasabasse. Sest nagu Kelin näitab, on see üsna loomulik – sest tõenäosus, et meie saba oleks lühim, on nelja saba olemasolul vaid üks neljandik, et see aga ei ole lühim, kolm neljandikku. Nii et tõenäosusteooria tundmisest oleks abi ka igasuguste näiliste paranähtuste selgitamisel. Kuid tõenäosus – see polegi imelihtne. Klein seletab ka, miks. Tõenäosus polnud ju lihtne isegi Albert Einsteini jaoks, kes elu lõpuni vaidles oma kolleegidega, kuidas tõlgendada tõenäosiust kvantmehaanikas. “Jumal ei viska täringut,” arvas ta. Praegu arvatakse üldiselt, et viskab ikka küll.
Kui elu oleks saanud mingilgi hetkel oma evolutsiooniga uuesti alustada, siis elaks Maal hoopis teistsugused olendid. Nii on arvanud ameerika bioloog ja teaduskirjanik Stephen Jay Gold. Kuid teisalt, miks on kõik loomad üsna sarnase põhiplaaniga ehitatud? Sellestki räägib Klein.
Juhus tähendab kõike muud kui kaost. Seda kirjeldada pole aga lihtne – juhuslikku arvu pole võimalik väljendada lühemalt kui selle arvu endaga. Nii et meie mälu petab, sest tõenäosusega see hästi hakkama ei saa.

(more…)

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

08.06.2007

“Igaüks peab oma nägemispiire maailma piirideks.”
Saksa filosoof Arthur Schopenhauer (1788–1860)

Füüsika | News | Sotsiaalteadus | Teoloogia | to.imetaja

Tao mungad, Einstein ja Eesti füüsika

11.05.2007

Mis on ühist 2200 aasta tagusel Hani impeeriumil, Einsteinil ja Eesti füüsikal? Tundub justkui tobe küsimus. Ja vastus võiks olla sama meelevaldne, nii nagu taoismi ja füüsika sidumisel, mida on teinud näiteks teaduskirjanik Fitjof Capra oma raamatus “The Tao of Physics”. Kuid on üks imepärane molekul, mis neid kolme semiootilist märki seob.
See on BaCuSi2O6. On selgunud, et selliste molekulide ansambel ületab suhteliselt kõrgel temperatuuril raja, mille tagant hakkab pihta Bose-Einsteini vedelik. See on aine olek, mida ennustasid need kaks teadlast aastal 1925, mis aga eksperimentaalselt saadi kätte alles 1995. Ning milles toimuv on kvantmaailma ilmutus makrotasandil. See tähendab, et väga palju molekule hüppab äkki ühte ja samasse olekusse, hakkab tegutsema kooperatiivselt.
Seda molekuli on uurinud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadlased, avaldanud koostöös teiste maailma teadlastega artikleid.
Aga vaata imet – 2200 aastat tagasi sünteesisid taoistlikud alkeemikud Hiinamaal samalaadse molekuli. Mitte küll kvantmaailma tarbeks, vaid hoopis tollasest värvaineks, mis annaks sügavvioletse tooni. See on ka üks vaid kolmest kunstlikult valmistatud värvainest, teised olid tollal kõik taimsed või loomsed.
Ja selle värviga on üle värvitud terrakotasõdalased, mis 1974. aastal Hiina talupojad maa alt leidsid. Nii et terrakotaarmee kannab endal seljas samast molekulist kihti, mille juhtumisi avastasid füüsikud ja mida tulemuslikult uuritakse Eestiski.
Mida sellest arvata? Pole vaja arvata midagi. Lihtsalt huvitav teada. Vt lähemalt artiklit www.epl.ee
Tiit Kändler

News | Teoloogia | to.imetaja

Juudas võis olla Kristuse sõber

13.04.2007

Kristliku ajaloo kõige vihatum mees on naasmas. Uued käsikirjaleiud asetavad kahtluse alla Uue Testamendi evangelistide kirjelduse. Juuda evangeelium ütleb, et Jeesus käskis Juudast end reeta, et too saaks oma vaimu kehast vabaks.


(more…)

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

17.02.2007

“Võibolla on olemas mõtteid, mida me ei suuda mõelda.”
Richard W. Hamming (1915–1998), USA matemaatik

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia | to.imetaja

Soome teadus toimib ka laborist väljas

19.01.2007

Iga kahe aasta tagant toimub Helsingis teadusnädal. Seda on korraldatud juba 30 aastat. Õieti tehti esimene katse aastal 1922, seejärel 1926 ja siis 1954. Kuid 1977. aastast alates on iga kahe aasta tagant üritust käigus hoitud. Mis on tagasihoidlik sõna ettevõtmise kohta, kus esineb viie päeva jooksul 300 teadlast, kunstnikku, kirjanikku, muusikut, poliitikut. “Tegemist on Soome teaduskogukonna suure talguprojektiga,” iseloomustas ürituse korraldustoimkonna pikaaegne peasekretär Jan Rydman.

(more…)

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia | to.imetaja

Mida teadus ütleb prügi kohta

18.01.2007

Miks igaüks peab hakkama oma prügi ise sorteerima? Selle kohta on teadusel ütelda järgmist.

1. Ajalugu. Juba iidses Babüloonias sorteeris igaüks ise oma prügi. Vanadest eestlast kõnelemata. Mis ikka põles, visati tulle, mis kõlbas veel söögiks, visati sigade ette, mille sees oli olnud jook, see hoiti alles, et sinna kallata uus jook. Kui aga kuidagiviisi pähe ei mahtunud, et kuidas asja saaks kasulikult kasutada, visati see tagaõue lepa alla.

2. Teaduslik kommunism. Karl Marx ja Friedrich Engels näitasid, et perekonna, eraomanduse ja riigi tekkega kadus vajadus igaühel prügi sortida, sest selle töö võttis enda peale eraomandus, perekond ja riik.

3. Teoloogia. Prügisortimine pakuti välja vabatahtlikuks indulgentsiks ületarbivale eurooplasele.

4. Energeetika. Kui igaüks ehitab oma koju prügisortimise jaama, siis võib sellest välja kasvada lokaalne energeetika. Miks viia ära asi, mis köögis mädanedes võiks seda soojendada ja helendades valgustada?

5. Matemaatiline loogika 1. Iga prügi on ohtlik prügi, sest ka roostes nael võib palju paha teha.

6. Hulkade teooria. Nagu tõestas Cantor, on olemas eri võimsusega lõpmatused ja prügi.

7. Matemaatiline loogika 2. Nagu näitas Gödel, pole prügisse võimalik loogiliste vasturääkivusteta suhtuda.

8. Relatiivsusteooria. Kõigis taustsüsteemides sorditakse prügi ühtmoodi segaselt.

9. Futuroloogia. Iga kahe piimapaki kohta tuleb kolme sorti prügi.

Edasi võib arendada juba igaüks ise oma prügikasti otsast.
Tiit Kändler

Telli Teadus.ee uudiskiri