Rubriigi ‘Geograafia arhiiv

Ajalugu | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Teoloogia

05.05.2006

“Ekspert on inimene, kes on teinud kõik vead, mida väga kitsal alal teha saab.”
Taani füüsik Niels Bohr (1885 – 1962).

Ajalugu | Arheoloogia | Astronoomia | Geograafia | Geoloogia | kodu.maa | News

Eesti müsteerium — taevakivide sadu

21.04.2006

Tutvustab geoloog ja meteoriitik Kalle Suuroja
Eesti maismaa-ala pindala on 45 215 km2 ja see on 0,03% kogu Maa maismaa-ala (umbes 149 miljonit km2) pindalast. Võrreldes kogu Maa pindala (umbes 510 miljonit km2) Eesti kogupindalaga (koos territoriaalmerega) ehk umbes 80 000 km2 on asi veelgi troostitum, vaid veidi üle 0,01%. Elanike arvuga ei tasu võrreldagi, sest siingi on nullid protsentide ette veelgi kergemad tulema. Ei ole midagi teha, Eesti on väike ja selleks ta ka jääb. Aga ei, ühes asjas kannatab ta siiski võrdlust ka selle maailma kõige vägevamatega, ja selleks on meteoriitsete struktuuride arv! Maailmas on senini avastatud 170-180 meteoriiditekkelisest struktuuri ja 7 neist ehk ligi 4% asuvad Eestis! Seega, Eestis on meteoriidikraatreid pindalaühiku kohta ligi 400 korda rohkem kui Maal keskmiselt! Milles on selle fenomeni olemus? Kas Eesti on tõesti justkui meteoriitide Eldoraado, kuhu need riburada, ülejäänud maailma millekski pidamata, kukuvad?

(more…)

Ajalugu | Arheoloogia | Geograafia | Geoloogia | lugemis.vara | News

31.03.2006

TUNDKE OMA SUGULASI!

Chris Stringer, Peter Andrews
Evolutsioon. Inimese kujunemise lugu
Tõlkinud Lembi Lõugas ja Tiit Kändler
Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006
238 lk, kõvad kaaned, hind ca 350 kr

Kõnealune raamat on kõige põhjalikum, mis eesti keeles inimese põlvnemisest avaldatud. Kogenud paleoantropoloogide haare on tõepoolest väga lai. Ja raamat kajastab möödunud aasta taset. Ohtralt graafikaga ja fotodega illustreeritud väljaannet saab alul lugeda ka mööda pilte. Või siis üksikute peatükkide kaupa. Siin on püütud rekonstrueerida ka meie eellaste eluviise – kombeid, kunsti, söögilauda. Seda pole just lihtne lugeda. Ent tasub enda harimiseks üritada. Nii hull see ka nüüd ka pole, et hakkama ei saa. Ja raamat on hästi liigendatud, nõnda et seda ei pruugi lugeda läbi algusest otse lõpuni, vaid omal valikul ratsuna hüpates.
Chris Stringerist kui neandertallaste uurijatest vt artikkel Eesti Päevalehes www.epl.ee
teadus.ee

HORISONT TEADUSFONDI KALLAL

Horisont
märts 2006
88 lk
Hind kr 34.50.

Märtsikuu Horisont üllatab oma mahukusega. Tavalisest poolteist korda paksema ajakirja sisse on toimetatud lood, mida seostatakse Eesti Teadusfondi 15 aasta tegevusega. Õnnelikul kombel pole saadud kogumik formaalne ega ametkondlik. Siit leiab huvitavaid lugusid nii Teadusfondi pool toetatud noorte teadlaste käekäigust kui toetust saanud uurimuste ja rakenduste kohta. Aga ka pikemaid ja põhjalikumaid ülevaatelugusid Eesti teaduse käekäigust ning markantsematest uurimistöödest. Äärmiselt huvitav on teadusfondi nõukogu esimehe psühholoog Jüri Alliku artikkel Eesti teaduse mõõtmisest.
Kindlasti on see praegu odavaim populaarteaduslik raamat.
teadus.ee

Geograafia | lugemis.vara | News

Meie kõndivad juured

10.03.2006

Eurooplaste juured Kalevi Wiik Eurooplaste juured Ilmamaa, 2005 Kõvad kaaned, 493 lk, hind ca 375 kr, läbi müüdud CD ca 200 kr, müügil Ajad kulgevad ja rahvad rändavad. Rändavad inimesed, aga rändavad ka oskused. Ja geenid. Mis on toimunud Euroopas sellest ajast peale, kui nüüdiseurooplaste esivanemad 40 kuni 20 tuhat aastat tagasi neandertallased välja tõrjusid? See raamat on keeruline, nii et ei ole kohanud sellele isegi mingit vähegi asjalikku arvutust. Tõsi, teadlaste seas on olnud Soome lahe põhjakalda poolt kosta rahulolematut mõminat. Nii et asi on nõnda, et teadlased ei pea seda usaldusväärseks teaduseks, tavaliste inimeste jaoks on see aga liiga keeruline teadus. Sellest hoolimata on raamat poodidest ära ostetud. Saada on aga CD-versioon. Hea seegi. Igatahes on seda huvitav siit-sealt lehitseda ja lugeda. Et teada saada, kes need baskid siis ikka on või et kuidas see ugrilaste sugri-mugri kokku keerati. Ega see polegi õnneks raamat, mida tuleks kaanest kaaneni läbi lugeda. Vahel enne und mõnus tükati lugeda. Ja siis unes näha keltide tõusu ja langust. Tere tulemast Euroopasse!
teadus.ee

Geograafia | Humanitaarteadus | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Psühholoogia

10.03.2006

“Aastad ja ajastud vahelduvad, soe asendab külma, külm sooja, rahvad rändavad, riigid tõusevad ja hävivad, möllavad sõjad, katkud, näljad, maapind väriseb, neelates linnad ja külad, meri tõuseb ja uhab hulkade eluasemed, aga inimest see ei heiduta: tema usub, et elu läheb aina paremaks.”
Anton Hansen Tammsaare, ajalehes “Vaba Maa”, 1936.

Geograafia | lugemis.vara | News

Meie populaarteaduslik suuratlas

13.01.2006

Suur maailma atlas
Eesti Entsüklopeedia kaardköide
Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005
285 lk, hind poodides ca 880 kr

Eelmise aasta lõpul valmis saanud eestikeelne “Suur maailma atlas” on tõeline vägitegu. Ja siinkohal tahab teadus.ee juhtida tähelepanu, et tegu ei ole pelgalt kaardikoguga. Tegu on eestikeelse kohanimistu paikapanemisega ühelt ja teaduse populariseerimisega teiselt poolt. Need andmed, mida siin 130 lk kaartide kõrval 60-l leheküljel pakutakse, on üsna huvitavad. Saab ikka süveneda ja uurida.
Näiteks õhtul, kui enam midagi muud teha ei jaksa või ei viitsi, võtta ette kaart, kus on peal maailma elatustase. Ja avastada, et Eesti on keskmine. Saab ette võtta kaardid: laste suremus, usundid, keeled, relvakokkupõrked (muuseas — meile lähimad relvakokkupõrked on olnud Moskvas, seda ei tasu unustada), energeetika, mäetööstus, igat moodi transport, Eestist pärit maadeavastajad ja mis kõik veel nii üldiselt kui iga maailmajao kohta eraldi. Ja Eesti kohta veel lisaks.
teadus.ee arvates teeb see EE atlase eriti väärtuslikuks. Tavaliselt kipume ju selliseid ülevaatelehekülgi kahe silma vahele jätma ja atlast vaid kaardikoguks pidama. Aga ei tasuks. Pole meil nii palju popteaduslikku kirjandust midagi. Ja siin on asi ära seeditud, kaartidele ja graafikutele laotatud. Maiuspala kirjutajatele, toimetajatele, ränduritele mõtteis või reisides.
Kaartidest on tore see, et nõnda palju on pühendatud väikeriikidele, väikesaartele — mida suurte maade atlastes ei kohta. Ja Antarktis on antud erilise armastusega. Nii et kui ka hind esmapilgul tundubki suur, pole see seda kindlasti mitte. See on raamat aastakümneteks. Tore, et meie silmad selle ära nägid. Kui aga silmadele juba läks jutt, siis — luubi peab küll ostma. Luubid tehakse Hiinas, ja luubi abil saab täpsemalt näha, et kus kohas just.
Kes veel ei usu, et Eesti edeneb, võtku uue atlase kõrvale 1989. aastal välja antud “ENE kaardid”. See on üsna põnev tegevus, nende kahe võrdlemine.
Tiit Kändler

Geograafia | lugemis.vara | News

Interaktiivne esiajalugu

22.12.2005

Regio on vastu aastalõppu välja tulnud uue interaktiivse õppematerjaliga põhikoolile. “Eesti esiajalugu” näitab kujundlikult, mil moel Eesti asustati ja kuidas siin tuhandete aastate eest ja jooksul elati. Aivar Kriiska ja Anti Selarti tekstid on varustatud mõnusate joonistega. Leidub ka ajatelg, mängud, filmid. Materjali on palju, ja tore, et saab liikuda muudkui mööda ajatelge edasi.
Kahjuks käivitub programm täisekraani formaadis, mis ehk raskendab näiteks märkmete tegemist. Ka võinuksid need Homo sapiensi eellased olla paralleelselt eestigi keeles nimetatud — osav, püstine, heidelbergi jm inimesed. Ning nendegi puhul ajatelg vastata nende ilmumisele. Oleks lihtsam.
Muidu aga on tore asi. Ent nagu CD puhul ikka — võtab rohkem aega kui raamat, sest ei saa nii kiiresti kogu asjast ülevaadet.
Mis hea, et kaarte on palju. Ja ka näiteks filmid kivikirveste tegemise ja muistsete võistlusviiside kohta huvitavad.
Üks asi, mis silma hakkab. Kui põhikool peaks olema nii tugev, et saab sellest kõigest aru, huvitav, kuhu siis meie geeniused lõpuks jäävad. Mis muidugi ei tähenda, et peaks allahindlust tegema.
Lähem info vt http://www.regio.ee/esiajaloocd
teadus.ee

Geograafia | Geoloogia | Loomad | lõuna.manner | nädal.pildis | News

16.12.2005

Ülemöödunud nädalal pidas Antarktika uurija Geraint Tarling Briti Nõukogu korraldatud teaduskohvikus ettekande, kus kõneles sellest, kui kaugel või kui lähedal Antarktika meile tegelikult on. Geraint Tarling on uurinud koorikloomi, eriti krilli ehk hiilgevähki, kelle kombed mõjutavad oluliselt kogu maailmaookeani elustikku. Viimase 40 aastaga on krilli arvukus vähenenud 40%. See mõjutab mitte ainult Antarktika, vaid kogu maa elustikku. Vt lähemalt http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=307183
teadus.ee

Ajalugu | Arheoloogia | Bioloogia | Geograafia | News | teadus.aabits

Kondid ja luud

02.12.2005

teadus.aabits on rubriik, kust saab lugeda, mis teaduses tegelikult toimub.

PALEOANTROPOLOOGIA
Paleoantropoloogia ülesanne on kahetine. Esiteks kutsuda normaalsetes inimestes esile õudusega segatud hämmingut sellise nime olemasolu üle iseenesest. Ning teiseks otsida üles kõik kondid, mis veel on Aafrikas alles jäänud Uganda sõjast, šaakalite pealetungist ja ülemaailmse soojenemisega kaasnevast veeuputusest. Täpsemalt öeldes otsib paleoantropoloog selliseid konte, mis on kiviks muutunud ja enam süüa ei kõlba, nii et näljahäda ta kellelegi ei põhjusta. Ja kui paleoantropoloog ütleb maitsva saagi peale kohale tormanud hambuni relvastatud Kongo hõimule, et ta on paleoantropoloog, siis põgeneb Kongo hõim tagasi metsa sööma pügmeesid, kel on küll vähem liha kontidel, ent see-eest mitte nii hirmuäratav nimi.
Kõik kivistunud kondid, mida paleoantropoloog leiab, nimetab ta fossiilideks ja seostab need otsemaid kõige esimese inimesega, kel tuli pähe õnnetu mõte lõigata tagant ära oma saba, hakata kahel käpal kõndima ja õppida selgeks, kuidas teha üks kivikirves, millega saaks naabrile pähe virutada.
(more…)

Geograafia | mis.uudist | News | Teoloogia

Tiibeti mägijumalad on looduskaitsjad

02.12.2005

Paikades, kus Tiibeti budistid mediteerivad ja palvetavad jumalate poole, on looduslik mitmekesisus suurem. Nii leidis Missouri botaanikaia teadlane Danica Anderson. Pühades mägedes leidub nii liigiliselt kui arvuliselt palju enam haruldasi taimi ja ka ravimtaimi. Kas inimesed valisid pühamuteks rikkama taimestikuga paigad või need paigad on paremini kaitstud näiteks puude raiumise eest, küsivad teadlased.
Allikas: New Scientist

Telli Teadus.ee uudiskiri