Rubriigi ‘Matemaatika arhiiv

Matemaatika | News | to.imetaja

Mis on matemaatika emakeel?

27.03.2009

Luuleline kolumn

Riigiringhäälingus
Hääldatakse sõnu, nagu oleksid need
Riigi omad
Sõnad käivad hääldajatel suus ringi
Ja vahel muutuvad nii armsaks
Et ei pääsegi enam välja
Väljapääsmatus olukorras
Jagavad sõnad suud keelega

KUI TEADLASTEL KA pole aega muuks, kui otsida uusi rahastajaid ja kirjutada vanadele rahastajatele uusi aruandeid, siis keele jaoks leiavad nad aega ikka. Nii puhkes näiteks hiljuti Loodusaja listis paar nädalakest kestev tuline vaidlus, kas tuleb nimetada loomaks loomi, linde ja putukaid kokku nagu nõuab praegu kehtiv teadustava või siis ainult imetajaid, nagu rahval tavaks. Keel on kõigil suus, ja kui seda ka kasutada ei saa, saab kasutada sõrmi, millega keelt arvutisse sisse toksida.
Kavandatav kooliuuendus on vähemasti toonud sellise tulemuse, et on hakatud mõtlema emakeele tähenduse ja koha üle koolihariduses. Ja sealtkaudu siis ka igapäevaelus. Lõppude lõpuks on ju igaüks kokku puutunud olukorraga – või kogunisti sellisesse olukorda uppunud – , kus sõnavara ja vaata et lauseehituski oleks justkui eestikeelne, kuid millest aru saada ainult eesti keelt vallates pole suurt lootust. Ja see ei puuduta mitte ainult seaduskeelt ning teaduskeelt. Nii näiteks andis ajakiri Eesti Loodus oma Darwinile pühendatud erinumbris kaks pikka tsitaati Darwinilt endalt, jättes tema viktoriaanlikult lopsaka ja nüüdseks vananenud inglise keele suisa tõlkimata. Ja üha sageneb see komme meie ajakirjanduses, kus kolumnistid, esseistid ja muud istid jätavad üht või teist keelt esindavad tsitaadid, viited või kalambuurid tõlkimata. Sama lugu on raamatutõlgetega, siinkohal näiteks kasvõi Sigmund Freudi „Nali ja selle seos teadvustamatusega”.
On see paratamatus või emakeele matus?

KEELTE JAGAMINE EMAKEELEKS ja teisteks keelteks ei tulene mitte sisulisest, vaid praktilisest vajadusest. Kassil on kassi keel ja kõik teised loomade keeled ei ole kassi jaoks üldse keeled. Või on need siiski? Küllap on, aga rohkem pausi mõttes. Nagu pole muusikas oluline ainult see, millist kahtteist nooti järjest ette mängitakse, vaid milliseid nende seast ei mängita, on ka keeles, olgu siis kasvõi kassi keeles, oluline see, mida ei sõnastata.

Nõnda on selge, et emakeelt ei vaja mitte üksnes kirjandus ja kirjanduse õpetaja. Paradoksaalselt vajab emakeelt kõige enam matemaatika, see ala, mida seostame emakeelega vähimal määral. Ja selle järel siis füüsika ja teised loodusseadused. Vähemal määral vajavad emakeelt humanitaarteadused.
Matemaatikat on peetud keeleks, milles kõnelevad teised teadused. See määrang on muutunud juba nii banaalseks, et keegi sellele isegi mõtelda ei viitsi. On siis võetud tõeks, mida ei vaidlustata. Kuid kui tõde ei vaidlustata, siis kipub olema nõnda, et selle üle ka mõtteid ei mõlgutata.
Kas eesti keeles esitatav matemaatika on kuigivõrd erinev vene, inglise, soome, saksa keeles esitatavast matemaatikast? Nende keelte grammatiline ehitus on ju ometi erinev. Ja kui püüame tõlkida luulet ühest keelest teise, ei saa see kuidagi üks üheselt õnnestuda – nii erinevad on kasvõi juba sõnade tähendused, kõlad, mis olenevad ju muuhulgas ka läbitud ajaloost.
Tuleb küll tõdeda, et mida täpsemini vallatakse oma põhikeelt, milleks enamjaolt ju emakeel, seda täpsemalt osatakse esitada ka matemaatikat. Ja teistpidi – mida paremini vallatakse matemaatilist loogikat ja muud atribuutikat, seda täpsemalt osatakse väljenduda emakeeles, laskmata vohavatel mõtetel mitte tungida väljendatud keele valda.
Toomas Paul juhtis mu tähelepanu, et Uno Mereste kirjutas 1973. aastal Keeles ja Kirjanduses artikli „Rahvuskeelte tähtsus teaduses.”
Seal seisis ka järgmine mõttekäik: „Üks humanistlikke hispaania filosoofe ja pedagooge Juan Luis Vives väitis oma 1531. a ilmunud suurteoses De disciplinis, et “kui sureb ladina keel, siis saabub kõikides teadustes suur segadus”. Tal oli selles mõttes õigus, et tõepoolest eri keeltes mõtlema hakkamine oli skolastilise teaduse surm. Rahvuskeeled annavad maailmast lisainformatsiooni nende komponentide varal, mille poolest nad erinevad teistest keeltest. Elavat keelt mingis teaduses rakendades on uurijal tema inspiratsiooni toitvate puhtkeeleliste momentide mõjul seda rohkem eeldusi leida objekti uusi külgi, mida erinevam on tema keel nendest keeltest, milles sama objekti on varem uuritud.”
Nii et eestikeelne matemaatika on midagi erilist.

Täna oli etteütlus
Võtsin sellest osa
Kuid ei saanud mingit au
Ja hinda ka ei pandud
Öeldi vaid, et mulle oli
Vastus ette öeldud

KEELEMAAILM POLE MÕÕDETAV nagu on seda püramiidi ruumala – ja seegi pole täpselt määratletav näiteks kvantmaailmas. Keel on ka pidevalt muutuv suurus, millistega matemaatika on hädas, kui neid juhtub olema kahest rohkem ja need omavahel vastastikmõjustuvad. Kolme keha probleem matemaatikas pole sugugi lihtsam kui kolme keele probleem Eestis. Ja see pole ka muutunud lihtsamaks, kui saksa keele asemele on nüüd asunud inglise keel.
Muutumise eest tuleb aga maksta. Pidin uue arvuti omandamisega omandama ka Windows XP asemel Windows Vista ja selle hinnaks oli, et suur osa olemasolevatest programmidest enam sujuvalt tööle ei hakanud. Sealjuures ID-kaardi lugemise programm, millest on nüüd suure häda peale aru saadud ka selle koostajate ja muutjate seas, kuid lahendust pole loota niipea. Kui lähen oma panga koduküljele, siis võin olla kindel, et vähemalt paar korda aastas on see pea peale pööratud, nii et läheb jälle aega ja vaeva, et see uus keel ära õppida. Milleks sellised muutused? Kindlasti mitte selleks, et muutuva maailmaga toime tulla. Vaid ikka selleks, et võimaldada eneseteostust uuele põlvkonnale.
Uue põlvkonna huvides on uued keelereeglid salastada, tehes nõnda vanal põlvkonnal võimalikult raskeks pinnal püsida. Mis on üldine loodusseadus. Keel kogu täiega võttes on üks meem, mis teiste keelte meemidega omavahel võistlevad. Milline hüüdlause, kalambuur, mõttemall, paradigma kohastub paremini, see peale jääb. Ja siin ei aita kirjandustundide suurendamine või vähendamine teps mitte.
Ehk aitab see, kui kooliuuendamine saab sisuliseks ja jõuab sinnamaale, mil emakeelt ei eristata matemaatikast ja loodusteadustest raudse eesriide taha. Kas pole siis nende õppeainete tunnid, niivõrd kui need peetakse emakeeles, ka omamoodi emakeele tunnid? Või vähemasti võiks olla – kvantmaailmas vähemasti ja enamgi veel siis elades ühel võimalikest braanidest.

Seal, kus on sõna väljapääs
Elab keel
Ja suleb ukse

Tiit Kändler

Matemaatika | nädal.pildis | News

Matemaatika Obama

19.12.2008

Teadushuvilised võiksid selle näo meelde jätta. Marcus du Satoy, kellele see kuulub, mängib trompetit, armastab jalgpalli ja kannab lillakaid kuhvte. Kuid eelkõige on ta matemaatik, kes detsembri esimesel nädalal saab Oxfordi Charles Simonyi professoriks teaduse avaliku mõistmise alal. Nõnda nimetatakse õppetooli, kus siiani istus maailmakuulus teadus populariseerija, bioloog Richard Dawkins – iseka geeni ja võitleva meemi ristiisa.
Satoy lubab saavutada, et ükski ajakirjanik, olgu ta nii kuulus kui tahes, ei küsiks talt enam intervjuus: “Aga mis ikkagi on teaduse mõte?” Matemaatikuna uurib du Satoy sümmeetriat. Ja pakub välja – kui maksate kindla summa, siis nimetab ta teie järgi ühe uue enda avastatud sümmeetriarühma. Ja selle raha eest püüab harida Guatemala tänavalapsi. Juba üle 2500 dollari on koos. Selline matemaatik siis. Minge ja makske: www.firstgiving.com
“Matemaatika on fantastiline keel – sel pole ebareeglipäraseid verbe,” selgitab Marcus du Sautoy, miks ta hakkas matemaatikuks.
teadus.ee

Matemaatika | nädal.mõttes | News

05.12.2008

“Mõõtmine on üks neist jumalustest, mille ette uuem aeg kummardub.”
Jaan Sarv, Eesti matemaatik (1877 – 1954)

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Etnoloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

27.06.2008

“Otsige hoolega, kui leiate oma esimese seene või teete esimese avastuse: need kasvavad kobarates.”
George Pólya (1887 – 1985), Ungari matemaatik

Matemaatika | News | Sotsiaalteadus | to.imetaja

02.05.2008

Rehkendamine valmistab Eestis jätkuvalt raskusi, olgugi et Tootsi aegadest on möödunud sadakond aastat. Matemaatikast on koolid osanud teha kolli, mis vabas ühiskonnas vaeseid koolilapsi vaid ahistab ega lase nende loovusel õide puhkeda. Muidu justkui täiskasvanud ajakirjanikud kirjutavad, et neile pole neid siinuseid küll kunagi vaja olnud. Muidu ju kaugelt vaadates täis kasvanud sotsioloogid kirjutavad rahvale lehekülgede kaupa, kuidas ikka on tehtud vigu integratsioonis, toomata mingeidki analüüsijuppe, mida võiks matemaatiliseks statistikaks pidada. Integreerimisest matemaatikas tundub et pole neil õrna aimu.
Nii ongi, et sotsioloogiliste küsitlustegi tulemusi peetakse mingiks loodusseaduseks, mida vaidlustada ei tohi, toomata ära nende vigade piiregi.
Üks eesti soost sotsiaalteadlane, kelle tööd võib nimetada teaduslikuks ses mõttes, et see on maailmatasemel, on Rein Taagepera. “Mitmeti on sotsiaalteadused viimase 30 aasta jooksul läinud kergema vastupanu teed,” väidab ta ajalehe Universitas Tartuensis 11. aprilli numbris, “nad on arvanud, et muutuvad teaduslikumaks, aga on tegelikult muutunud vähem teaduslikuks. Loodetakse, et arvutid mõtlevad teadlase eest.” Ja jätkab: “Oleks minu teha, siis paneksin ma kõik sotsiaalteaduste tudengid kaheks aastaks täie tambiga füüsikat õppima, et nad saaksid tunnetuse, mis on teaduslik meetod. Siis võiks üle minna sotsiaalprobleemide juurde.” Taagepera arvates on tänapäeva sotsiaalteadused tihtipeale teaduse karikatuur. Rattaga õpib sõitma vaid siis, kui ise rattale istuda.
Sotsiaalteaduste karikatuuri näeme me tarbeks, olgu või viidatud siinkohal Juhan Kivirähki menukatele lugudele ajakirjanduses.
Taagepera loodab oma Skytte preemiarahade toel siin midagi muuta. Ükskord ta Tartus ülikoolis juba üritas. Loodame, siis, et teisel korral läheb õnneks.
Tiit Kändler

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Etnoloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

28.03.2008

“On sajandeid, mis lisaks muule väidavad end kunstides ja teaduses kõike ümber tegevat, sest nad ei oska midagi teha.”
Giacomo Leopardi (1798–1837), itaalia kirjanik

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Etnoloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia | vänge.lugu

Õllega segatud teadus

21.03.2008

Kuidas saada targaks? Seda ei tea keegi. Kuid kuidas oma tarkusest kõige edukamalt teada anda? Nüüd on see selge. Vastus peitub õlles.
Kõrgelt hinnatud teadusajakiri Oikos avaldas veebruaris artikli, millest selgub, et mida enam teadlane joob õlut, seda vähem edukas ta on. Vähe sellest – ka teadusartikli väärtus – kui palju seda tsiteeritakse, sõltub sellest, kui palju artikli autor õlut joob. Mida enam õlut, seda vähem artiklit tsiteeritakse.
Pole ime, et artikli autor on tšehh – Palacky ülikooli ornitoloog Tomaš Grim, kes tavaliselt uurib lindude, mitte teadlaste käitumist. Sedapuhku uuris siis ta oma rahvuskaaslastest ornitoloogide õllekombeid ja teadussaavutusi.

Tema artikkel on üllatanud ja ka ärritanud biolooge, kes on juhtinud tähelepanu paljudele baarides välja käidud ideedele ning kokteilipidudel tehtud avastustele. Siiski pole põhjuse ja tagajärje vahekord selge. “Võibolla uputavad väheviljakad teadlased oma kurbuse õllesse,” pakub välja Washingtoni riigiülikooli ornitoloog ja õllesõber Mike Webster.
Õllelaineid löönud artikli autor väidab, et ta ise joob mõnel ööl ka enam kui 12 õlut. Ja sellest hoolimata on ta artikkel leidnud laia vastukaja.
Allikas: Oikos, 117: 2008

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

07.03.2008

“Kas objekti võib nimetada kunstiteoseks, kui seda saab ka pliidi puhastamiseks kasutada?”
Woody Allen, USA filmimees ja kirjanik

Astronoomia | Kosmoloogia | Matemaatika | nädal.mõttes | News

01.02.2008

“Universum on kõiksus nende jaoks, kes usuvad ainult seda, mida näevad, ja multiversum on meta-universum, mida kujutlevad olemas olevaks need, kes võtavad tõsiselt kõike, mida universumit kirjeldavad matemaatikavalemid täiendavalt veel sisaldavad.”
Piret Kuusk, Eesti füüsikateoreetik

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | lugemis.vara | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

Kuidas teadust kinni püüda

20.12.2007

Teaduslugu ja nüüdisaeg XI
Teaduse uuringud: Eesmärgid ja meetodid
Koostanud Rein Vihalemm
Tartu ülikooli kirjastus
206 lk
(more…)

Telli Teadus.ee uudiskiri