Rubriigi ‘Tehnoloogia arhiiv

Kosmoloogia | mis.toimus | News | Tehnoloogia

Suri harukordne kosmosepioneer

24.11.2009

Eelmisel laupäeval suri 83 aasta vanuselt nõukogude kosmoseinsener ja kosmonaut Konstantin Feoktistov. Ta oli esimesi tsiviilkosmonaute ja ainus nõukogude kosmonaut, kes ei astunud kommunistlikku parteisse. 1964. aasta oktoobris lendas ta orbiidile väikesel kosmoselaeval Voshod. Seal tehti katseid äädikakärbeste ning taimedega. Feoktistov oli esimene kosmoselaeva konstruktor, kes sai võimaluse testida oma loomingut tegelikes tingimustes. 1950. aastate lõpul kirjutas ta oma nägemuse „Pikaajaline programm kosmose hõlvamiseks,” kus ta kirjeldas, kuidas NSVL peaks hõlvama Maa orbiiti, Kuud, Veenust ja Marssi. See nägemus viidi järgmisel aastakümnel ellu. Feoktistov pidas mehitatud lende teistele planeetidele „rumalaks raharaiskamiseks”. Tema 1950. aastate lõpu märkmikud, mis sisaldavad ka lennujärgse intervjuu Juri Gagariniga, pandi ühes muu NL kosmoseatribuutikaga müüki 1993. aastal Sotheby oksjonil.

Allikas: New York Times

Bioloogia | News | Tehnoloogia | vaata.imet

Robotid võivad lennata kärbestest tõhusamalt

05.08.2009

Insenerid on pikka aega püüdnud ehitada tillukesi roboteid, mis lendaksid mitte nagu linnud, vaid koguni nagu kõige osavamad lendavad putukad – kärbsed. Selliseid robotkärbseid saaks lähetada luurele või päästeoperatsioonidele.

Siiani on arvatud, et lennukite või helikopteritena lendavad minirobotid tarbivad kärbestest suhteliselt enam energiat, sest kärbeste tiivaripsutamine aitab paremini õhus püsida. Seepärast on püütud ehitada ka tiibu lehvitavaid miniroboteid. Asja uuris hiljuti Hollandi Wageningeni ülikooli lennuinsener David Lentink ühes California tehnoloogiainstituudi bioloogi Michael Dickinsoniga.

Nad ehitasid suure robotkärbse, mille pistsid õliga täidetud anumasse. Nad leidsid oma üllatuseks, et pöörlev tiib tekitab sama tõstejõu kui lehvitav tiib, ent tarbib poole vähem energiat (vt tiiba fotol).

Tiibade lehvitamisel läheb hulk energiat kaotsi, kuna ümbritsevat õhku tuleb edasi-tagasi kiirendada. Kuid pöörlev tiib tekitab stabiilse tornaadosarnase keerise, mis kulgeb tiiva esiosaga paralleelselt. See keeris alandab rõhku tiiva kohal ja imeb selle üles, tõstes putuka õhku.

Siiski on kärbestelt palju õppida. Kui inimese ehitatud kunstkärbsed suudavad õhus püsida sekundeid või minuteis, siis kärbes võib vabalt lennata tundide viisi. Kui neil on nõnda tõhus energia kogumise süsteem ja tiibade liigutamise motoorika, siis ei sõltu nad nõnda energeetilisest tõhususest.

Esimene lend helikopteril toimus 1907. aastal, mil prantslased Jacques ja Louis Breguet ehitasid helikopteri, mis tõstis piloodi maast minutiks poole meetri kõrgusele.

Allikas: AlphaGalileo

nädal.pildis | News | Tehnoloogia

Imeauto sünd

28.04.2009

GM ja Segway arendavad kaherattalist ja kahekohalist elektrisõidukit nimega Puma. Selle tippkiiruseks on saadud 56 km tunnis. Võib tulla paras konkurent jalgrattale.
Allikas: New Scientist

nädal.pildis | News | Tehnoloogia

Liivakella eelised

27.03.2009

Liivakell on kraanist tilkuva veekella kõrval väheseid kelli, mida pühapäeva öösel ette keerama ei pea. Ka ei kuluta see energiat. Ning toetab kehalisi harjutusi.

Astronoomia | lugemis.vara | News | Tehnoloogia

Horisont vaatab teleskoobi sisse

20.03.2009

Kalju Annuk
Teleskoobid eile, täna, homme Horisondi lisa 2009

Nüüd on ühes Horisondi uue numbriga välja tulnud ka teleskoobilisa. 2009. aasta on kuulutatud rahvusvaheliseks astronoomia-aastaks. Selles on vaieldamatu roll Galileo Galileil. Kuidas ja milliste teadmiste pealt Galilei 400 aastat tagasi teleskoobi ehitas ja sellega peatselt tähistaevast vaatlemaa asus? Tartu observatooriumi teadur ja astronoomia-aasta korraldaja Eestis Kalju Annuk annab siin ülevaate tähtsamatest etappidest optiliste teleskoopide arenguloos. Autor kiikab ka tulevikku ja tutvustab, milliste teleskoopidega astronoomid lähematel aastakümnetel Universumit uurima hakkavad.
Tõepoolest, siit leiab asjalikku ja suisa teatmeteoselist teavet selle kohta, kuidas inimene läbi aegade on oma silma täiustanud, et universumi sisse vaadata. Väärt ja seejuures usaldusväärt ja ajakohane trükis – hoolimata selle kulunud pealkirjast. Lähemalt vaata Horisondi uudiseid horisont.ee
teadus.ee

euroopa.mõtleb | News | Tehnoloogia

Loodi uus anti-grafiti materjal

20.03.2009

Grafitikunstnike elu läheb varsti raskemaks.
Kultuuriväärtuste kaitseks on loodud uus anti-grafiti materjal. Muinsusväärtused on sageli poorse pinnaga ja riknevad, kui neile mingi grafitivärv peale pritsitakse. Hoonete kaitsmine pole lihtne, kuna kattevärv peab vastama kindlatele nõuetele.
Nüüd on ELi kolmeaastase projekti tulemusel siiski taoline värv loodud. See põhineb pH-tundlikul polümeersel räniühendil, mis ei lase läbi vett, kuid laseb veeauru, nakkub poorsetele pindadele, ei ole silmale nähtav, on vastupidav UV-kiirgusele, kergesti puhastatav ja keskkonnasõbraliku keemilise koostisega. Katsed on olnud edukad ja uus kemikaal osutus paremaks kui neli siiani kasutusel olevat.
Allikas: AlphaGalileo

Antropoloogia | Meditsiin | News | Tehnoloogia | vänge.lugu

Keerata või mitte keerata

20.03.2009

Oleme jälle jõudmas selle tabamata ime hetke, mil tuleb kellad keerata tunni võrra ette. Euroopas toimub see märtsi viimasel pühapäeval kell 2:00 ja tagasi vööndiajale minnakse oktoobri viimasel pühapäeval kell 3:00. Siis keeratakse kellavuntsid jälle tunnike tagasi.
See juhtub igal juhul, on siis kellal osutid või mitte. USAs minnakse suveajale 8. märtsil. Ja kuna seal on erinevate osariikide erinevate kellapoliitikate tõttu olnud palju segadusi, siis ehk sellepärast mõeldakse just Ameerikas, kas selline kellatants ka tõepoolest energiat säästab nagu väidetakse.

SUVEAEGA KASUTAB PRAEGU vaid neljandik inimkonnast. Ja see neljandik, kuhu kuulub ka kuuendik koguplaneedist, näib arvavat, et sellest küllaltki tüütust teost on ka tulu. Nii nagu kellapendel ikka käib, on nüüd välja käidud teadustöid, kus tõestatakse, et tegelikult raiskab suveajale minek ja sealt jälle tagasi päikeseajale tulek energiat pigem kui seda säästab.
Pole sugugi nii, et suveaeg on Euroopa leiutis. Tõsi, esmakordselt kehtestasid selle küll sakslased 30. aprillil 1916. Küllap oli see tingitud soovist olukorras, kus kõike nappis, veidi energiat kokku hoida. Ja eks valges ole ka parem üskteist maha nottida. Igatahes läks Saksa vaenlane Inglismaa suveajale üle sama aasta 21. mail.
Nõukogude Liidus, sh ENSVs tehti seda esimest korda 1. aprillil 1981. 1980. aastate lõpul sai ajast poliitilise võitluse instrument. Kui N Liidus keerati 1989. aasta 26. märtsil kellad suveajale, siis Eestis jäi kellaaeg samaks, millega ühineti Ida-Euroopa suveajaga. Argumendid olid tol ajal eelkõige füsioloogilised – päikeseajast erinev kellaaeg väideti olevat tervisele kahjulik. Oma õige aja kehtestamise kõige viljakam eestvõitleja oli Andres Tarand. Ja aastatel 1990–1996 ning 2000–2001 Eestis suveaega ei olnudki. Sellest aga ei tõusnud muud kui paras segadus suhtlemisel Euroopaga. 2002 kehtestati siis Eestis jälle suveaeg. Tõdeti, et enamuse kombeid tuleb ikka järgida.


(more…)

Astronoomia | lugemis.vara | News | Tehnoloogia

Horisont rõõmustab teleskoobilisaga

20.02.2009

Horisont pakub astronoomia-aastal rohkesti lugemisvara astronoomia kohta. Kõigile, kes tellivad Horisondi enne 24. veebruari, saadame tasuta ka lisaväljaande “TELESKOOBID eile, täna ja homme”. Tellida saab telefoni teel 611 5320 või meie kodulehe kaudu horisont.ee
2009. aasta on kuulutatud rahvusvaheliseks astronoomia-aastaks. Selles on vaieldamatu roll Galileo Galileil. Just Galilei oli see, kes 400 aastat tagasi teleskoobi ehitas ja sellega peatselt tähistaevast uudistama asus. Esimese teleskoobi olevat Galilei valmis saanud 1609. aasta juunis, teise, veidi suurema aga augustis. Taevavaatlusi alustas ta sügisel.
Horisont lisab juba märtsinumbrile TELESKOOBI-eri, milles Tartu observatooriumi teadur ja astronoomia-aasta korraldaja Eestis Kalju Annuk annab ülevaate tähtsamatest etappidest optiliste teleskoopide arenguloos. Autor kiikab ka tulevikku ja tutvustab, milliste teleskoopidega astronoomid lähematel aastakümnetel Universumit uudistama hakkavad.
TELESKOOBI-eri tehes on Horisont meeles pidanud neid lugejaid, kes tuletavad toimetusele alailma meelde ajakirja algusaegade väikest formaati, ning kujundanud TELESKOOBI-eri just selles legendaarses vormis.
Ühtlasi soovitab Horisont hoida silm peal ajakirja veebilehel, kus üks värskemaid uudiseid kõneleb näiteks Maa-laadsete planeetide pere uuest pesamunast: “Leitud on seni kõige väiksem planeet teise tähe ümber. Maast vaid kaks korda suurema läbimõõduga eksoplaneet viib inimkonna sammu lähemale päris Maa-taoliste planeetide leidmisele ning kirjeldamisele.” Lähemalt vaata juba horisont.ee
Allikas: Horisont

Füüsika | nädal.pildis | News | Tehnoloogia

Esitleti tuumajaama robotit

06.02.2009

Eelmise nädala neljapäeval esitleti Tamperes robotit (tumehall ja must), ülal vasakul)ja platvormi, millel see sõidab. Muidu poleks ju miskit uut, eks vedurgi või olla robot. Kuid see on mõeldud töötama rahvusvahelise ITER projekti raames loodetavasti valmivas eksperimentaalses tuumajaamas, mida hakatakse kevadel ehitama Prantsusmaale Cadarache´i. See tuumajaam on rahvusvaheliste jõupingutuste vili ning seal peaks selguma, kas lootus tuumasünteesil põhineval elektrienergiale ehk fusioonenergiale on põhjendatud. Pildil olev robot peab tuumareaktorist välja tooma 100 miljoni kraadi juures oleva plasmaga kokku puutuvad ning ajapikku kahjustuvad kassetid. Ja siis uued jälle tagasi asetama.
Foto:Tiit Kändler

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | lugemis.vara | News | Tehnoloogia

Elagu surnud neanderallased!

16.01.2009


Tarkade Klubi
Jaanuar 2009
84 lk, hind 39.90
Peatoimetaja Arko Olesk
Presshouse OÜ

Neandertallane on surnud? Elagu siis neandertallane! Moodsa inimese lähisugulane elas Homo sapiensiga kõrvuti 10 000 aastat ja siis võttis äkki kätte ning suri välja. Kus on see “välja”, kuhu neandertallane suri? See on üks põnevamaid teaduse spekulatsiooni alasid, millele on nüüd sisenenud ka geneetikud. Tarkade Klubis kirjutab Arko Olesk Svante Pääbost ja tema Leipzigi töörühmast, eks püüavad neandertallase lukku selgust tuua.
Ei puudu ka spekulatsioon, et kui neandertallase genoom lahti muugitakse, saaks ju nüüdisinimesest surrogaatema meile ühe ilusa pisikese nendertali jõnglase sünnitada. Elevantide psüühist ju valmistatakse ette mammuti sünnitamiseks – miks ei peaks siis inimene omal nahal läbi tegema selle, mis ta teistele elajatele peale sunnib? Tagasi neandertallase juurde! Põnev mõttevaldkond igatahes.
Põnev lugeda sedagi, kuidas jänkid Vene kosmonautide Tähelinnas olelusvõitlevad, kuidas aidata kõnepuuetega lapsi (defektoloogi Karl Kalepi näitel), kas saab elada, kui midagi ei suuda unustada. Ning Fidel Castro 50 aasta tagune võit on nüüd jälle moes.
Kes aga soovib ehitada oma kusagil sara taga konutava sapika moodsaks elektriautoks, see saab siit hüva nõu. Mis polegi nii kallis.
teadus.ee

Telli Teadus.ee uudiskiri