07.2005 arhiiv

Bioloogia | Kosmoloogia | Loomad | Meditsiin | mis.uudist | News

22.07.2005

NIITE VÕIVAD NIITA TEOD
Tegu on see, kui puisniitudele tuuakse lambad, šoti mägiveised või talgulised. Kes seejärel niidu rohu ära söövad, tallavad või niidavad. Austraalia üliõpilased on lisaks leiutanud ratastega puuri, milles asuvad küülikud muru korras hoiavad.
Biomassi eemaldamine tuleb kasuks koosluse liigirikkusele. Eestis on ühelt ruutmeetrilt leitud kõige enam taimeliike just puisniitudel. Ja pidev, võibolla et isegi valikuline taimede söömine ohjab ka laiutavaid ja agressiivseid taimi ning annab võimaluse aeglasemalt kasvavatele. Karjamaal hiidputkedele palju võimalusi ei anta.
Kuid abi ei paku ainult imetajad. Zürichi lähedal tehtud katsed näitasid, et ka selgrootud võivad oma teenuseid pakkuda, ehkki nad ei paista nii hästi silma kui mõni eesti tõugu lehm. Ajakirjas Functional Ecology avaldatud artiklis teatavad šveitslastest teadlased oma kogemusest suure kojata teoga nälkjaga liigist Arion lusitanicus. See kasvab 10 sentimeetri pikkuseks ja elutseb Lääne- ning Kagu-Euroopas. Muidugi on ka nälkjal oma maitse-eelistused, nagu iga aiapidaja kindlasti on märganud. Teadlased külvasid ekstra rohumaa ning jälgisid, kuidas nälkjad seda hoolitsevad. Neljale ruutmeetrile pandi esimesel aastal 22 nälkjat ning järgmisel lisati veel kümme. Põua ajaks pakkusid nälkjatele kaitset puust varjualused. Esimese kahe aasta jooksul oli nälkjate maal liigirikkus pisem kui kontroll-lappidel. Kolmandal aastal aga olid nälkjamaad 23 protsenti liigirikkamad kui kontrollmaad. Pidev biomassi eemaldamine tegi oma töö. Nälkjad hoiavad vaos kiirelt kasvavaid rohttaimi ja annavad seega võimaluse ka teistele.
Kuid kui lambaid näeb juba kaugelt ning neile peale ei astu, siis nälkjate tagaaias pidamine neile loomakestele just liiga ohutu pole.
Allikas: Nature/ teadus.ee

ÜKS, KAKS, KOLM — JA ERALDI
Tuim, pikk ja pidev töö võib panna südame tuksuma muutumatu ja kiire rütmiga. See võib põhjustada südamehaigusi. Londoni meditsiinikooli teadlaste uuring näitas, et meestel, kel on selline töö, et nad ei saa ise kontrollida oma päevategemisi, ning madalamal sotsiaalsel positsioonil olevatel meestel lööb süda kiiremini ja selle rütm muutub vähem kui keskmiselt tavaks. Süda aga ei tohiks lüüa nagu metronoom. Uuringute käigus küsitleti 2197 meesametnikku. Selgus, et madalamal positsioonil töötavatel meestel lööb süda minutis 3,2 korda kiiremini kui tippametnikel. Veresooned justkui teaksid, millisel positsioonil nende omanik töötab. Nii et hüüdlauset “Üks, kaks, kolm — ja korraga!” pole just kõige tervislikum ellu viia.
Allikas: MSNBC.com

TITANILT LOODETAKSE LEIDA NAFTAJÄRV
Siiani pole veel selge, kas Saturni kaaslasel Titanil on vedelikukogusid, mis koosnevad süsivesinikest. Paljud teadlased arvasid, et Titani atmosfääris sisalduv metaan eraldub süsivesinike ookeanist. Kuid Titani maandur Huygens laskus millelegi tahkele ja poorsele. Ja Titanist korduvalt mööda lennanud Cassini ei ole registreerinud mingeid peegeldusi vedelatelt pindadelt. Selle asemel on ta näinud hoopis mingit moodustist, mis võib olla metaani välja paiskav vulkaan.
Kuid Cassini infrapunakaamerad on piilunud läbi paksude pilvede, mis Titani lõunapoolust ümbritsevad, ja leidnud neerukujulise laigu, mis tundub olevat järv. Igatahes meenutab selle piirjoon Maa veekogude kaldajoont. Võibolla sisaldab see järv süsivesinikke – ehk siis teisisõnu on loksuv naftaväli. Cassini lendab Titanist mööda veel 39 korda, nii et avastusteks aega on.
Intervjuud Huygensi maandumisest ühe projekti osalise John Zarneckiga vt https://teadus.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=54&Itemid=84.
Allikas: New Scientist

NIMETISSÕRM OSUTAB AGRESSIIVSUSELE
Lühike nimetissõrm võib osutada kaaslase tähelepanu mitte ainult huvitavatele asjadele. See võib näidata ka, et sõrme omanik on kärsitu. Sõrme pikkust määrab meestel see, kui palju oli emakas testosterooni, kui nad looted olid. Mehed, kelle nimetissõrm on lühem kui sõrmuse sõrm, said kandmise ajal enam hormooni ja kalduvad täiskasvanuna agressiivsusele. Naistel pole nimetissõrme pikkuse ja agressiivsuse vahel seost leitud.
Allikas: National Geographic

KÄED-VABA POLE RISKI-VABA
Ärge lobisege, keerake rooli. Mobiiltelefoniga kõnelemine auto juhtimise ajal suurendab avarii ohtu neli korda. Sellise järelduse tegid Austraalias Perthis avariisid uurinud teadlased. Nad vaatlesid 456 juhtu, kus autojuhid sattusid pärast õnnetust haiglasse. Ja kasutasid firmade kõnenumbri salvestusi. Teadlased järeldasid, et rooli taga kõnelemine on ohtlik isegi siis, kui kasutatakse süsteemi, mis jätab käed vabaks.
Allikas: New Scientist

Humanitaarteadus | News | to.imetaja

Söögiteadus Eesti moodi

22.07.2005

Hiljuti sai lugeda, et põllumajandusministeerium otsustas Hea Eesti Toidu hüvanguks luua Toidu Uurimise Instituudi. Väärt algatus see teaduse toetamine. Kuid teadus on teadupärast üleilmne ja sestap tuleb uuel loodaval instituudil kindlasti hakata uurima, mis on korea, hiina, kreeka ja india köögid. Toidu uurimine küllap käib ikka kõhu kaudu. Nii et maksumaksjatel on, mille nimel palka teenida. Kuid eesmärk on ka seda väärt. Kui õnnestub luua teaduslikel alustel üks hüva eesti roog, siis tormavad kõik rahvad seda maitsma. Ja nii ei ole kaugel päev, mil igast sadamast võib leida ühe reisikirju kirjutava eestlase kõrval ka vähemasti kaks eesti teaduslikku restorani. Tartu Ülikooli toiduteadlased aga las tegelevad oma valkude ja rasvadega. Need on Eesti Toiduinstituudi leiutajate jaoks liiga rammusad.
Tiit Kändler

Füüsika | nädal.mõttes | News

22.07.2005

“Füüsika on arenev loogiline mõttesüsteem, mille põhialuseid ei ole võimalik induktiivsel meetodil kogemustest välja destilleerida; nendeni saab jõuda üksnes vaba mõttetegevuse tulemusena.”
Albert Einstein, Füüsika ja tegelikkus, 1936, ajakirjast Akadeemia nr 7, 2005

mis.toimub | News

15.07.2005

VEE ÕPPETUNNID

Oleme harjunud last hurjutama, kui ta läbimärjana koju tuleb. Kuid vesi saab ka last õpetada. Kuidas, sellest kõneleb füüsik ja GLOBE projekti eestvedaja Ülle Kikas veele pühendatud suvekoolis augustis. Vt lähemalt https://teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=80&Itemid=80
teadus.ee

EESTI ESIMENE TEADUSFOTO VÕISTLUS


Teadusfoto on laiem, kui esmapilgul arvata võiks. Teadus uurib ju mitte ainult silmaga nähtamatut. Vaid ka üsna igapäevaseid asju. Ja teadlased ise on ka üsna igapäevased inimesed. Kui nad just parasjagu teadusega ei tegele. Kui aga tegelevad, siis saab neistki teadusfoto võtta. teadus.ee teadusfoto võistlusest vt lähemalt https://teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=82&Itemid=83
teadus.ee

Arheoloogia | Astronoomia | Bioloogia | Humanitaarteadus | Kosmoloogia | Loomad | mis.uudist | News | Sotsiaalteadus

15.07.2005

UNIMUDIL PANEB ÖKOSÜSTEEMI PROOVILE

Eesti kalateadlasi teeb ärevaks uue võõrliigi avastamine Narva veehoidlast. Tegu on Kaugida unimudilaga (Perccottus glenii, fotol). Ihtüoloog Meelis Tambets, miks unimudil on nii kardetav?
“Unimudil ohustab eelkõige neid veekogusid ja veekogude osi, kus teisi röövkalu pole. Kui unimudil satub näiteks tiiki, kus suudab kaladest elada vaid karp, on karpkalal lips läbi. Mageveekalad on merekaladest ju ohustatumad, sest neil on stress niigi kõva. Unimudil on röövkala, mistõttu ohustab nii teiste liikide toidulauda kui liike endid otseselt.”
Koguteoses “Loomade elu” peetakse tarvilikuks väita, et veekogus, kus elab unimudil, kaovad sääsevastsed. Mida sellest arvata?
“Kõik kalad söövad meelsasti sääsevastseid, ei tea, miks seal just unimudila puhul see eriliselt ära toodi. Kui veekogu kuivab, poeb unimudil mutta ja elab edasi. Kui kogu vesi jäätub, ärkab unimudil jää sulades ellu, kuna ta kehas on antifriisi, mis ei lase kudedel jäätemperatuuril puruneda. Ökosüsteem pole uue liigi tulemiseks valmis, pikapeale see aga tasakaalustub.”
Unimudil on muret teinud mujalgi. Eelkõige Venemaal Moskva ja Peterburi kandis. Glubokoje järve 28 veekogust elab seal, kus unimudil tegutseb, vähem konni. Vaid kärnkonn unimudilat ei karda. Vt lähemalt http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/query.fcgi?cmd=Retrieve&db=PubMed&list_uids=11569146&dopt=Abstract
Lähemalt vt võõrliikidest Eestis 15. juuli Eesti Päevalehes http://www.epl.ee/artikkel_296418.html?PHPSESSID=0060e3e426715f948a751d87b558d172.

Juuresoleval Meelis Tambetsi fotol on näha meie loo kangelane unimudil. Tema uimekäigu jälgimisel on suureks abiks, kui inimesed, kes selle kala kätte saavad, ihtüoloogidele teada annavad aadressil mtambets@ut.ee. Tabatud isendid tuleb kuni ihtüoloogidele üleandmiseni näiteks sügavkülmas säilitada. Vette tagasi palutakse mitte lasta.
teadus.ee

KOMEEDIRAMMIJA VALLANDAS TOLMUPILVE
Teada on antud Ameerika automaatjaama Deep Impacti 4. juulil toimunud komeedi Tempel 1 tuuma rammimise esimesed tulemused. Kokkupõrkel tekkinud pilv laienes umbes kiirusega 5 km/s. Selle analüüs näitas, et komeedi tuuma pinnakiht koosneb peenest tolmust, mis uurijate sõnul sarnaneb rohkem talgiga kui rannaliivaga. Tekkinud kraatri mõõtmeid pole veel teatatud, on vaid vihjatud, et need jäävad eelneva hinnangu 50-250 m ülempiiri lähedusse Tempel 1 tuum ise leiti olevat 5 km lai ja 11 km pikk.
Enne tuumaga kokkupõrkamist tabasid Deep Impactist eraldunud moodulit kaks korda tolmuosakesed ja kallutasid teda hetkeks, kuid mooduli orientatsioonisüsteem taastas õige asendi.
Kokku tegid Deep Impacti ja temast eraldunud kokkupõrkemooduli kaamerad umbes 4500 pilti, neist parima lahutusvõime ületab varasemaid komeetide tuuma fotosid ligi kümme korda. Sellel on näha umbes neljameetrise läbimõõduga objektid.
Kokkupõrkele järgnenud Tempel 1 heledamaks muutumist nägid Maalt peale professionaalide ka mitmed amatöörastronoomid. Komeedi tuumaosa heleduse kasvuks hinnati ligi kaks tähesuurust.
Tõnu Tuvikene, owner-obs-teated@obs.ee

KOLMEKORDNE ASTRONAUT PEAB SÜSTIKUT OHTLIKUKS MASINAKS
Kolmekordne süstiku astronaut George Nelson lendas kosmosesüstikul vahetult enne ja pärast 1986. aasta Challangeri õnnetust. Oma intervjuus ajakirjale Nature kinnitab ta, et ei tundnud pärast Challangeri katastroofi hirmu. “Kui oled kabiinis, siis lihtsalt tahad lennata,” ütles ta. Ning kinnitas, et süstik on ohtlik masin. Olgu öeldud, et intervjuu tehti enne, kui Discovery 14. juuliks plaanitud lend edasi lükati. Ka arvab astrofüüsik Nelson, kes praegu juhib Lääne-Washingtoni ülikooli teaduse, matemaatika ja hariduse programmi, et süstikutel pole olnud teaduslikku kaalu. “Kui siiski peab süstikul lendama, siis tuleks teenindada taevateleskoopi,” ütles ta, “siis saad vähemasti teadusesse panuse anda.” Nii nagu nüüd, pärast Columbia õnnetust, alustas ka pärast Challangeri õnnetust 1984. aastal ehitatud Discovery, millel Nelson sõitiski. Tema arust on eriti kahju, et NASA hoiab pidevalt vormis 100 astronauti, ent lennuvõimalusi pole neile just liiga palju.
teadus.ee

POLÜNEESIALE MINDI TAIVANILT
Arheoloogia ja keeleteadus on kahtlustanud, et Polüneesia koloniseerisid Taivanilt pärit inimesed. Nüüd on ka geneetika seda oletust toetamas. Taivani teadlased järeldasid mitokondri DNA uuringutest, et Polüneeslased on lähedasemad ehtsatele taivanlastele kui Hiina hani rahvale. Kas nad aga jõudsid pärale kähku või elasid enne teistel saartel, on veel lahtine. Selle teadmiseks tuleb uurida ka Filipiinide ja Borneo asukaid.
Allikas: Nature

ERATEADLANE OSTIS KOSMOSEPILETI
Sügisel lisandub kahele senisele kosmoseturistile veel kolmas. Kuid Gregory Olsen, kes kuuldavasti on Venemaa kosmosejaama pääsemiseks maksnud 20 mln dollarit, ei pea ennast turistiks nagu Dennis Tito ja Mark Shuttleworth seda olid. Ta eelistab, et teda kutsutaks erateadlaseks. Elektroonilisi kaameraid tootvate firmade asutaja plaanib teha orbiidil “hulga teadust”. Oktoobris viivad venelased ta üles ja seal on ta kaheksa päeva. Selle jooksul kasvatab Olsen pooljuhtkristalle, mida tema firma oma toodetes kasutab. Samuti jälgib ta oma kaameraga viljavälju, atmosfääri saastamist ning lisaks teeb veel infrapunase piirkonna astronoomia uuringuid.
Allikas: Nature

KAKSIKUTE ERAELU VIIB GEENIDE LAHKNEMISENI
Ühemunaraku kaksikutel on identne DNA. Kuid nende geenid lahknevad seda enam, mida vanemaks nad saavad. Madridis asuva Hispaania Riikliku Vähikeskuse teadlane Manel Esteller on oma kolleegidega uurinud 40 eri vanuses kaksikutepaari kromosoome. Geenide sisselülitumine erineb seda enam, mida vanemad ollakse. Nõnda näitavad kaksikud, et geenide sisselülitumine sõltub ka keskkonnast.
Allikas: Nature

SELGUSID ARTUR LINNU STIPENDIUMI SAAJAD
Sihtasutuse Geenikeskus poolt 2005/2006 õppeaastaks väljakuulutatud Artur Linnu stipendiumikonkursi võitjateks on Tartu Ülikooli geenitehnoloogia magistrand Georgi Hudjašov, Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia magistrandid Rya Ero ja Hannes Luidalepp, Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia magistrand Mari Sepp ja Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia tudeng Anastassia Voronova.
Artur Linnu nimelisele viiendale stipendiumikonkursile laekus 26 taotlust. Stipendiumifondi nõukogu otsustas eraldada viis stipendiumit, igaüks 12 000 krooni.
Artur Linnu fond on avatud ja sellesse võivad annetusi teha kõik, kes soovivad toetada geenitehnoloogia arengut Eestis. Fondi tööd juhib neljaliikmeline nõukogu, mis otsustab stipendiumide suuruse ja arvu.
Lisainfo: Maris Väli, SA Geenikeskus juhatuse liige, tel 7420132.
Vt lähemalt: http://www.genomics.ee/index.php?lang=est&nid=1338&add=1
Allikas: Geenikeskus

Füüsika | hori.sondil | Humanitaarteadus | Informaatika | News | Sotsiaalteadus

Horisont ennustab robotite tulekut

15.07.2005

Mis saab maailmast siis, kui tulevad robotid — sel teemal on siiani kirjutanud peamiselt ulmekirjanikud. Juulikuu Horisondis arutleb Tallinna Tehnikaülikooli doktorant ja robotiehitaja Madis Listak, mis saab ikka siis, kui robotid võimust võtavad. Selles ta ei kahtle, et kunagi võtavad. Robotite eetika ja nendega käitumise klassikalised reeglid töötas poole sajandi eest välja Isac Asimov oma robotinovellides. Listak arutleb, mida teha näiteks siis, kui robot inimese tapab. Kas paneme ta vangi? Kui vangistus on eluaegne, kestab see igavesti. Nii või naa, juba praegu suudab robot teha enamiku üksikuid asju paremini kui inimene. Küllap hakkavad robotid kunagi ka improviseerima. Teisalt muutub inimene ise järjest tehnoloogilisemaks. Ja üha enam riputatakse või kinnitatakse meie külge kas siis meelelundite võimendajaid nagu mobla, parandajaid nagu prillid või organite asendajaid nagu neerud. Inimene liigub roboti poole.
Vt lähemalt http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel509_486.html.
teadus.ee

Geoloogia | kommen.taar | News

Hiina iidsed fossiilid pole revolutsioonilised

15.07.2005

BBC artiklis http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/4664741.stm räägitakse ühest vanemast säilinud hulkrakse eluvormi leidmisest. Ka Postimees kommenteerib seda http://www.postimees.ee/130705/online_uudised/171248.php. Tavalise inimese arvates võiks ju sellised leiud teha revolutsiooni. Kas ajakirjanduse jaoks atraktiivsed leiud on üldse paleontoloogia jaoks olulised?
(more…)

Ajalugu | Füüsika | News | täht.päev

Tuumapommi juubel

15.07.2005

Homme, 16. juulil 60 aastat tagasi testiti Maal esimest tuumapommi. See plahvatas USAs New Mexico kõrbes. Samal aastal hävitati aatompommidega Jaapani Hiroshima ja Nagasaki linnad. NSVL sai tuumapommi neli aastat hiljem.
Praeguseks on kaheksa-üheksa riiki, kellel tuumapommid käepärast. USA, UK, Prantsusmaa, Venemaa, Hiina, Iisrael, Pakistan, India, Põhja-Korea (?). Kokku on Maal 27 000 tuumapommi ning 1855 tonni plutooniumit. 1986. aastal oli 38 000 pommi rohkem. 1970. aastal jõustus tuumarelvade leviku tõkestamise leping. Sellest hoolimata said pärast seda tuumarelvad Iisrael, India ja Pakistan.
teadus.ee

Bioloogia | Loomad | News | to.imetaja

Kaval bakter manipuleerib geneetikute lemmiklooma

15.07.2005

Kui Thomas Hunt Morgan sellest kuuleks, pööraks ta küllap hauas ringi. Äädikakärbsel on avastatud parasiit. See uudis on tabanud maailma geneetikuid ehk enamgi, kui et inimesel oleks mingi uus parasiit avastatud.
Äädikakärbes on üks teaduse kangelasloomi, kelle peal alates Morganist on katsetatud, kuidas geenid töötavad. Ta sobib selleks imehästi. Põlvkond vaheldub kiiresti, nii et nädalaga saab katse tulemusi juba hinnata. Sestap ongi kärbest pommitatud küll röntgenkiirtega, küll radioaktiivse kiirgusega. Teda on mõjutatud lugematu hulga kemikaalidega. Ja küllap on teda opereeritud sama palju kui inimest. Kõik ikka selleks, et tekitada mõni uus mutant ja uurida, milline genoomi osa seeläbi muutus.

(more…)

Füüsika | nädal.mõttes | News

15.07.2005

“Ükski assi, kel ellu ei ole, ei ligu ennast isse omma paigast ärra, ja kui on ligutud sanud, siis ei jä mitte iseenesest seisma.”
Johann Georg Schwartz, esimene eestikeelne füüsikaõpik “Wisika ehk öppetus lodud asjade issewisidest ja wäggedest”, 1855, ajakirjast Akadeemia nr 7, 2005

Telli Teadus.ee uudiskiri