08.2005 arhiiv

Bioloogia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Keemia | Loomad | mis.uudist | News

12.08.2005

NII NAD KLOONISID ME KOERA
Siiani on mitmed imetajad nagu lammas, hiir, lehm, kits, siga, küülik, kass, muul ja hobune kloonitud meetodil, kus kloonitava looma keharaku tuum süstitakse munarakku, millest on tuum eemaldatud. See tehnoloogia pole aga koerte puhul edukas olnud – koera munarakud katseklaasis edukalt ei küpse. Nüüd on asi siiski teoks tehtud. 4. augusti Nature avaldab Korea teadlaste artikli, kus nood teatavad afgaani hurda kloonimisest. Munarakku süstitud tuum saadi täiskasvanud isase afgaani hurda naharakust. Surrogaatemaks oli labradori retriiver, kellele täiustatud munarakk siirdati. Kutsikas tuli ilmale keisrilõikega. Kloonimise väljund oli väga madal, 123 siirdamisest sündis 2 kutsikat ja neistki suri 22. päeval üks. Teadlased põhjendavad koera kloonimist pidulikult vaja minevat “geneetiliste ja keskkonnapanuste määramiseks, mis on seotud paljude koeratõugudega”.
Allikas: Nature

KUMMALINE JÕUD TEKIB KA POLÜMEERIDES
Müstilisena tunduv Casimiri jõud on tõmbejõud kahe vaakumisse asetatud juhtiva plaadi vahel, kui neid eraldab vaid mõne aatomi läbimõõdu suurune vahe. Plaatide lähedus surub alla osa elektromagnetilistest fluktuatsioonidest, mis vaakumiski esinevad. Nii et plaadi vahel on “veel vähem kui eimiski” ja see surubki nood üksteise ligi.
Strasbourgis asuva Charles Sadroni Instituudi teadlased Sergei Obuhhov ja Aleksandr Semjonov arvutasid, et samalaadne polümeeri ahelate tiheduse fluktuatsioonide allasurumine toimub ka kahe polümeeri lahuses oleva objekti vahel. See aga tekitab jõu, mis on hoopis tõuke-, mitte tõmbejõud. Uurijate kinnitusel ületab see van der Waalsi tõmbejõu ja seda saaks kasutada kolloidsuspensioonide stabiliseerimiseks.
Allikas: Nature

ÕPILASTE TEADUSLIK ÜHING TAASLOOB ENNAST
Praegu toimub Viitna Puhkekeskuses teadusteemaline õpilaste suvelaager, kus osaleb 30 Õpilaste Teadusliku Ühingu (ÕTÜ) värsket liiget. Laagris tuleb juttu sellest, millal muutuvad teadmised teaduseks, kust läheb piir inseneritöö ja teaduse vahel, kuidas määratleda teaduslikkust ühiskonna toimimisega seotud aladel. Esinejateks Peeter Lorents, Enn Tõugu, Sirje Keevallik, Jüri Sillaste, Harry Tani ja Peeter Marvet.
Laagrit külastab ka füüsikabuss Suur Vanker ja tulevaste kolleegidega tulevad diskuteerima Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia esindajad.
1980. aastal asutatud ÕTÜ oli aktiivne viimati 1995. aastal. Ühingu tegevuse taastamise juures on olnud aktiivselt tegevad paljud ÕTÜ vilistlased, kellest tänaseks on saanud teadlased või muidu edukad ja tublid inimesed ning kes leiavad, et ÕTÜ mängis nende arengus olulist rolli.
ÕTÜ missioon on toetada õpilaste teadusliku loomevõime arengut. Teadushuvidega õpilased saavad ÕTÜs võimaluse suhelda samasuguse huvidega noortega ja tegevteadlastest juhendajate käe all teha tutvust akadeemilise maailmaga ning süüvida teadusliku uurimistöö võimalustesse neid huvitaval erialal. 2004. aasta sügisest alates on endale juhendaja leidnud ja hakanud astuma esimesi samme teadusmaailmas ligi 70 huvilist. Kõigist õpilasteadlastest ei pruugi saada teadlast, aga kindlasti saab ühiskond juurde suure hulga teadussõbralikke inimesi.
Allikas: Sihtasutus Archimedes

GEOLOOGIATUDENGID ALUSTAVAD SÜGISKOOLIGA
Eesti Looduseuurijate Seltsi, Tartu Ülikooli geoloogia instituudi ja Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi koostööl on kavas alustada geoloogia sügiskoolide pidamise traditsiooni, millest tulevikus võiks kujuneda iga-aastane geoloogia ja sellega seotud erialade üliõpilasi, kraadiõppureid, noorteadlasi ja õppejõude ühendav sündmus.
Üheks geoloogia sügiskooli eesmärgiks on alustada eestikeelse teadusettekannete sarja Schola Geologica väljaandmist, aidates kaasa eestikeelse erialaterminoloogia arengule ning pakkudes emakeelsete teadusettekannete kirjutamise ja avaldamise võimalusi üliõpilastele.
Esimene sügiskool toimub 28.– 30. oktoobril teemal “Teadus geoloogias”. Teemade ring on lai, tõsiteadusest läbi aja kulu müütideni ja kunstini välja.
Info Evelin Versh, evelin.versh@ut.ee, tel 56213511, 7375 836, TÜ geoloogia instituut, http://www.ut.ee/BGGL.
Allikas: TÜ geoloogia instituut

Geoloogia | lugemis.vara | News

Raamat poeb klindi sisse

12.08.2005

Kalle Suuroja
Põhja-Eesti klint
Eesti Geoloogiakeskus

Kui välja jätta esikaas ja pealkiri, on see raamat vaata et suurepärane. Siin ühineb teaduslik täpsus ja populaarteaduslik kujundlikkus, nii et raamat on huviga loetav ka siis, kui pole just eriline fänn, et meelde jätta hirmtüütuid ajastute nimesid nagu need devonid ja silurid on. Kalle Suuroja tuleb siiski veidi vastu ja mõnel pool annab ka sulgudes aastaarvud, et kui ammusest minevikust räägitakse. Ja Suuroja on romantiline teadlane, ei suuda varjata oma tunded, kui mõni paik ikka hinge on pugenud.
Ilusti fotodega illustreeritud ja puha (enamjaolt Tõnis Saadre ja Suurojad), ning pole ainult geoloogia-keskne. Mõnel pildil on näha ka inimesi ja nende ehitatud maju. Nii et raamat sobib mu meelest ka kenal kombel reisijuhiks neile, kes vähe süvendatumalt tahavad suurejoonelist Eesti loodusmonumenti — milleks pankrannik ju on — tundma õppida. Ja koos Suurojaga nautida. Lisaks sisaldab raamat selgeid ja meeldivalt mõjuvaid graafikuid (Sten Suuroja). Kui vinguda, siis mingi üldine kaart oleks ju võinud kaante sisekülgedel olla, teinuks elu lihtsamaks. Ja see komme kirjutada inimestest perenimi ja vaid eesnime esitäht käib ka hea tooni piiri alla. Aga olgu. Tore raamat igatahes, seda vaatamata Suuroja kadestamisväärsele produktiivsusele kõiksugu jugade ja kivihunnikute kogumite avaldamisel. Või just tänu sellele? Väärikas raamat Suurojalt ja Geoloogiakeskuselt, ja tasub korraks kätte võtta ja tutvuda neilgi, kes kardavad siit leida nahkset “teaduslikku” teksti. Seda ei ole, tekst on suisa elus.
Tiit Kändler

Füüsika | Geograafia | Meteoroloogia | News | vänge.lugu

Püüti kinni maa kummitused

12.08.2005

Planeedikütid jahivad teiste galaktikate planeete. Päikesesüsteemist leiti hiljuti üles veel üks, 10. planeedike. Kuid omaenese planeedi kohta teame ikka veel ebamugavalt vähe. Ajakirja Nature 28. juuli numbris on esmakordselt esitatud andmed radioaktiivsete protsesside mõõtmisest, mis Maad soojana hoiavad.

(more…)

mis.toimub | News

08.08.2005

EESTI ESIMENE TEADUSFOTO VÕISTLUS


Teadusfoto on laiem, kui esmapilgul arvata võiks. Teadus uurib ju mitte ainult silmaga nähtamatut. Vaid ka üsna igapäevaseid asju. Ja teadlased ise on ka üsna igapäevased inimesed. Kui nad just parasjagu teadusega ei tegele. Kui aga tegelevad, siis saab neistki teadusfoto võtta. teadus.ee teadusfoto võistlusest vt lähemalt https://teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=82&Itemid=83
teadus.ee

lugemis.vara | News

Fotograafia teoorias

08.08.2005

Cheese 12/2005
Fotoalmanahhi Cheese värskes numbris kirjutab Peeter Linnap fotograafia teoreetilistest uurimisobjektidest. Esimene osa, mis selles numbris avaldub, tutvustab teooriaid, mis püüavad selgitada: miks inimesed fotografeerivad? Kes on fotograaf — funktsionäär või agressor? Ja et miks üldse fotograafia tekkis. Mõneti paralleelne, mõneti täiendav käsitlus Linnapi fotoloole, mis ilmub almanahhis kunst.ee.
teadus.ee

Ajalugu | Arheoloogia | Astronoomia | Bioloogia | Kosmoloogia | Loomad | mis.uudist | News

08.08.2005

IIDSED KARUD JUHATAVAD NEANDERTALLASE JÄLILE
Kaks Austrias 40 000 aasta eest surnud ja 15 000 aasta eest välja surnud karu on nüüdseks saanud eriti tähtsaks. Nende DNA sai järjestatud. Sellega nihkus minevik, milles elanud loomade pärilikkusaine järjestatud, kaks korda kaugemale. Võib juhtuda, et järgmiseks õnnestub paika panna neandertallase DNA.
Koopakarude puhul saadi pärilikkusainet nende hammastest ja luudest. Selle taastamine on äärmiselt nipikas, kuna DNA degradeerub ja ka saastub kergesti. Kõige edukam on taastamine mitokondri DNA alusel, ent sealt saadavad andmed on vähem kasulikud. Kui loom on külmunud igikeltsas, siis saab kehast kasulikke proove, mida on siiski 20 000 taguse mineviku puhul harva juhtunud. Californias asuva geeninstituudi teadlased pöördusid abi saamiseks arvutite poole. Nad järjestasid proovist kõik, sealhulgas saasta, siis korjasid sealt keskmiselt 70 aluspaari pikkusi jupikesi, mis sobisid koera genoomi tükikestega. Koer on karu lähim sugulane, kelle genoom on järjestatud.
Nõnda leiti koopakarudelt üles umbes 27 000 aluspaari. Kuid karu on vaid vahend. Teadlased tunnistasid, et nende eesmärk on neandertallane. Võibolla just säherdune, kes kunagi koopakaru kõhtu sattus. Kes on järjekorras? Lähemal ajal on oodata, et muugitakse lahti merisea, kassi, reesusmakaagi, nokklooma, oragutani, ja sea genoomid. Kaugemas järjekorras seisavad näiteks paar nahkhiireliiki, siil ja gibon.
Allikas: New Scientist

VALGE NAGU VALGE
Kazimir Malevich maalis kord 1913. aastal oma kuulsaks saanud maali “Must ruut valgel pinnal”. Kahjuks ei maalinud ta maali “Valge ruut valgel pinnal”, ent isegi siis oleks tal tahes tahtmata tulnud tegelikult kasutada vähemalt kolme eri värvi valgusallikat, et oma ruut valgeks saada.
Valge valguse saamine vajab eri valgusallikate kombineerimist — segada tuleb punane, sinine ja kollane valgus. Kõike kolme värvust võimaldavad fosforil põhinevad valgusallikad. Nüüd on Taivani ülikooli teadlased leidnud esimese valge fosfori. Selleks on nanopooridega rikastatud galliumfosfaat, mis valmistati tooraineid kergelt vee je etüleenglükooli ehk tavalise antifriisi segus soojendades. Valge valgus tuleb sinisest fluorestsentsist, mida annavad materjali väga korrastatud alad ja millele liitub kollane kiirgus korrastamata aladelt.
Allikas: Nature

TITANILT LOODETAKSE TEATEID ELUST
Euroopa Kosmoseagentuuri ESA Titani-maandur on teadlastes tekitanud lootuse leida sellelt Saturni kuult elu märke. Märgid peituvad Titani atmosfääris. 5 protsenti sellest on metaan. On teada mikroobe, kes metaani toota võivad. Ise võiksid nad hingata hapniku asemel vesinikku, toituda aga atmosfääri ülakihtidest pudenevast atsetüleenist, etaanist ja keerulisematest süsivesinikest. Sellise elutegevuse tulemusena peaks Titani atmosfäär pinna lähedal sisaldama tuhandik osa vähem vesinikku kui ülakihtides. Kui nii, siis on elu ainus tee sellist tasakaalutust saavutada. Titani sondil Huygens asus ka GCMS-i nimeline seadeldis, mis atmosfääri keemilist koostist mõõtis. Signaal sellelt saadi, ent signaali töötlemine võtab teadlastelt veel hulk aega. Vt ka https://teadus.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=54&Itemid=84
Allikas: New Scientist

Ajalugu | Arheoloogia | asja.tundja | News

Eestis avastati uus muinassadam

08.08.2005

Mida kujutab endast sel aastal avastatud Tsitre muinassadam?

Vastab Ajaloo Instituudi teadlane Gurly Vedru:
Tsitre muinassadam (Kuusalu vald, Harjumaa) avastati selle aasta arheoloogiliste välitööde käigus, kuid eelnevalt oli samakõrgusjoonte põhjal ning maastikuloogikat arvestades üsna täpselt välja selgitatud koht, mis oli muinasajal sobilik randumiseks. Tegu oli omaaegse merelahega, mis ulatus suhteliselt sügavale maismaale ning mis oli meretuulte eest ühest küljest kaitstud Juminda poolsaarega ning teisest neemikuga. Maatõusu tagajärjel on muistne laht juba ammu kuivaks jäänud, kuid selle omaaegsed piirjooned on maastikus hästi jälgitavad.

(more…)

Astronoomia | News | vänge.lugu

Kümnes planeet lõpuks leitud?

08.08.2005

Juuli viimastel päevadel ilmus ajakirjanduses hulgaliselt teateid Pluutost suuremast taevakehast, mis leiti Päikesesüsteemi kaugetel ääremaadel. Kas nüüd võime öelda, et planeet X on leitud? Jäägu vastus siinkohal veel andmata.
29. juulil teatasid USA astronoomid Mike Brown, Chad Trujillo ja David Rabinowitz objektist 2003 UB313, mis asub Päikesest 97 AU kaugusel (AU = astronoomiline ühik = Maa ja Päikese vaheline keskmine kaugus = 149 597 900 km). Tähis 2003 UB313 näitab, et esimene vaatlus tehti oktoobris 2003. Nüüdseks sai selgeks, et tegemist on ümber Päikese tiirleva kehaga, üheks tiiruks kulub 560 aastat. Kõige üllatavam oli aga objekti suurus. Kuigi seda pole seni õnnestunud täpselt määrata, oleks vastleitud keha isegi väga ebatõenäolisel juhul, kui ta peegeldaks tagasi 100 % talle langevast päikesevalgusest (Pluuto puhul on see protsent umbes 60), vähemalt sama suur kui Pluuto. Pluuto läbimõõt on 2300 km, uuel kehal võib see olla isegi üle 3000 km. Sellisena on ta suurim Päikesesüsteemist leitud taevakeha pärast Neptuuni avastamist 1846. aastal.

(more…)

Humanitaarteadus | News | Sotsiaalteadus | to.imetaja

Laske teaduslapsukesed meie juurde tulla!

08.08.2005

Hiljuti teatas New York Times, et Pentagon eraldas 25 000 dollarit seminariks, milles 15-le tuntud teadlasele õpetatakse, kuidas kirjutada filmistsenaariume. Noorte huvi teaduse ja inseneriasjanduse vastu on ohtlikult väike, arvavad USA sõjaväejuhid, ja sestap tuleb toetada teaduse kajastamist filmides ja teleseriaalides. Kuid Hollywood on Hollywood, ja seal läheb aastas pakutud 75 000 käsikirjast läbi 500. Pentagon kavatseb projekti toetada veel kolm aastat, plaanides selleks üle 100 tuhande dollari.

(more…)

Bioloogia | Meditsiin | nädal.mõttes | News

08.08.2005

“Me omistame veele omadusi, mis aitaksid haige inimese hädade vastu. Inimene projekteerib oma soovi ravitud saada ja unistab kaastundlikust substantsist.”
Gaston Bachelard, “Vesi ja unistused”, 1983

Telli Teadus.ee uudiskiri