01.2006 arhiiv

Bioloogia | Meditsiin | News | to.imetaja

Järjekordne petuskandaal teaduses

27.01.2006

On puhkenud järjekordne petuskandaal teaduses. Sedapuhku Norras. Ajakirja Nature andmetel on selgunud, et auväärses teadusajakirjas Lancet avaldatud suuvähi esinemise tõenäosust käsitlevas artiklis toodud andmed oli Norra teadlane Jon SudbØ lihtsal välja mõelnud.

(more…)

Astronoomia | nädal.arvus | News

27.01.2006

Teadaolevate planeetide arv 1500.a 7
Teadaolevate planeetide arv 2006.a 3 000 miljardit
Allikas: WorldWatch

nädal.pildis | News

Viimane aeg saata teadusfotosid võistlusele

27.01.2006

Teadusfoto konkursile jõuab veel pilte saata. Meie teadusfoto konkursi tähtaeg on järgmisel kolmapäeval. Siis võib oma töid veel posti panna. Igal moel, igas formaadis.
Hulgaliselt toetajaid ja mitmekesiselt auhindu.
Viimased uudised: Regio on välja pannud geograafia-alase foto eest ja kõige kartograafilisema foto eest eriauhinnaks Regio CD-atlase PRO 3.7 litsentsi http://www.regio.ee/?op=body&id=141 ja auhindadeks Regio Eesti teede atlase 1:150 000 ja 3 Regio Eesti teede atlast 1:200 000 ning 3 Tallinna atlast http://www.regio.ee/?op=body&id=26
Parima ilmafoto eest panevad ilm.ee ja EMHI auhinnaks ekskursiooni Harku ilmajaamas ja Meteoroloogiamuuseumis.
Pildil: Laiast teadusilmast. Mutantsete äädikakärbeste valik Max Plancki füüsikalise keemia instituudis Heidelbergis.
teadus.ee
Foto: Tiit Kändler

Füüsika | nädal.mõttes | News

27.01.2006

“Olen pannud tähele, et mu arvamused sõltuvad selgesti sellest, kas laman või olen püsti.”
Saksa matemaatik, füüsik ja aforist Georg Christoph Lichtenberg (174

Bioloogia | Humanitaarteadus | Loomad | mis.uudist | News | Sotsiaalteadus | Teoloogia

23.01.2006

KALAD ÕHUTAVAD EBAUSKU
Pole üllatav see, et mängurid on ebausklikumad kui muu rahvas. Ühendkuningriikides usub 80 protsenti mänguritest mingi õnne märki, samas kui kogu rahva seas on see protsent 30. “Kõige ebausklikumad on kõige enam kulutavad mängurid,” ütles Dublini teadusfestivalil Nottinghami Trenti ülikooli teadlane Mark Griffiths.
Kuid mängurid mänguriteks — Iirimaal on eriliselt ebausklikud kalurid. Trinity Kolledži teadlane Bairbre Ni Fhloinn on oma üllatuseks leidnud, et kaluritest omakorda on kõige ebausklikumad nooremad, paremini haritud kalurid. “See võib olla tingitud asjaolust, et nüüdsed kalurid on investeerinud püügivahenditesse enam ja neil on ka enam kaotada,” oletab ta.
Mis siis toob halva õnne Iiri kalurile? Kui laeva pardal võtta suhu sellised sõnad nagu “siga” või “rebane” või siis rääkida punapäisest naisest. Võibolla seepärast polegi Dublini tänaval punapäiseid naisi peaaegu et kohata. On vaid punapäiseid tüdrukuid, kuid naistena nad kusagile kaovad.
teadus.ee

USALDUS SÕLTUB POSITSIOONIST
Usaldus ametnike ja ekspertide vastu ei vähene mitte ainult Eestis. Millest see tuleneb? Kenti ülikooli professor Peter Taylor-Gooby on oma kaastöötajatega uurinud, kuidas suhtutakse GM toitu ja pensionitesse. “Mõlemas valdkonnas on usaldus valitsuse vastu madal,” järeldab ta. 11 protsenti usaldasid pensionisüsteemi, 29 protsenti GM toitu. “Paljud inimesed kinnitasid, et usalduse vähenemine tähendab demokraatia edukäiku,” täheldas Taylor-Googy. On võimalik eristada pimedat usaldust kriitilisest skeptitsismist. “Huvitaval kombel esineb terav erinevus keskklassi ja töölisklassi ning rohkem ja vähem haritud inimeste vahel,” ütles Taylor-Gooby Dublinis teadusfestivalil. Kui esimestel pole pime usaldus ja skeptitsism omavahel suures sõltuvuses, siis teisel on. Nii et keskklass võib valitsust ja teadlasi vähem usaldada, ent seda enam ka nende tulemuste suhtes skeptiline olla. Vähem privilegeeritud kihid võivad asjatundjad ka mitte usaldada, kuid ei saa nende suhtes olla skeptilised. “Elu on keerulisem ja ebakindlam, kui millal tahes enne. Inimestel ei jää üle muud kui usaldada teadust, ent see teeb neid teadustulemuste suhtes skeptilisemaks,” järeldas Taylor-Gooby.
teadus.ee

LUUSTIK KASVAB KELLA JÄRGI
Kui tahate endale tugevamaid luid, siis lülitage kell välja. Kuid äratuskella purustamisest ei piisa, välja tuleb lülitada tsirkadiaankell.
Geenid, mis juhivad keha tsirkadiaankella ehk siis ööpäevase bioloogilise rütmi käiku, on segatud ka luude kasvamisse. USA Houstoni meditsiinikolledži teadlane Gerard Karsenty juhitud uurimisrühm teadis, et luu moodustub kindla igapäevase rütmi kohaselt. Seepärast hakkasid nad uurima hiiri, kes olid geneetiliselt muundatud nõnda, et kellageenid lülitusid välja. Selgus, et sellistel hiirtel kasvavad raskemad luud, kuna neil on enam luid ehitavaid rakke. Kellageeni valgud vastavad hormoon leptiini signaalidele ja kontrollivad nende rakkude arengut. Kui nüüd kellageenid välja lülitada, kasvavad luud kogu ööpäeva. Teadlased loodavad oma avastuse põhjal leida ravim luuhõrenemise ehk osteoporoosi leevendamiseks.
Allikas: Nature

EESTI NOORTEADLANE VÕITIS KOLMANDA KOHA
Eesti noorteadlane Margus Niitsoo võitis 17.– 21. septembrini Moskvas toimunud Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil kolmanda koha oma tööga “Fibonacci jadade üldistustest”. Konkursil osales 126 noorteadlast 35 erinevast riigist. Peale Euroopa riikide osalesid ka noored USAst, Jaapanist ja Hiinast. Konkursi võitjad on pärit Saksamaalt, Hispaaniast ja Šveitsist. Kolmas koht tõi Niitsoole 1500 euro suuruse auhinna. Niitsoo tööd juhendas Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Leo Võhandu.
Töö valmimise ajal oli Margus Niitsoo Tallinna Reaalkooli õpilane, praegu õpib ta Tartu Ülikoolis informaatikat. Niitsoo oli üks 2005. aasta Eesti õpilaste teadustööde riikliku konkursi võitjatest. Seda konkurssi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Archimedes.
Konkursil osalesid Eestist veel Kaidi Karu ja Mari Sarv tööga “Kohtla-Järve ümbruse erinevate tööstusmaastike orhideed” ning Maarja Saar tööga “Kooli ja sotsiaalse päritolu mõju õpilaste õiglusarusaamadele”.
Eestisse tagasi jõuavad noorteadlased reedel, 23. septembril kell 17.40, mil nende lennuk maandub Tallinna Lennujaamas.
Pilte konkursil osalenutest koos nende stendidega on võimalik näha veebiaadressil http://europa.eu.int/comm/research/youngscientists/moscow/photos-country_en.htm.
Allikas: SA Archimedes

Bioloogia | Meditsiin | mis.toimub | News

21.01.2006

GENEETILISE MUUNDAMISE PÄEV
Järgmise nädala reedel, 27. mail 2005 kell 11 korraldab Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon koostöös Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Põllumajandusülikooliga Tallinnas Keskkonnaministeeriumi saalis Narva mnt 7 A ettekandepäeva teemal “Kas elu ilma geneetiliselt muundatud organismideta on võimalik?”

(more…)

Füüsika | Geoloogia | küsi.julgelt | News

Külgetõmbejõu saladus

20.01.2006

Mis asi on gravitatsioon? Kas ta on ruumi kõverus või vastasmõju, mis levib lainena või midagi hoopis muud?
Martin Kask

Vastab füüsik Tiit Kändler:
Gravitatsioon on kõikidest vastastikmõjudest kõige nõrgem, kõige kummalisem ja kõige tuntum ning ühtlasi salapärasem. Ülejäänud on elektromagnetiline, tugev ja nõrk vastastikmõjud, mis vastutavad laetud kehade ja teiste elementaarosakeste omavaheliste suhete eest.
Kui haamer kukub varbale, siis tajub gravitatsiooni igaüks. Aga Albert Einsteinil oli tükk tegu, et gravitatsiooni oma üldrelatiivsusteooriasse sisse suruda. Tema matemaatika andis, et gravitatsioon peab levima lainetena. Selliseid laineid on astronoomid kaudselt leidnud, kuid otse pole suudetud mõõta. Aga üha suuremate seadmetega muudkui püütakse. Nii nagu võib lugeda ka teadus.ee selle numbri ühes uudises. Lugege seda!
Teisalt vahendab kehade vahelist külgetõmmet gravitatsiooniosake graviton. Mida ka keegi veel mõõtnud pole.
Ongi nii, et gravitatsiooni pole kvantmehaanika maailmaga veel korralikult ühtsesse teooriasse siduda suudetud. Einstein tegeles sellega oma elu teise poole ja ka ei suutnud. Ja nõnda on spekulatsioone palju. Üks neist pakub välja, et gravitatsioon seob erinevad nn braanid ehk võimalikult eksisteerivad maailmad omavahel.
Lühidalt — kuigi Newtonil õnnestus gravitatsiooni teooria suurepäraselt, ei teata sellest nähtusest tegelikult suurt midagi peale selle, et see on väga väike ja kahaneb võrdeliselt kauguse ruuduga.

Matemaatika | News | teadus.aabits

Arvtelg

20.01.2006

Arvtelg on nii lihtsalt keeruline asi, et parem oleks sellest siin mitte rääkida. Aga kui juba mainitud sai, siis teadke, et arvtelje saab igaüks kodus kergesti valmis teha. Selleks vajate valget paberilehte, pliiatsit ja joonlauda. Tõmmake paberile pliiatsi ja joonlaua abil üks sirge kriips. Kirjutage kriipsu vasakusse otsa “0”. Siis mõõtke seal üks teile meeldiv ports maad ja kirjutage sinna “1”. Nüüd ei jää üle muud, kui see sirge ots, kuhu on kirjutatud “1”, pikendada lõpmatusse. Selleks tuleb teil see sirge joonistada läbi oma köögi, esiku, koridori, naabri magamistoa, tänava, kasutatud riiete poe, Harju maakonna, Venemaa, Päikese, Andromeeda Galaktika ja nii edasi. Kuni lõpmatuseni. Sellel teljel peitub kogu kõiksuse saladus. Nullist lõpmatuseni välja.

Õieti peitub kogu kõiksuse saladus lõigus “0” ja “1” vahel. Seda lõiku vahtides läkski hulluks Georg Cantor, kes muidu oli ontlik ja tark matemaatik. Läks hulluks, kui ta avastas, et kui pisikese lõigukese sa eales ei vali, ikka mahub sinna täpselt sama palju arve, kui kuitahes pikka lõiku. Hulluksmineku pidurdamiseks mõtles Cantor välja hulgad, aga siis selgus, et kui suur üks hulk ka ei oleks, ikka mahub ta kuitahes pisema hulga sisse ära. Ja mehel polnud pääsu.
Praegu kasutavad Cantori avastust ära riigivargad.
Tiit Kändler

lugemis.vara | News

20.01.2006

HORISONT VÕIMSATE HAIGUSTE MAAILMAS

Aasta esimeses Horisondis kirjutab Tartu Ülikooli teadlane Ken Kalling pidalitõvest. Mis seal siis ikka, kuid tema lähenemine on üllatav — nimelt käsitleb ta pidalitõbe või leeprat kui üht Eesti ajaloo osist. Millega võitlemine näitab möödunud sajandi algupoole Eesti arstiteaduse eesrindlikkust muu Euroopa taustal. Nüüdishaigustest räägib Tartu Ülikooli molekulaarbioloog Sulev Kõks intervjuus Kaili Kaseorule. Selgub, et skisofreenia ravi on paarikümneks aastaks toppama jäänud ühe alul eesrindliku dogma taha — et meeleolu muutusi põhjustavad serotoniini ja noradrenaliini süsteemide hälbed. Kõks arvab, et see on pigem tagajärg kui põhjus. Ja otsib põhjusi teatavate peptiidide töötluses. Tema töörühm aga on leidnud ühe geeni, mis vastutab peptiidsete hormoonide töötluse eest. Pikemalt seda asja lahti ei räägita, küllap siis on saladus.

(more…)

kuulamis.vara | News

Labor põlevkivist ja radioaktiivsusest

20.01.2006

22. jaanuari Laboris:
TTÜ mäeinstituudi professor Enno Reinsalu lükkab ümber roheparteilaste ühekülgseid väiteid põlevkivi kaevandamise erilisest keskkonnaohtlikkusest ja sellega kaasnevast väidetavast põhjavete saastamisest.
Füüsika rubriigis räägitakse radioaktiivsest kiirgusest keskkonnas, Euratomist ja tuumaenergeetikast laiemaltki, selgitab Enn Realo TÜ Füüsika Instituudist.
Ajaloo-osas jätkab tehnikaloolane Vahur Mägi juttu raadiotehnika algusaegadest 1920. — 1930. aastate Eestis.
Saatejuht Mart Ummelas.
Labor on Vikerraadios kuulda pühapäeval kell 17.05.
Laborit saab kuulata ka Vikerraadio audioarhiivist alates esmaspäeva hommikust lingilt http://www.er.ee/utoim/labor.ram. Kuulamiseks peab olema arvutis RealOne Player mida saab tõmmata aadressilt http://www.real.com/
Allikas: Vikerraadio

Telli Teadus.ee uudiskiri