04.2006 arhiiv

Ajalugu | nädal.pildis | News

28.04.2006

Tšernobõl. Neljas reaktor 20 aastat tagasi. Oli, ja äkki ei olnud. Pole siiani täpselt teada, mis juhtus. Pole teada sedagi, kui palju siis juhtus. Palju on ohvreid, palju on veel radioaktiivseid aineid sarkofaagis. Pole teada, millal 20-ks aastaks ehitatud sarkofaag kokku kukub. Ja kas enne jõutakse teha uus. Jälle muidugi ajutine. Sest lõplikku lahendust Tšernobõlil ei ole.
Foto: Wikipedia

Ajalugu | Folkloristika | Füüsika | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Matemaatika | nädal.mõttes | News | Sotsiaalteadus

28.04.2006

“Iga valem, mida kasutatakse raamatus, vähendab võimalikku lugejaskonda kaks korda.”
Populaarteaduslike raamatute väljaandjate folkloorist.

teadus.ee järeldus:
Newtoni “Printsiipe” ei lugenud ka Newton ise mitte.

Ajalugu | Arheoloogia | Astronoomia | Geograafia | Geoloogia | kodu.maa | News

Eesti müsteerium — taevakivide sadu

21.04.2006

Tutvustab geoloog ja meteoriitik Kalle Suuroja
Eesti maismaa-ala pindala on 45 215 km2 ja see on 0,03% kogu Maa maismaa-ala (umbes 149 miljonit km2) pindalast. Võrreldes kogu Maa pindala (umbes 510 miljonit km2) Eesti kogupindalaga (koos territoriaalmerega) ehk umbes 80 000 km2 on asi veelgi troostitum, vaid veidi üle 0,01%. Elanike arvuga ei tasu võrreldagi, sest siingi on nullid protsentide ette veelgi kergemad tulema. Ei ole midagi teha, Eesti on väike ja selleks ta ka jääb. Aga ei, ühes asjas kannatab ta siiski võrdlust ka selle maailma kõige vägevamatega, ja selleks on meteoriitsete struktuuride arv! Maailmas on senini avastatud 170-180 meteoriiditekkelisest struktuuri ja 7 neist ehk ligi 4% asuvad Eestis! Seega, Eestis on meteoriidikraatreid pindalaühiku kohta ligi 400 korda rohkem kui Maal keskmiselt! Milles on selle fenomeni olemus? Kas Eesti on tõesti justkui meteoriitide Eldoraado, kuhu need riburada, ülejäänud maailma millekski pidamata, kukuvad?

(more…)

lugemis.vara | News

Läbi raskuste lehtede ja tähtede poole

21.04.2006

Lehed ja tähed 2006
Looduse ja teaduse aastaraamat
MTÜ Loodusajakiri
Koostanud ja toimetanud Indrek Rohtmets
Kõvad kaaned, 222 lk
Hind poes ca 250 kr

Kuukese eest ilmus lagedale uus looduse ja teaduse aastaraamat, sedapuhku kolmandat korda. Eesti teadlaste ja teadusvahendajate kirjutatud artikleid seob teemana “Oma ja võõras”.
See küsimus lahendub raamatus nii globaalses kui lokaalses kontekstis. See tähendab, et uuritakse, kes on ikka Eesti oma taimed ja loomad. Ühelt poolt. Teisalt jälle, et millal saab üks alul võõrana tundunud füüsikateooria omaks. Või et milall muutuvad keharakud kehale võõraks.
Võõraid aga tuleb uksest ja aknast. Inimene ise valmistab neid üha juurde. “Kimäärid on hüpanud legendist ellu, kujutlusest reaalsusesse,” kirjutab Alar Karis, pidades silmas loomi, kellele on sisestatud mõne teise liigi geene. Jääme siis ootama inimese ajuga hiiri, kellest jagu saada oleks umbes sama võimatu kui inimese enda ühe või teise omadusega liigikaaslastest.

(more…)

kuulamis.vara | News

Labor robotist ja juhuslikkusest

21.04.2006

Vikerraadio teadussaates Labor räägib Romi Mankin Tallinna Ülikoolist juhuslikkusest füüsikas (Browni liikumine, raadiosahin jms) ja kuidas juhuslikkusest mõnikord võib sündida korrapära. TTÜ Mehhatroonikainstituudi direktor professor Mart Tamre kõneleb Motorexil esitletud Honda superrobotist Asimo. Teadusloolane Vahur Mägi jätkab juttu eesti tehnikateaduse ajaloost, seekord vaatluse all see, mis juhtus tehnikateadlastega esimese Nõukogude ja Saksa okupatsiooni aastail.

(more…)

Ajalugu | asja.tundja | Bioloogia | Geneetika | Loomad | News

Kuhu kadus saba

21.04.2006

Miks inimese eellastel kadus tagant saba ja kehalt karvad?

Vastab Londonis asuva loodusloomuuseumi professor Chris Stringer:
Kehakarvade kadumisest arvatakse, et seda põhjustas asumine elama avatud tasandikule. Pikkade karvade olemasolul oleks olnud väga raske liikuda pikki vahemaid – liiga palav. Erinevalt näiteks elevandist või antiloobist või koerast on meil väga vähe võimalusi soojust kaotada. Meil on vaid higistamine – mis toimub tõhusalt, kui pole pikki karvu. Meie peas ja alakeha karvades elavate täide DNA lahknevus on saanud alguse 70 000 aastat tagasi. Nii et enne seda oli kogu keha kaetud karvadega.

Chris Stringeri raamat evolutsioonist on tõlgitud ka eesti keelde.

Sabad aga kadusid ammu enne inimesi. Nii et giboni ja orangutani ilmudes olid need kadunud. See juhtus vähemalt 15 miljonit aastat tagasi, Pliopithecuse ajal. Ahvidel oli saba vaja balansseerimiseks ja enda okstel kinni hoidmiseks, nii nagu Lõuna-Ameerikas praegugi. Kuid maise eluviisi puhul polnud suurtel ahvidel seda enam vaja.

mis.toimub | News

Kas Eesti vajab eesmärki?

21.04.2006

21. aprillil kell 11.00 — 15.00 toimub Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, II korrus, Tallinna saal) sotsiaalteadlaste ja poliitikute kolmas missioonikonverents „Kahest Eestist jätkusuutliku Eestini?“, kus muuhulgas otsitakse vastuseid küsimustele: milline peaks olema Eesti järgmine Suur Eesmärk ja kas seda on üldse vaja. „Täna näib, et pärast liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga oleme me kaotanud motivatsiooni pingutada ühiste sihtide nimel,“ ütles konverentsi korraldaja ja Tallinna Ülikooli professor Raivo Vetik.
Kõik huvilised on teretulnud. Konverentsist osavõtt on tasuta.
Lisainformatsioon: Raivo Vetik, Konverentsi korraldustoimkond, telefon: 619 9860, e-post: vetik@iiss.ee
Allikas: Tallinna Ülikool

Bioloogia | Loomad | mis.uudist | News

Vaalad kõnelevad eri murretes

21.04.2006

Vaalad kõnelevad eri murretes. Maavärinaid ennustama pandud veealused mikrofonid salvestasid vaalade kõnelusi. Neid töödelnud bioloogid avastasid, et sõltuvalt vaala koduvetest erineb nende hääletoon ja helipilt. Vaikse ookeani sinivaalad häälitsevad erinevalt Antarktika sinivaaladest. Teadlased arvavad, et see aitab vaaladel oma rühma liikumisi koordineerida ning ka vältida lähisugulaste paaritumist.
Allikas: National Geographic

Bioloogia | Loomad | mis.uudist | News

Nahkhiirt aitavad lennata karvakesed

21.04.2006

Nahkhiiri ei aita orienteeruda ainult ultraheli. Vaid ka kompimismeel. Kui nahkhiir lendab, liigub õhk tema tiibadel olevatest kompimisretseptoritest välja kasvavate karvakeste vahelt läbi. Kui nahkhiire tiib on teataval viisil välja sirutatud, siis muutub õhuvool turbulentseks ja karvakesed tajuvad seda ning saadavad info nahkhiire ajusse. Nõnda saab nahkhiir korrigeerida oma liikumissuunda ja ära hoida kokkupõrkeid. Kui Ohio ülikooli teadlane John Zook nahkhiire tiibadelt karvakesed kreemi abil eemaldas, suutis hiir lennata otse, kuid tal oli raskusi õhus pöörete tegemisel. Kui karvad tagasi kasvasid, pöördevõime taastus.
Allikas: National Geographic

Füüsika | Loomad | News | vänge.lugu

Liblikad tajuvad magnetvälja

21.04.2006

Ka liblikad võivad olla magnetilised. Troopilised liblikad juhinduvad oma iga-aastastel rännetel päikese kõrgusest horisondi suhtes. Kuid kuidas nad suudavad seda teha, kui päike on otse pea kohal? Ameerika bioloog Robert Srygley kahtlustas, et liblikad võivad tajuda Maa magnetvälja. Teadlased lasksid liblikad ühe Panama järve kohal keskpäeval lahti puurist, mida ümbritses nõrk elektromagnetväli. Kui välja suund muudeti vastupidiseks, lendasid liblikad hoopis vastassuunas. Ja magnetvälja tugevnedes hajusid liblikad enne lahtilaskmist rohkem. Liblikate eelnevalt töötlemata kontrollrühm aga lendas endist teed mööda. Nõnda et liblikadki juhinduvad Maa magnetväljast, mitte ainult rändlinnud ja inimorienteerujad.
Allikas: National Geographic

Telli Teadus.ee uudiskiri