07.2006 arhiiv

Geoloogia | lugemis.vara | News

Paljastuv geoloogia

14.07.2006

Devon Eestis
30 lk
Ordoviitsium Eestis ja Lõuna-Soomes
34 lk
TTÜ Geoloogia Instituut
TÜ geoloogiaosakond
MTÜ GEOGuide Baltoscandia, 2006

Tallinna tehnikaülikooli geoloogiainstituut on alustanud sarja Eesti geoloogilisest varamust. Esimesed raamatukesed kirjutavad 360 — 420 miljoni aasta tagusest ajast ehk Devonist ja 445 — 490 miljoni aasta tagusest ajast ehk Ordoviitsiumist.
Ordoviitsium oli meie energia-ajastu. See oli ajastu, mil Baltika oli eraldi manner kusagil seal, kus praegu on oma koha leidnud Lõuna-Aafrika. See oli ajastu, mil tekkisid meie põlevad kivid. Ordoviitsiumisse saame sisse, kui läheme Lasnamäe autotee kõrvale või Valaste joa ette või mujale pankranniku alla.
Devon jälle oli ajastu, mil vohasid kalad. Kelllest esimesed hakkasid ka maale ronima. Ja kellest üks luutükk on leitud ka Eestist. Devonisse saame sisse ronida, kui läheme näiteks Tori põrgusse või Taevaskotta.
Kõik see on neis brošüürides kenasti sees, ühes piltide ja asjakohaste graafikutega. Kel isu reisijuhtide nämmutavast ainekäsitlusest täis, võib siit asjalikku teavet saada nii Eesti koobastest, kanjonitest kui pankrannikust.
Kahju vaid, et Euroopa rahade toel avaldatud trükiseid Euroopa seaduste kohaselt kusagil müüa ei tohi. Aga eks neid ole siis paremates raamatukogudes näha.
teadus.ee

Füüsika | küsi.julgelt | News

See mõistatuslik energia

14.07.2006

Küsisin kord potentsiaalse energia kohta. Aitäh vastuse eest, kuid tahaksin siiski veel selgust juurde saada. Kas energia on rohkem füüsikaline või filosoofiline mõiste? On olemas suurused, mida saab otse mõõta, aga energiat vist saab ainult arvutada. Sellisel juhul jätab mulje, et potentsiaalne energia postuleeritakse selleks, et täita lünka energia jäävuse seadusest tuleneva muundumisjada vahel. Kaido

Vastab füüsik ja teaduskirjanik Tiit Kändler:
Energia on füüsikaline mõiste. Kuid teil on õigus — eripärane füüsikaline mõiste. Tõepoolest ei saa seda mõõta, küll aga arvutada. Ning seejärel katseliselt kontrollida — tehtud töö järgi. Sest energia on keha võime teha tööd. Seepärast mõõdetakse ka energiat ja tööd ühtede ja samade mõõtühikutega.

(more…)

lugeja.kiri | News

14.07.2006

FONEETILINE AKTSENT
Leonhard Klaar tutvustab meile oma arvamust aktsendi tekke kohta. Selle üle toimuv vaidlus on üleval Vikipeedias, vt et.wikipedia.org
Teatavasti tekib võõrkeele rääkimisel nähtus, mida ebasobivalt aktsendiks nimetatakse. See praktiliselt kõiki inimesi puudutav probleem on unarusse jäetud: massiteabevahendid on tummad, erialakirjanduses välditakse seda teemat võimalust mööda või piirdutakse mõne uduse lausega. Eestikeelses Wikipeedias esindavad kõne all olevat ala aastakümnetetagused seisukohad emakeele alateadlikest harjumustest, mille vist arheoloogid on kusagilt välja kaevanud. Juba 1968. aasta Moskvas oldi neist loobutud (Jelena Brõzgunova).
Artikulatsioonibaasi õiged asendid ei tähenda veel õiget hääldamist, see ilmneb ka foneetikute töödes (Beatrice Honikman), aga edasi nad minna ei oska.
Aktsendi tekkimise tegelikuks põhjuseks on varajases nooruses kõneprotsessi käigus artikulatsioonibaasis tekkivad püsivad muutused, mis on eri keeltel erinevad. Sealt tuleb aktsenti otsida, mitte uskuda jutte kellestki kusagil, kes täiskasvanuna omandas võõrkeele hääldamise nii hästi, et tegutses spioonina.
Foneetikud, ärgake! Käes on kolmas aastatuhat, ammu ei ole enam kohta kuulujuttudel põhinevatel teooriatel.

UUED RAKUD MEIE KEHAS
Eelmises teadus.ee numbris (53) ilmus rubriigis küsi.julgelt vastus keharakkude uuenemise kohta. See vastus tugines ajakirjale Scientific American. Meie lugeja Martin Kask kommenteerib:

Järgmine ajas segadusse : “Kuid kogu see rakkude uuenemise süsteem tugineb mõnele vaalale. Need on tüvirakud.” Miks sarnanevad tüvirakud vaaladega?
Minu teada ei ole tüvirakud surematud, ainult vähirakud on surematud ja võivad lõpmatu arv kordi paljuneda. Kui tüvirakku kasvatada ja teda pidevalt poolduma sundida siis ta lõpuks sureb ikka ära (telomeeride teooria).
“Üks tütarrakkudest on ikka tüvirakk, mis saab endale täpselt sama DNA, teine tütarrakk aga on nn spetsialiseeritud rakk.” Mõlemad tütarrakud saavad täpselt samad DNA molekulid., kuid nende tekkivate rakkude valkude tase (lisaks metülatsiooni aste jne) on erinev ja see mõjutab omakorda valkude sünteesi — ehk genotüüp on ju sama, nad erinevad ainult fenotüübi poolest.

teadus ee kommentaar: Vaaladega võrreldi tüvirakke kujundlikult. Vanasti arvati, et Maa tugineb kolmele vaalale. Tüvirakud nimetati selles mõttes surematuteks, et nende järglased saavad endale põhimõtteliselt sama DNA. Võibolla oli see hüperbool liiga kaugele minev, ja lõpuks tüvirakud oma otsa ikka leiavad.

Astronoomia | Bioloogia | euroopa.mõtleb | Füüsika | Kosmoloogia | News

14.07.2006

EDASI MINEVIKU POOLE
Kuulsad füüsikateoreetikud väidavad, et Universumi teket otsitakse vales suunas. Selle asemel, et proovida ära arvata tingimusi Universumi stardi ajal ja siis modelleerida järgnevat arengut, tuleks alustada Universumist nagu me seda praegu tunneme ja töötada tagurpidisuunas, et leida Universumi algtingimused.
Cambridge´i ülikooli teadlane Stephen Hawking ja CERNi teadlane Thomas Hertog Genfist juhivad tähelepanu, et me ei saa kontrollida Universumi algtingimusi või jälgida mitmeid kordi selle evolutsiooni.
Selle asemel peaksid teadlased põhinema oma arvutustes stsenaariumidel, mille algus on jäetud määratlemata, ent mis viivad hilisema Universumi teatud tingimusteni. Need tingimused hõlmavad praeguse Universumi mõõtmelisuse ja geomeetria. Selline tegutsemine annaks meile Universumi mitmeid alternatiivseid ajalugusid. Allikas:
Allikas: Nature/Physical Review D

HALB UNI TEEB PAKSUKS
Maga kiiremini, kutsus üles vene satiirik Mihhail Mihhailovitš Zoštšenko. Kuid kui magad kiiremini, siis võid paksuks minna. Sest mida vähem inimene magab, seda rohkem ta sööb. Sellise tulemuseni jõudsid Warwicki ülikooli meditsiinikooli teadlane Francesco Cappuccio ja ta kaastöötajad. Nad uurisid üle 28 00 lapse ja 15 000 täiskasvanu ning leidsid, et lühem uneaeg seostub ülekaalu riskiga. Professor Cappuccio juhib tähelepanu, et unepuudus tingib hormonaalsed muudatused, mis suurendavad söögiisu.

Unevaegus aitab toota gerliini, mis muu seas stimuleerib isu ja surub alla leptiini, mis muu hulgas vähendab ka isu. Nõnda on ülekaalulisuse “epideemia” seotud “vaikse epideemiaga” — unepuudusega. Vt podcasti aadressil: http://www2.warwick.ac.uk/newsandevents/audio/?podcastItem=sleep.mp3
Allikas: Allikas: Warwiki ülikool

LEITI RAKU SURMAS OSALEV VALK
Vananemist seostatakse sageli ettemääratud moel surevate rakkudega. Kontrollitud rakusurma mõistmine on seega oluline ka vananemise mõistmiseks. Flandria ülikoolidevahelise biotehnoloogia instituudi teadlased koostöös Padua Veneto molekulaarmeditsiini instituudi teadlastega avastasid PARL nimelise valgu funktsiooni. Uurides hiiri, kes ei suuda toota PARL valku, avastati selle valgu tähtsus kontrollitud rakusurma protsessis.
Rakud saavad oma eluks vajaliku energia mitokondritelt. Teadlased on kahtlustanud, et kui mitokondrid ei tööta korralikult, siis viib see ajurakkude kahjustumisele ja seeläbi Parkinsoni tõveni.
Oli teada, et PARL on rakkude mitokondrite jaoks tähtis, ent täpne skeem polnud teada. Nokaut-hiired, kes enam ei suutnud toota PARL valku, vananesid väga kiiresti. Nende lihased kaotasid jõu nelja nädalaga ja 8 — 12 kuuga olid nad surnud. Nõnda põhjustab PARL-i puudumine lihasrakkude nõrgenemist. Lihased nõrgenevad ka normaalse vananemise käigus.
Organismi elu jooksul surevad rakud kontrollitud moel — nn apoptoosi käigus. Lisaks energia toomisele hapnikust osalevad mitokondrid ka apoptoosi juhtimisel. PARL aga on võti, mis juhib apoptoosi mõistmisele. Kuigi nokaut-hiire mitokondrid olid normaalselt arenenud, kaotasid nad PARL valgu puudumisel ilmselt apoptoosi vastase kaitsevõime ja nõnda surid rakud kiiremini.
Võib niisiis arvata, et PARL mängib olulist osa rakkude suremises ja võibolla ka vananemisega kaasnevate haiguste nagu Parkinsoni tõve tekkel.
Allikas: AlphaGalileo

Ajalugu | Antropoloogia | Bioloogia | Loomad | News | Psühholoogia | vänge.lugu

Miks lapsed kardavad madusid

14.07.2006

Miks lapsed pelgavad madusid palju enam kui näiteks elektripistikupesi või kihutavaid autosid? Viimased on ju ometi ohtlikumad. Vastuse annab primaatide nägemissüsteemi evolutsioon. California ülikooli teadlane Lynne A. Isabell fantaseerib veidi ja väidab, et maod on Vana Maailma ahvide ja inimahvidega väga pikka aega puid ja maid jaganud. Neid tuli karta, ja sestap arenes ajus välja seos mao ja ajupiirkonna vahel, mis tegeleb õppimise, mälu, hirmu ja valvsusega.

Madu ei karda inimene vaid siis, kui ta mao nahas on.

Binokulaarne nägemine ja suhkrurikas toit võimaldas ajul töötada kiiremini. Kui teised imetajad arendasid endas välja immuunsuse maomürgi vastu, siis primaadid arenesid nõnda, et märgata oma vaenlast enne, kui see salvab.
Allikas: Nature

Bioloogia | Loomad | News | to.imetaja

Kui kaasa hiired tunnevad?

14.07.2006

Hiir, kes näeb puurikaaslast valu käes väänlemas, väänleb enam ka ise. Montreali ülikooli teadlane Jeffrey Mogil ja ta kaastöötajad andsid hiirele ja/või tema kaaslasele äädikhapet. Kui kaks hiirt olid võõrad, käitusid nad, nagu oleksid olnud üksi. Kuid kui nad olid elanud koos mõne nädala, ja mõlemad said annuse hapet, näitasid nad välja enam valu kui üksinduses. Kui hiired üksteist ei näinud, efekt kadus. Siiani on empaatiavõimet seostatud vaid primaatidega. “Muidugi ei tähenda, et hiired teadlikult teineteise vastu kahju tundsid, nad vaid reageerisid üksteise valule,” kommenteerib ajakirja Nature uudis. Loomade kaastunde võime kohta on teadlastel siiani üsna vähe öelda. Või veel — kui selgub, et hiir tunneb rõõmu ja tal on kaastunne kaaslase piinade vastu, kuidas siis seletada, et talle süstitakse valutegevat ainet. Nii nagu toodud näites tehti. Iseloomulik on ka ajakirja Nature lause, mis tähendab uudisnupule sisuliselt hinnangu andmist. Tegelikult ei tea me, kas hiired äkki mitte siiski teadlikult kahju ei tunne. Ja kurbust. Valu tunnevad nad ju niikuinii. Ka kalad tunnevad valu — ehkki kalamehed ei taha sellest kuuldagi. Ning kits, kelle kõrvalt kaaslane maha lastakse, ei pruugi ka just kõige õnnelikum olla. Kui nii, siis lükkab see ümber jahimeeste väite, et nende harrastus on tegelikult metsale õnn ja õnnistus. Hulgaliselt näiteid loomade emotsioonide kohta toob oma hiljuti ilmunud raamatus “Pleasurable Kingdom” (“Mõnus kuningriik”) loomakäitumise uurija Jonathan Balcombe. Nii et kui nüüd ennustama asuda, siis tundub küll, et loomade tundemaailma asutakse üha enam uurima, ja küllap sealt mailt ka edaspidi uudiseid saabub. Vt selle kohta EPL artikkel 21. aprillist k.a www.epl.ee
Tiit Kändler

Bioloogia | Geneetika | nädal.arvus | News

Vägev bakter

14.07.2006

Kui toitu oleks piisavalt, paljuneks üks bakter 24 tunniga 30 kiloks järglasteks.
Uus bakterite põlvkond tekib 30 minutiga. Nii tekiks 24 tunniga 10 000 000 000 000 000 bakterirakku. Enamikes looduslikes keskkondades jääb bakterite asurkonna suurus muutumatuks. Nõnda on bakterid käitunud peaaegu 4 miljardit aastat.
Allikas: Nick Lane, Oxygen, Oxford University Press, 2002

Meteoroloogia | nädal.pildis | News

Maa võbiseb

14.07.2006

Ilmastikumuutused põhjustavad Maa pöörlemistelje tillukesi värinaid. Belgia Kuningliku Observatooriumi astronoom Sebastien Lambert ja tema kolleegid tegid GPS abil kindlaks, et Maa pooluse asend muutus nelja kuuga veidi alla meetri. Uurides samal ajal toimunud ilmastikuandmeid järeldati, et pooluse liikumine on põhjustatud madala ja kõrge atmosfäärirõhuga alade ilmumisest.
Allikas: Nature

Humanitaarteadus | nädal.luules | News | Sotsiaalteadus

14.07.2006

“Sirel on õitsenud ära/ ära õitseb jasmiin/ Meie ei lähe ära,/ meie elame siin”
Ott Arder, “Meie uhkuse alus”.

Loomad | nädal.mõttes | News

14.07.2006

“Euroopa Liidu riigipead leppisid Göteborgis 2001. aastal kokku peatada liikide väljasuremine aastaks 2010 ning selle initsiatiiviga ühinesid veel 130 riiki.”
Keskkonnaministeeriumi pressiteade, 13. juuli. teadus.ee kommentaar: Vaene Darwin! Jääb üle oodata, millal EL riigipead otsustavad peatada loodusliku valiku ja evolutsiooni.

Telli Teadus.ee uudiskiri