09.2006 arhiiv

Füüsika | küsi.julgelt | Loomad | News

Laguneva tuuma paradoks

08.09.2006

Radioaktiivset lagunemist, nagu teada, iseloomustatakse poolestusajaga.
Kas on aga teada, mis määrab selle, millal üks konkreetne osake ära laguneb? Et nt kui on olemas ainult üks ebastabiilne tuum, kas siis saab välja arvutada ajahetke, millal ta laguneb ning mis selle ajahetke määrab?


Vastab füüsik ja teaduskirjanik Tiit Kändler:
Lühike vastus kõlab: ei saa. Põhjus on selles, et radioaktiivne lagunemine on tõenäosuslik sündmus. Nii nagu on olemuslik kvantmaailmale. Me võime öelda teatud tõenäosusega, millal osake laguneb, kuid mitte enamat. Kui osakesi on rohkem, siis saame arvutada või mõõta keskmise radioaktiivse kiirguse, mis lagunemisega kaasneb. Kuid seda, millal täpselt üks või teine osake laguneb, ei suuda me ilmaski ennustada.
Sellele omadusele põhineb kuulus Schrödingeri kassi nimeline mõtteline eksperiment. Kass on meie silme eest suletud kastis, ja ta nina ees on tops lenduva mürgiga, mille vallandab samas kastis olev radioaktiivse aatomi tuuma kiirgus. Tuum laguneb tunni jooksul tõenäosega 50:50. Tuleb välja, et me ei saa öelda, kas kass on parajasti elus või surnud.

Selle paradoksi kohta on kirjutatud sadu ja tuhandeid artikleid, raamatuid ja kogumikke ning küllap kirjutatakse veelgi. Kuid millal täpselt järjekordne raamat ilmub – kas oskame ennustada sedagi?

Loomad | mis.toimus | News

Avaliku nahkhiireöö tulemused

08.09.2006

19. augustil 2006 Tartus toimunud avaliku nahkhiireöö osalejaid oli tänu Emajõe festivalile üle saja, kellest lõpuks jäi järgi kümmekond huvilist. Ilm oli soe ja vaikne, nahkhiirte lennuks sobiv.
Kuulasime detektoriga ja vaatasime käsilambiga nahkhiiri kolmes kohas Emajõe kaldal. Liikidest olid pidevalt esindatud veelendlane, põhja-nahkhiir ja suurvidevlane, kõik tihti mitme kaupa, harvem oli teiste seas kuulda hõbe-nahkhiire 25 kilohertsist kumedalt mulksuvat heli. Puudus pargi-nahkhiir, kes eelnevatel suvedel oli neis kohtades arvukas. Avalikul nahkhiireööl leidsime kokku niisiis 4 liiki nahkhiiri.
Eelneval ööl samades kohtades loendades registreerisin lisaks nimetatud liikidele tiigilendlase paar möödalendu.
Matti Masing, Tartu

mis.toimub | News

08.09.2006

TARTUS AVATAKSE FOTONÄITUS “EESTI TEADUSFOTO 2006”
Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis Toomemäel avatakse esmaspäeval, 11. septembril kl 15 näitus “Eesti Teadusfoto 2006”. See jääb lahti kuni 12. novembrini. Näitusel on välja pandud võistluse 40 parimat tööd. Elektroonilise nädalakirja teadus.ee korraldatud teadusfoto võistlusele saadetud 231 töö seas oli pilte nii kooliõpilastelt kui tunnustatud teadlastelt, kokku 42-lt autorilt.
Veebruaril lõpul vaagis fotosid žürii oma esimehe, TTÜ Geoloogia Instituudi direktori Alvar Soesoo juhtimisel. Hindajate hulka kuulus tuntud teadlasi mitmetest teadusasutustest, fotograafe, kunstnikke, teadusajakirjanikke, firmade esindajaid.
Eestis polnud siiani korraldatud ühtki teadusfoto võistlust. Esimese võistluse korraldajad tõlgendavad teadusfotot laiemalt kui pelk teadusartiklit illustreeriv pilt. See on dokument, kuhu on püütud teadusekspeditsiooni dünaamika, labori argipäev, mikroskoobi alla jääva maailma ilu, kosmose põhjatus. Teadusfotol on loomulik koht nii teadlasel kui tema uuritaval maailmal.


Fotovõistluse peavõidupilt, Ivar Jüssi foto hülgeuurija igapäevast.
(more…)

Bioloogia | euroopa.mõtleb | Loomad | News

Sõbralikud bakterid elavad joogikõrres

08.09.2006

Probiootiliste bakterite, vitamiinide ja teiste tervist tugevdavate ainete toitu lisamine on viimase viie aastaga maailmas suurenenud 2,5 korda. Kuid toiduainetes kipuvad kasulikud lisandid kiiresti lagunema.
Lihtsam viis kaitsta baktereid või teisi tervist tugevdavaid aineid keskkonna eest on mitte hoida neid toidus, vaid pakendis. Stockholmi firma Biogaia müüb juba joogikõrsi, millesse on istutatud probiootilised bakterid, mis siis mistahes joogi joomisel vabanevad.
Bakterid asuvad kõrre sisemuse külge kinnitatud õlitilgas. Nii saab ka tooteid, kus pastoriseemisel bakterid surevad, kasulike mikroobidega rikastada. Biogaia on välja töötanud ka pudelikorgi, mille membraanil elavad bakterid või asuvad vitamiinid. Kui seda membraani sõrmega hõõruda, siis need vabanevad. Nõnda saab vitamiine, mis muidu valguse käes lagunevad, säilitada 18 kuud. Hispaania Agrokeemia ja toidutehnoloogia instituudi teadlane Jose Maria Lagaron aga on piimapakendile kinnitanud ensüümi, mis lagundab laktoosi glükoosiks ja galaktoosiks, muutes piima nõnda joodavaks ka inimestele, kes laktoosi ei talu.
Allikas: New Scientist

Bioloogia | Loomad | News | vänge.lugu

Orjastatud bakterid ajavad ringi ratast

08.09.2006

Näis, millal tulevad mängu loomaõiguslased. Nüüd on Tokyo ülikooli teadlased orjastanud bakterid. Yuichi Hiratsuka ja tema kolleegid ehitasid biomootori, mida ajavad ringi bakteritest elukad nimega Mycoplasma mobile.
Nagu nimigi viitab, on tegu väga toimekate bakteritega. Pirnikujulised 1 mikromeetri pikkused olendid on kiireimad teadaolevad bakterid, kes suudavad liikuda kiirusega 5 mikromeetrit sekundis. Mis on siis 5 kehapikkust sekundis. Inimese puhul vastab sellele 10 meetrit sekundis – parima sprinteri kiirus. Kuid bakterid ei tarvita dopingud, vaid puhast glükoosi.
Baktersprinterid meelitatakse liikvele ränist ringrajal, mis on ühendatud ränidioksiidist rootoriga. Bakterid eelistavad liikuda piki seina ja kavala nipiga saadi nad liikuma ühte pidi. Bakterite väliskesta muudeti keemiliselt, nõnda et nad jäid rootori külge kinni ja nõnda siis liigutasid seda. Pöörlemiskiiruseks saavutati kaks pööret minutis.
Allikas: Proceedings of the National Academy of Sciences

News | to.imetaja

Tulekool muinastulede ööl

08.09.2006

Oleme Eestis põlevate tuledega ja põleva kiviga ning põlevate kateldega nii harjunud, et ei pane tähele, et see pole üldse tavaline. Tuli üllatab jätkuvalt ka teadlasi. Ja tuld leiame nii meie rakkudes kui atmosfääris, nii tähtedes kui ajaloos.
Augusti viimasel nädalavahetusel toimus teadus.ee ja Käsmu Meremuuseumi korraldusel suvekooli, kus kohtusid tavainimesed ja teadlased. Suvekooli teemaks oli: “Kuidas tuli teadust õpetab.” Suvekooli eesmärgiks oli luua sünergiline õhkkond, kus asjahuvilised elavad koos teadlastega ja loovad oma tule-maailma.


Foto: Tiit Hunt

(more…)

Bioloogia | nädal.arvus | News

Sõbralikud bakterid

08.09.2006

Probiootiliste bakteritega rikastatud jogurtite ja jookide müük on Suurbritannias 5 aastaga kasvanud 2,7 korda.
Jogurti probiootilistest bakteritest jõuab maost soolde vahel vaid 10%.
Allikas: New Scientist

Füüsika | nädal.pildis | News

08.09.2006

Tulekooli hüpped. teadus.ee tulekoolis üle-eelmisel nädalavahetusel Käsmus kohtusid plekk-kruusis naatrium ja vesi. Kruus hüppas paukudes üles. Kuigi naatriumi leidub ohtralt ka Käsmu lahes, liigutab selle vett siiski vaid tuul.
Foto: Tiit Hunt

Astronoomia | nädal.mõttes | News

08.09.2006

“Meteoorid on universumi purd ja tolm. Kuid teaduses ei mõõdeta keha tähtsust tema suurusega, vaid osaga, mida tema või temaga sarnane keha etendab looduses.”
Eesti astronoom Ernst Öpik, 1960

Telli Teadus.ee uudiskiri