03.2007 arhiiv

Astronoomia | nädal.arvus | News

Teleskoop Lõunapoolusel

23.03.2007

16. veebruaril tegi oma esimese vaatluse 25 meetri kõrgune ja 280 tonni kaaluv Lõunapooluse Teleskoop. Pooluse selge, külm ja kuiv atmosfäär lubab jälgida kosmilist mikrolaine taustkiirgust, Suure paugu järellainetust.
Allikas: New Scientist, 3. märts

Füüsika | nädal.pildis | News

Soome füüsikapäevad Eestis

23.03.2007

Möödunud nädala lõpus pidas Soome Füüsikaselts Tallinnas Viru konverentsikeskuses oma aastakoosolekut. Nagu soomlastele omane, oli kutsutud rida markantseid teadlasi mujaltki maailmast. Üritus korraldati koos Eesti Füüsika Seltsiga. Üheks põhiesinejaks oli Viini ülikooli füüsik Anton Zeilinger (pildil), kelle töörühma katsed footonite põimumise ja teleportatsiooni alal on maailmakuulsad ja teedrajavad. Intervjuud Zeilingeriga saab lugeda www.epl.ee
teadus.ee

Bioloogia | nädal.mõttes | News

23.03.2007

“Lõpmatult väikese osa on lõpmatult suur.”
Prantsuse mikrobioloog Louis Pasteur (1822 – 1895)

News | vaata.imet

Käsmu tuleb Peruust

18.03.2007

Loodusajakirjade e-kiri Uudistaja teatas 7. märtsil järgmise uudise:
20. veebruaril peaministrile saadetud avalik kiri juhib valitsusjuhi ja üldsuse tähelepanu sobimatule plaanile erastada endise Käsmu piirivalvekordoni maad Käsmu küla keskel. 2300 aasta vanuses kivist kindlustemplis Ranniku-Peruus Chankillos on Ameerika vanim päikesevaatluskompleks. See koosneb kolmeteistkümnest madalal seljakul paiknevast põhja-lõuna suunas paigutatud tornist 300 meetri pikkusel lõigul ning veel kahest hoonest, mis paiknevad neist idas ja läänes, asudes teineteise suhtes täpselt peegelasendis. Tornid tekitavad omalaadse hambulise silmapiiri, mille taustal on hea täpselt fikseerida päikese asendit. Samast leiti veel mitmesuguseid esemeid, mida uurijad seostavad päikesevaatluste juurde kuulunud rituaalidega.
Allikas: Uudistaja, 7. märts, www.loodusajakiri.ee

lugemis.vara | News

Veel üks klint

16.03.2007

Põhja-Eesti klint
Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut
Turu Ülikooli geoloogiaosakond
MTÜ GEOGuide Baltoscandia
28 lk

Põhja-Eesti klint ehk pankrannik on jätkuvalt populaarne raamatute peategelane. Ka TTÜ geoloogia instituut on oma loodusmälestiste seerias avaldanud sellest raamatukese. Kummaline on see, et siiani pole teada, kuidas siis see kangelane ikkagi täpselt sündis. Nõnda kinnitavad autorid kavalalt, et “Põhja-Eesti klindi tekkes on mitmetel geoloogiliste protsessidel oma osa.” Ja muidugi muutub ju klint kas siis mere või ka inimese töö läbi pidevalt. Nii nagu on juhtunud näiteks Kakumäel. Või Pakri neemel. Nii et hoidkem alt, kui klindi all käime. Ja veel enam siis, kui mõni oma maja klindi peale ehitab.
teadus.ee

Geoloogia | lugemis.vara | News | Ökoloogia

Looduse biograafi suurteos

16.03.2007

Kalle Suuroja
Põhja-Eesti klint
Eesti looduse sümbol
Väljaandja: Keskkonnaministeerium
224 lk
(more…)

kuulamis.vara | News

Labor uurib läänemere tulevikku ja kvante

16.03.2007

Vikerraadio Laboris räägiti eelmisel pühapäeval, 11. märtsil äsja avalikustatud uuringutulemustest, mille järgi Läänemeremaades on sel sajandil oodata kolme kuni viie kraadist keskmise temperatuuri tõusu. Räägib TTÜ Meresüsteemide Instituudi direktor Jüri Elken.
Tiit Kändler pajatab mustast särgist, uuest särgist ja euroenergiast. Tõnu Tuvikene räägib sellest, mida Pluuto poole teel olev kosmoselaev New Horizons Jupiteri süsteemist mööda lennates märkas.
Seda saate kuulata Vikerraadio kodulehekülje kaudu igal ajal. Sel nädalal, pühapäeval kl 17.05 käsitletakse Eesti ja Soome ühiseid füüsikapäevi, kus teiste tuntud teadlaste seas esineb tuntud Austria füüsik Anton Zeilinger.
Teadusbuss Suur Vanker sai Euroopa Komisjoni Descartes’i preemia žüriilt märkimisväärse tunnustuse, Descartes’i preemiast räägitakse Ene Ergmaga ja teadusbussi-aktivistide eneste mõtteid-muljeid jagab Kaido Reivelt.
Tiit Kändler pajatab teadusloo sellest, kui palju on palju.
Toimetaja Priit Ennet.
Kõike seda ja eelmisigi saateid saab kuulata edaspidi Vikerraadio koduleheküljelt .
Allikas: Vikerraadio

mis.toimus | News

16.03.2007

TEADUSBUSS VÕITIS EUROOPA PREEMIA
Teadusbuss “Suur Vanker” pälvis 2006. aasta Euroopa Liidu Descartes’i teaduskommunikatsiooni preemia konkursil finalisti auhinna. 5000 euro suurune preemiaraha anti koos diplomiga üle 6. märtsil Brüsselis toimunud ELi 7. raamprogrammi avamisüritusel “Today is the future”.
Eesti Füüsika Selts võitis Teadusbussiga “Suur Vanker” 2006. aastal esmakordselt välja antud Eesti Teaduse Populariseerimise Auhinna ning esitati Eesti kandidaadina Descartes’i teaduskommunikatsiooni preemiale.
Teadusbuss “Suur Vanker” on liikuv teaduslabor ja teadusteater, mis külastab koole kõikjal üle Eesti, pakkudes vaatamiseks füüsika ja vahel ka keemia eksperimente ning seda huvitaval ning kaasakiskuval moel TÜ ja TTÜ füüsikatudengite esituses. Teadusbuss külastas oma esimese tegutsemisaasta jooksul 156 kooli ja on esinenud rohkem kui 30000 õpilasele üle terve Eesti.
2007. aasta Eesti Teaduse Populariseerimise Auhinnale kandideerimise tähtaeg on 16.märts. Tänavune auhinnafond on 160 000 krooni. Info konkursi tingimuste kohta leiad archimedes
Allikas: SA Archimedes

EESTI GEOLOOGIDE SUUR JUUBEL
Geoloogia instituut tähistas veebruaris oma 60. sünnipäeva. Kui see ENSV Teaduste Akadeemia all 1947. aasta veebruaris tegutsema asus, hakati uurima, kuidas maa me jalge all tekkinud on. Kuid otsiti ja uuriti ka põlevkivi, fosforiiti, ehitusmaterjale. Rahvamajanduslikult tähtsaid asju. Oma hiilgeaegadel töötas instituudis 200 inimest. Praeguseks on alles jäänud kolmandik. Kuid jälle on kilbile tõusnud majanduslikult tähtis põlevkivi.
Praegune Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut tegeleb muude geoteaduste kõrval ka agaralt Jordaania põlevkivi uurimisega. Ning on olemas idee, et kui põlevkivist osataks maa all õli saada, siis kuhu ja kuidas see liigub ning kust seda kätte saada. Nii et ring on ühelt poolt sulgunud, teisalt aga laienenud.
teadus.ee

TÜ LOODUSMUUSEUMIL UUS DIREKTOR
Tartu ülikooli (TÜ) loodusmuuseumi direktoriks valiti veebruari keskel ülikooli mükoloogia professor Urmas Kõljalg. Kõljalg on 2001. aastast Tartu ülikooli mükoloogia korraline professor, tema peamised uurimisvaldkonnad on seente süstemaatika, molekulaare fülogeneetika ning seente ja taimede vaheline kooselu – mükoriisa.
1802. aastal alguse saanud Tartu ülikooli loodusmuuseum on üks Baltimaade vanemaid loodusmuuseume ning selle kogud on rahvusvaheliselt silmapaistvad ja Eesti loodusteaduslikest kollektsioonidest suurimad.
Allikas: Baltic News Service

mis.toimub | News

Soome ja Eesti füüsikud räägivad keskkonna muutumisest

16.03.2007

Ligi 450 Soome ja Eesti füüsikateadlast ning noorfüüsikut koguneb 15.–17. märtsil Soome Füüsikapäevadele Tallinnas Hotelli Viru-Sokos II korruse konverentsikeskuses, arutamaks aktuaalseid keskkonna muutumise probleeme. Teiste päevakajaliste füüsikateemadena räägitakse muuhulgas kvantinformatsioonist, stringiteooriast, ülijuhtivusest ja süsinik-nanotorudest. See on Soome füüsikute esimene ühisüritus välismaal Soome Füüsika Seltsi 60-aastase ajaloo jooksul. Muu programmi kõrval on kavas arendada teadusdialoogi Soome ja Baltimaade vahel. Üritus korraldatakse koostöös Eesti Füüsika Seltsiga.

(more…)

Füüsika | mis.uudist | News

Fusioon töölaual saabus tagasi

16.03.2007

Külm tuumasüntees on nagu mingi vana anekdoot, mis mingi aja pärast jälle Maa peale ringlema tuleb. 2002. aastal ilmutas Tennesee Oak Ridge´i riikliku labori teadlane Rusi Taleyarkhan teadusajakirjas Science artikli, milles ta väitis, et õnnestus luua tuumasüntees töölaual. Pommitades lahust neutronitega ja helilainetega, tekkisid väikesed mullikesed, mis vallandasid termotuumareaktsiooni ehk fusiooni. Vastustajad süüdistasid teda möödunud aasta lõpuni, et fusioon oli tegelikult põhjustatud element kaliforniumi radioaktiivsest isotoobist.

Kuid 7. veebruaril kinnitas Indiana Purdue ülikool, kus Taleyarkhan praegu töötab, et teadlasel ongi tõsi taga. Nimelt olevat tema tulemusi sõltumatult kinnitanud Texase Le Tourneau ülikooli teadlane Edward Forringer ja tema kolleegid. Nende töö ilmus eelmise aasta novembris Ameerika tuumaühingu toimetistes Transactions of American Nuclear Society. Taleyarkhan väidab, et nüüd on ta “süüdistustest vabastatud”. Kui nii, siis astus inimkond sammukese lõputu energiaallika poole.
Allikas: New Scientist, 19. veebr 2007

Telli Teadus.ee uudiskiri