06.2008 arhiiv

Geoloogia | lugemis.vara | News | Ökoloogia

Põletavatest hädadest tasakaalukalt

13.06.2008

Energia, kliima, jäätmed
Koostanud ja toimetanud Jaan-Mati Punning
Tallinna ülikooli kirjastus
58 lk, tasuta

MTÜ Euroscience Eesti on välja andnud kogumiku, mis hõlmab peaaegu kõike, mida võib välja mõelda. Energiat, jäätmeid, kliimat. Anto Raukas kirjutab uraanist ja põlevkivist, tehes järelduse, et eesmärgid on meil olemas, kuid neid ei täideta eriti. Ain Kallis kirjutab kliimast, tuues välja erinevad arvamused selle muutumise kohta. Arvo Käärd kirjutab jäätmete põletamisest, soovitades lõpuks seda teha. Üsna tasakaalukas trükis.
teadus.ee

Ajalugu | lugemis.vara | News | Tehnoloogia

Kuidas uurida teadust

13.06.2008

Sergio Sismondo
Sissejuhatus teaduse ja tehnika uuringutesse
Tõlkinud Endla Lõhkivi
Tallinna Tehnikaülikool
248 lk

Üle hulga aja on ilmunud raamat, mis pajatab teaduse uurimisest. Kanada teadlane Sismondo kirjutab sellest üsna pikalt ja laialt. Ning sugugi mitte kerges keeles. Nii et tekst võib esimese ehmatusega peletadagi. Mõned väited on ka kummalised, nagu see, et naised ja mõned vähemusrühmad on teaduse eliidi seas ühe vähem esindatud. Aga mõtlema panevad ometi. Ja on ka ohtralt näiteid teaduse ajaloost.
teadus.ee

küsi.julgelt | News

Põhi ja lõuna

13.06.2008

Kas on võimalik põhjapooluselt põhjasuunda liikuda?
Rändur Vastab teadustoimetaja Tiit Kändler:

Kui mõelda geograafilist põhjapoolust, siis mitte. Selles mõttes saab sealt liikuda ainult lõunasse. Nii et eksimist ei ole. Kui aga ollakse magnetilisel põhjapoolusel, siis saab küll, sest see asub geograafilisest põhjapoolusest üksjagu eemal, Kanada Kuningas Elizabethi saartel. Ning liigub aastas üle 40 km. 50 aasta pärast on see Siberis. Põhjuseks see, et Maa magnetväli muudab oma suunda, nii et muutub ka koht, kus magnetväli osutab vertikaalselt alla.
Põhja aga võib käia igal pool, isegi põhjapoolusel.

News | vigade.pärandus

Säästulamp ikka säästab ka

13.06.2008

Juhtusin www.teadus.ee lehelt lugema Tiit Kändleri artiklit säästulampidest “Säästmine ei saa toimuda mitte millegi arvelt”.
Artikkel on asjalik ja välja toodud probleemid õiged, kuid kuidagi ei saa nõus olla toodud elektrihinna arvutustega. Tsiteerin artiklit: “…Kui teha lihtne rehkendus, siis saame, et praeguste elektrihindadega võtab keskeltläbi 2 tundi päevas põlev 60-vatine hõõglamp aastas elektrit ja amortisatsioonikulu kokku umbes 3,5 kr, säästulamp aga 3,1 kr. Säästulambi reklaamitava eluea 20 aasta jooksul niisiis säästate tervelt 10 krooni…”
60W ehk 0.060kW x 2 tundi päevas x 365 päeva = 43.8kWh Praegu kehtiva põhitariifi 1.30 kr/kWh juures teeb see ligi 57 krooni aastas kasutatud energia eest, millele lisandub ca 5…10 krooni amortisatsiooni hõõglambi 730 töötunni kohta. Ligikaudu ekivalentse valgustugevusega 11W säästulambi energiakulu oleks samadel tingimustel ca 10 krooni aastas.
Säästuka amortisatsiooni on pisut raskem välja tuua, sest hinnaklass kõigub paarikümnest kuni sajakonna kroonini ning kordades erineb ka töökindlus ja eluiga – kusjuures kahjuks mitte alati hinnale vastavalt.
Sellegipoolest on kulutatud elektrienergia osatähtsus rohkem kui suurusjärgu võrra suurem, võrreldes artiklis väidetuga.
Vootele Voit

mis.toimub | News

13.06.2008

KESTAB NÄITUS „IV RAHVUSVAHELINE POLAARAASTA 2007-2008“
Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus (Rävala pst 10) on 31. juulini 2008 avatud näitus “IV Rahvusvaheline Polaaraasta 2007-2008 ja Eesti teadlased polaaraladel”.

(more…)

euroopa.mõtleb | Loomad | News | Tehnoloogia

Kiilid õpetavad roboteid lendama

13.06.2008


Ulmi ülikooli teadlased kasutasid ekstra selleks ehitatud robotist kiili, et uurida neljatiivalise lennu aerodünaamilisi põhimõtteid. Kiilid on 300 miljoni aasta vältel arendanud lendu oma eraldi kontrollitava nelja tiiva abil. Teised putukad on läbi saanud kahe tiivaga. Siiani arvati, et neljatiivaline lend ei ole nii tõhus kui kahetiivaline. Kiil peab õhus rippumiseks nagu helikoptergi tõukama õhku allapoole. Kui õhk liigub küljelt küljele, siis peab kiil energiat raiskama.


Kuid nüüd selgus, et kiilid suudavad kasutada oma alumisi tiibu, et korvata energiakadu, kui nad vaid neid õigel ajal vibutavad. Robotkiilid võimaldasid teadlastel näha, mis toimub, kui esi- ja tagatiivad ei tööta koos. Selgus, et mõnel juhul saab nõnda energiat kokku hoida.
Kiilide eeskujul loodetakse nüüd ehitada tillukesi õhusõidukeid, mis suudavad lennata kaugemale suurema lastiga.
Allikas: AlphaGalileo

Ajalugu | Antropoloogia | euroopa.mõtleb | Geneetika | News

Skandinaavia inimtüüpi polnud olemas

13.06.2008

Kopenhaageni ülikooli teadlased uurisid iidsetest rauaaegsetest Taani matmispaikadest pärinevaid inimeste jäänuseid ja avastasid sealt mehe, kes oli araabia päritolu. See leid viitab, et inimesed olid 2000 aasta eest geneetiliselt sama mitmekesised nagu on nad praegu. Ilmselt oli raua ajal inimeste liikumine hoogsam kui seni arvatud. Selgub, et Taani rauaajal ei elanud ja surnud inimesed väikestes isoleeritud külades, vaid olid laiema maailmaga pidevas kontaktis.

(more…)

Bioloogia | Meditsiin | News | vänge.lugu

Närige pori ja vabanege mürkidest

13.06.2008

Iga last on õpetatud, et tomatite ja kartulite rohelisi osi ei tohi süüa. See soovitus on ka arukas, sest sellised osad sisaldavad inimese jaoks kahjulikke aineid.
Kuid troopilised nahkhiired taolisest põhimõttest ei lähtu. Igal öösel söövad nad ohtralt teiseseid taimeosi, ehkki need võivad kahjustada näiteks tiinete nahkhiirte looteid. Nüüd on teadlased esmakordselt jälile saanud, kuidas nahkhiired selle olukorraga ikkagi hakkama saavad.
Berliini Leibnizi instituudi, Bostoni ülikooli ja Cornelli ülikooli teadlased leidsid tõendi, et vilju söövad nahkhiired joovad suurel hulgal mineraalirikast vett ja lakuvad mineraalirikast savi, et mürkidest lahti saada.
Nahkhiired on oma üle 1200 liigiga liigirikkuselt teine imetajate rühm Maal ja vihmametsade oluline seemnelevitaja. Christian Voigt ja ta kolleegid uurisid Ecuadori Amazonase vihmametsade tiineid ja imetavaid nahkhiiri. Esmalt tundus, et nahkhiired külastavad mineraalirikkaid paiku nagu tapiirid, linnud ja teised loomad – et oma mineraalivajadust rahuldada. Kuid selgus, et puuviljad on isegi väga mineraalirikkad. Teadlased uurisid seejärel nahkhiiri, kes toituvad nii viljadest kui putukatest.
Selgus, et kuigi putukad pole mineraalide allikad, külastasid mineraalipaiku vaid vilju söövad nahkhiired. Ja emased nahkhiired söövad tiinuse ajal enam puuvilju kui muidu. Nõnda tundub, et nad tõrjuvad mürkaineid just nimelt mineraalirikka savi ja veega. Ka Aafrika ja Lõuna-Ameerika põliselanikud on tuttavad mineraalirikka savi mürketõrjuva omadusega ja söövad seda raseduse ja imetamise ajal. Nõnda on nii nahkhiired kui inimesed avastanud, et vahel on siiski kasulik närida pori.
Allikas: AlphaGalileo

Geoloogia | News | Ökoloogia | to.imetaja

Suvekool keskendub maale

13.06.2008

“Kõik keeruline on tegelikult lihtne…..aga tahaks midagi keerulist…” Nii pidavat kõlama üks internetikommentaar laiast maailmast.
Kes tahab näha, kuidas lihtne ja keeruline omavahel suhtestuvad, sel avaneb selleks suurepärane võimalus teadus.ee suvekoolis. Meie suvekool keskendub sedapuhku Maale. Ja siin oleme leidnud tera enesegi teadmata, kui 4 aasta eest suvekoolide teemad paika panime. Ega me ei teadnud küll, et aastal 2008 tuleb rahvusvaheline Maa aasta. Ehkki oleks ju võinud teada.
Nii või naa, keskendume Maale, aga üsna üldiselt. Loodame selgi korral saavutada sünergia kõigi osalejate ühisel nõul ja jõul.
Mis siin ikka pikalt pajatada. Maa annab jõudu, nagu ka muistsed kreeklased teadsid. Vesi võib olla, tuli võib olla, õhk võib kah ju olla, kuid Maa peab olema. Seda tabab ka keel, mis nimetab planeedi jalgealuse maa järgi. Ja mitte ainult eesti keeles.
Nii et kohtume augusti viimasel nädalavahetusel Käsmus.
Tiit Kändler

News | suve.kool

Teadus.ee suvekool toimub ka sel aastal

13.06.2008


teadus.ee suvekool toimub sel aastal neljandat korda. Sedapuhku on üldteemaks Maa. Sellest ka kooli nimi: “Kuidas Maa teadust õpetab”.
Eelmised suvekoolid olid pühendatud veele, tulele ja õhule. Sellega saame tänavu ehk kreeklaste neljale elemendile ringi täis.

(more…)

Telli Teadus.ee uudiskiri