02.2009 arhiiv

Antropoloogia | Bioloogia | nädal.pildis | News

Darwin sööklas

20.02.2009

Inglastel on tõepoolest omapärane huumor. Nende teaduse lipulaev Charles Darwin on marmormehena istumas Londonis loodusmuuseumis. Mis on üsna mõistetav. Kuid kuulus habemik on pandud istuma muuseumi kohvikusse ja nii ta siis vaatab vesise suuga, kuidas rahvas muudkui sööb ja joob. Ilmselt on ta keskkonnaga hästi kohastunud, sest istub muudkui edasi ja põrnitseb. Foto:Tiit Kändler

Loomad | nädal.arvus | News

Vanima luige surm

20.02.2009

Taanis suri hiljuti arvatavalt vanim luik maamunal. See Taani rahvuslind kühmnokk-luik elas 40-aastaseks.
Allikas: New Scientist

nädal.mõttes | News | Ökoloogia

20.02.2009

„Kui seisate Emajõe kaldal ja küsite, kust see vesi alguse saab, siis on ju kooliõpikustki teada, et Rannu-Jõesuu kohalt Võrtsjärvest. Aga keegi ometi ei arva, et seal see vesi kõik tekibki?”
Toivo Maimets, Eesti molekulaarbioloog

lugemis.vara | News

Horisont reisib päikesel

06.02.2009


Horisont
1/2009, jaanuar
MTÜ Loodusajakiri
Peatoimetaja Kärt Jänes-Kapp
56 lk, hind 39.50
(more…)

lugemis.vara | News

Kes ei küsi, see ei söö

06.02.2009

Paul Heiney
Kas lehm saab trepist alla?
Helgete peade vastused maailma suurtele ja väikestele küsimustele
Tõlkinud Tõnu Tammets
Kirjastus Kunst
222 lk
(more…)

mis.uudist | News | Psühholoogia

Inimene otsib üllatusi

06.02.2009

Kes üllatub, see kaua elab. Või vähemasti palju teada saab. Sellisele järeldusele jõudsid California ülikooli teadlane Pierre Baldi ja ta kolleegid, kui nad uurisid inimese tähelepanu. Nad näitasid vabatahtlikele videosid, mis olid loodud arvutimudel põhjal üllatama vaatajaid. Ning võrdluseks inforikkaid videosid.

Nad leidsid, et vaatajad vaatasid enam neid videosid, mis olid loodud üllatama. Bayesi teooria kohaselt on sündmus üllatav, kui see muudab arvamusi. Mis selles kõiges on siis üllatavat? Hurraa, majandus läheb ülesmäge! Kas polnud üllatav? Noh, siis jäi uudis teile vähemasti meelde.
Allikas: New Scientist

Astronoomia | euroopa.mõtleb | News

Inglased püüdlevad Galileost ette

06.02.2009

Käesolev aasta on kuulutatud astronoomia aastaks seetõttu, et 400 aasta eest võttis Galileo Galilei esmakordselt kasutusele teleskoobi, et vaadelda taevakehasid. Kuid kas oli Galilei ikka esimene?
Igatahes inglise teadusajaloolased kahtlevad selles. Nad pakuvad esimese teleskoopi kasutanud astronoomi rolli oma erudiidile Thomas Harriotile, kes vaatles Kuud läbi teleskoobi juulis 1609 ning joonistas nähtu ka üles. Oxfordi ülikooli ajaloolase Allan Chapman väidab koguni, et Harrioti Kuukaart jäi ületamatuks nii Galilei poolt kui ka veel aastakümneid.
Miks siis aastatel 1560 kuni 1621 elanud Harriot on jäänud tundmatuks? Ta õppis Oxfordis, sai matemaatikaõpetajaks ning oli teadlase sir Walter Raleigh kaaslane – kes aga sattus kuningakoja ebasoosingusse ja suleti Londoni Towerisse. Seejärel patroneeris teda Henry Percy, Northumberlandi üheksas krahv, kes omakorda vangistati, süüdistatuna nn püssirohu vandenõus, kui katoliiklikud usumehed kavatsesid tappa protestantliku kuninga James Ient jätkas Harrioti toetamist, kellest sai üks Euroopa juhtivaid matemaatikuid. Ta edendas põhiliselt algebrat.

Nagu Galileigi, ostis Harriot esimese Hollandi teleskoobi, mille valmistas Hans Lippershey 1608. aastal. Harriot suunas selle Kuule 26. juulil 1609. Ta valmistas üha paremaid Kuu kaarte kuni 1613. aastani. Tolleaegse teleskoobi läbi nägi vaid väikest osa Kuu pinnast, ja nii oli kaardistamine keeruline.
Kuid erinevalt Galileost Harriot oma kaarte ei avaldanud. Chapman arvab, et põhjuseks oli Harrioti niigi kindel positsioon tunnustatud filosoofina ning ta jõukus. Tal oli suur palk Oxfordist, uhke elamine ja eriliselt sisustatud observatoorium. Seevastu Galileo siples majanduslike raskuste võrgus.Ta demonstreeris oma täiustatud teleskoopi 25. augustil 1609 ja avaldas märtsis 1610 oma vaatluse tulemused.
Nii et – publish or perish, avalda või hävi kehtib nii nüüdisteadlaste rahastamisel kui ka teadusajalukku sattumisel. Ja mitte rikkus, vaid vaesus paneb rattad käima.
Allikas: AlphaGalileo

looma.riik | Loomad | News

Kass kinni, küülik lahti

06.02.2009

Macquarie saar, mis asub poolel teel Austraalia ja Antarktika vahel, pakub järjekordse näite sellest, kuidas looduskaitsjad ei pruugi oma tegevuse tulemust ette näha. Nimelt plaaniti päästa sealsed linnud seeläbi, et pühkida saarelt sealsed 160 metskassi.

Kassid pühiti minema, ja nüüd on küülikuid saarel kaheksa aasta taguse 4000 asemel 130 000. Et neist omakorda lahti saada – saar on maailma looduspärandi paikade nimistus –, läheb vaja 16 mln dollarit. Küülikud on nahka pannud 40 protsenti saare taimestikust ning neid ei võta isegi müksomatoos, millise haiguse läbi loodab Tasmaania loodusparkide teenistus neist jagu saada. Siiski peavad ametnikud oma tegevust „loodushoiu saavutuseks”. Mida tuleb teha pärast seda, kui müksomatoos on jänkukarjade kallal oma töö teinud, keskkondlased siiski ei paljasta.
Allikas: New Scientist

Bioloogia | Geneetika | Loomad | News | vänge.lugu

Jahiloomade evolutsioon on ohtlikult kiire

06.02.2009

Darwin selle üle vaid muheleks. Kalastamine ja jahipidamine suunavad saakloomade evolutsiooni kiiremini kui ei miski muu Maa peal. Kuid kiired muutused, mis jahiloomade koosluses toimuvad, võivad ohustada ökosüsteeme.
Nõnda selgub Santa Cruzis asuva California ülikooli ökoloogi Chris Darimonti ja ta kolleegide 34-st uurimusest. Selgus, et saakloomade kehasuurus ja kasvukiirus on muutunud 29 liigi puhul. Keskmine muutus oli kolm korda suurem kui populatsioonides, mida ei kütitud.

Kütitakse ja püütakse ikka suuremaid isendeid, mis suunab liike pisemate isenditega koosluse radadele. See asjaolu oli evolutsionistidele teada muidugi juba ammuilma. Darimont näitas aga esmakordselt, et see kehtib paljude liikide puhul alates tursast kuni karibuuni välja ja et need liigid evolutsioneeruvad kiiremini kui muidu. Kuid näiteks ei suuda pisemad kalad enam toituda neist liikidest, kellest nad enne, suuremad olles, jagu said. Nii et jahimeeste jutud, et ilma nendeta on kurb maailm, ja et nad aitavad loomadel elada, võivad olla vaid kalameeste jutud.
Allikas: New Scientist

Bioloogia | News | to.imetaja

Laulev evolutsioon

06.02.2009

Kas Darwin oli darvinist? Õige vastus – ei olnud. Sest darvinismi polegi olemas, see on hilisem väljamõeldis, mis pidi sotsialistidele, kommunistidele ja muule säherdusele rahvale olema abiks Jumala väljakihutamisel maamunalt – taevasse, kus tema koht.

DARWIN, KELLE AASTAT tänavu usinalt tähistatakse ja kes järgmisel neljapäeval, 12. veebruaril, saanuks 200 aastat vanaks, oli ja on üks eriline inimene. Mine sa tea, kellest teadlaste seas on kõneldud enam, kas Einsteinist või Darwinist. Kuid kindel see, et kui Einsteini teadustulemuste vastu püüdis võidelda vaid stalinlik teadus, siis Darwini vastu jätkuvad rünnakud üha suureneva ägedusega ja neid juhtivad seltskonnad, kes nimetavad end kreatsionistideks või „aruka plaani” rahvaks.

Darwin, olgu meenutatud, oli iseõppija, ei miski ametlik kõrgharitlane. Ta tõstis jala oma kodust välja vaid nooruses, kui viis aastat ja kaks päeva purjekal ümber maailma reisis. Täitis seal hoolsalt oma kuulsaid märkmikke, kuhu pani segiläbi kirja kõik, alates puhta pesu vajadusest kuni haruldaste liikide kohtamiseni välja.
Kogus ühtlasi kokku hiiglasliku kollektsiooni elukaid, mida võimaluse korral Inglismaale saatis.
(more…)

Telli Teadus.ee uudiskiri