teadus.ee » lugeja.kiri

FONEETILINE AKTSENT
Leonhard Klaar tutvustab meile oma arvamust aktsendi tekke kohta. Selle üle toimuv vaidlus on üleval Vikipeedias, vt et.wikipedia.org Teatavasti tekib võõrkeele rääkimisel nähtus, mida ebasobivalt aktsendiks nimetatakse. See praktiliselt kõiki inimesi puudutav probleem on unarusse jäetud: massiteabevahendid on tummad, erialakirjanduses välditakse seda teemat võimalust mööda või piirdutakse mõne uduse lausega. Eestikeelses Wikipeedias esindavad kõne all olevat ala aastakümnetetagused seisukohad emakeele alateadlikest harjumustest, mille vist arheoloogid on kusagilt välja kaevanud. Juba 1968. aasta Moskvas oldi neist loobutud (Jelena Brõzgunova). Artikulatsioonibaasi õiged asendid ei tähenda veel õiget hääldamist, see ilmneb ka foneetikute töödes (Beatrice Honikman), aga edasi nad minna ei oska. Aktsendi tekkimise tegelikuks põhjuseks on varajases nooruses kõneprotsessi käigus artikulatsioonibaasis tekkivad püsivad muutused, mis on eri keeltel erinevad. Sealt tuleb aktsenti otsida, mitte uskuda jutte kellestki kusagil, kes täiskasvanuna omandas võõrkeele hääldamise nii hästi, et tegutses spioonina.

Foneetikud, ärgake! Käes on kolmas aastatuhat, ammu ei ole enam kohta kuulujuttudel põhinevatel teooriatel.

UUED RAKUD MEIE KEHAS
Eelmises teadus.ee numbris (53) ilmus rubriigis küsi.julgelt vastus keharakkude uuenemise kohta. See vastus tugines ajakirjale Scientific American. Meie lugeja Martin Kask kommenteerib:

Järgmine ajas segadusse : “Kuid kogu see rakkude uuenemise süsteem tugineb mõnele vaalale. Need on tüvirakud.” Miks sarnanevad tüvirakud vaaladega? Minu teada ei ole tüvirakud surematud, ainult vähirakud on surematud ja võivad lõpmatu arv kordi paljuneda. Kui tüvirakku kasvatada ja teda pidevalt poolduma sundida siis ta lõpuks sureb ikka ära (telomeeride teooria).

“Üks tütarrakkudest on ikka tüvirakk, mis saab endale täpselt sama DNA, teine tütarrakk aga on nn spetsialiseeritud rakk.” Mõlemad tütarrakud saavad täpselt samad DNA molekulid., kuid nende tekkivate rakkude valkude tase (lisaks metülatsiooni aste jne) on erinev ja see mõjutab omakorda valkude sünteesi — ehk genotüüp on ju sama, nad erinevad ainult fenotüübi poolest.

teadus ee kommentaar: Vaaladega võrreldi tüvirakke kujundlikult. Vanasti arvati, et Maa tugineb kolmele vaalale. Tüvirakud nimetati selles mõttes surematuteks, et nende järglased saavad endale põhimõtteliselt sama DNA. Võibolla oli see hüperbool liiga kaugele minev, ja lõpuks tüvirakud oma otsa ikka leiavad.

Jaga