Kilekott ja magnetkaardid uuesti

28. Apr 2006

Üleeelmises teadus.ee numbris vastas füüsik Jaak Kikas küsimusele, et miks kilekoti panek ümber magnetkaardi aitab poes vahel seda lugeda. Teema jätkuks pakkus infotehnoloogia valdkonnas tegutsev Alan Rein välja oma lahendusi.

Olen mitu korda selle kilekotiteema üle mõelnud, aga mu humanitaarteadlasest õde saatis mulle selle teadus.ee listi “numbri” ja selle peale ühendusid kõik otsad kokku. Loodetavasti leidub huvilisi, kes kirjelduse eksperimentaalosa läbi teevad ja leidub huvilisi, kellel vanemad-tuttavad poes töötavad, mõni pool-pidune kaart leidub olema ja saavad selle kõik järgi proovida.
Kui tagasiside olin ära saatnud, ei pidanud kiusatus vastu ja otsisin ka internetis, mis selle kohta on kirjutet. Kõige pädevama+üldarusaadava seletuse ja muidu huvitava allikana leidsin Full Dope’i ehk Cecil Adams’i seletuse: straightdope (lehekülje allosas).

Sealne jutt F2F (Aiken biphase) modulatsioonist tundub küll raketiteadusena, aga lõplik vastus peitub ilmselt selles, et kuidas sellise modulatsiooni puhul varieeruv pea-lugeja distants lugemiskvaliteeti mõjutab.
Usun, et Teil tasuks seda Full Dope/Cecil Adams’i lehekülge põhjalikumalt vaadata (avastasin selle ka alles nüüd). Seal on (läbi otsekohese huumori ja väga hea stiiliga) antud hulgaliselt vastuseid nii igapäevateaduslikele küsimustele kui ka paljud küsimused ise on huvitav-naljakad nagu “miks kamikadzelendurid kiivreid kandsid, kui nad niikuinii kuhugi otsa sõitsid?”.

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri