Antarktikat üha avastatakse

26. May 2006

On olnud kuulda, et Eesti Antarktika Ekspeditsiooni mõte ei ole teps mitte kahekilomeetrise jääkatte alla maetud. On avatud veebipaik www.antarktika.ee, mis seda mõtet tutvustab. Mida uut on teadlased viimasel ajal Antarktikast leidnud?
Vastab polaaruurija Enn Kaup: Võiks nimetada kolme avastust/tegu:
1) Briti teadlaste aeroloogiliste vaatluste analüüs on näidanud, et Antarktise kesk-troposfääris, ca 5 km kõrgusel, on õhutemperatuurid tõusnud üle 2 kraadi viimase 30 aasta kestel rohkem kui 2ºC. Tegemist on suurima selle kõrgusevahemiku temperatuuritõusuga Maa atmosfääris, mis ületab globaalse 3 korda. See võib olla seostatav kasvuhoonegaaside sisalduse tõusu või ka Antarktise kliimasüsteemi loomulike variatsioonidega. Kasvuhoonegaasidel võib olla suurem mõju Antarktikas kui ülejäänud Maal. Olemasolevad kliimamudelid ei suuda paraku seda tõusu kirjeldada. Asja uuritakse, püüdes kõigepealt mudeleid täiustada, vt nt news.bbc.co.uk.

2) Briti teadlased leidsid Ida-Antarktise pinda ESA satelliidi radariga mõõtes sünkroonseid pinna kõrguse muutusi ulatuslikul mitmesaja kilomeetrisel alal. Nad oletavad, et muutuste põhjuseks on jääkilbi alused katastroofilised veevoolud, võrreldavad Thamesi vooluhulkadega. Ning et juba teadaolev jääkilbi alune järvede süsteem (suurim neist Vostoki järv) võib olla ühendatud jõgedega. See paneb mõtlema täiendavatele ettevaatusabinõudele, vältimaks võimaliku reostuse levikut lähiajal venelaste plaanitaval Vostoki järve muust maailmast eraldava mõnekümne meetri jää läbipuurimisel. Vt www.scar.org.

3) Aasta alul lõpetati Antarktise jääkilbi Euroopa Liidu sügavpuurimine Kohneni jaamas. Sügavamad jääkihid on oletatavasti ca 900 000 aastat vanad. Avanevad uued võimalused Maa mineviku kliima detailseks kirjeldamiseks. Praeguseks on jääpuurimise andmed näiteks kinnitanud, et süsihappegaasi tase atmosfääris on praegu kõrgem kui viimase 650 000 aasta kestel eales olnud. Kas see aeg pikeneb veelgi? Vt www.scar.org.

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri