USA presidendid järjestati intelligentsi põhjal

21. Jul 2006

Hiljuti lõi ka Eestis laineid ülikoolide järjestamine. Tartus toimunud Euroopa traditsiooniliste ülikoolide nn Coimbra rühma kogunemisel juhiti tähelepanu, et säherdune järjestamine on paljuski meelevaldne ja järjestus sõltub kriteeriumidest.
California ülikooli teadlane Dean Keith Simonton järjestas aga kõik olnud USA presidendid. Ja nimelt nende intelligentsuse, intellektuaalse sära ning avatuse järgi. Hiljuti ajakirjas Political Psychology (Poliit-psühholoogia) avaldatud artiklis toob Simonthon ära tabeli, kust leiab kõigi 42 presidendi vaimsete omaduste hinnangu. Alates George Washingtonist kuni George W. Bushini välja. Tabelist selgub, et kõige avatum ning intellektuaalselt säravaim oli USA kolmas president Jefferson, kõige kõrgema IQ-ga aga kuues president J. Q. Adams. Suure avatuse ja IQ-ga paistavad uuematest presidentidest silma Kennedy ja Clinton. Kennedyl aga on presidentidest järjekorras teine intellektuaalne sära. Praeguse presidendi G. W. Bushi IQ jääb alla presidentide keskmise. Intellektuaalset sära pole tal ollagi, avatus aga on suisa null.


Thomas Jeffersoni peetakse kõige intelligentsemaks USA presidendiks.
On tähelepanuväärne, et tuntud Ameerika astronoom ja teaduse populariseerija Carl Sagan pidas Thomas Jeffersoni “viimaseks teadusliku kirjaoskusega” presidendiks. Tema arust sobiksid teadustaustaga presidentide sekka enam-vähem ka Theodor Roosevelt, Herbert Hoover ja Jimmy Carter. Ka nende avatus, intellektuaalne sära ja IQ on üle presidentide keskmise. Kuid kui usaldusväärne selline takkajärele ja kaudsetele allikatele tuginev IQ- test ikka on? Tartu ülikooli psühhofüüsiku professor Jüri Alliku hinnangu kohaselt on selline hindamise meetod on piisavalt täpne. “On olemas terve hulk töid, kus on uuritud inimeste võimet väliste märkide ja käitumise põhjal hinnata teise inimese intelligentsust. Reeglina on need hinnangud piisavalt heas kooskõlas objektiivsemalt mõõdetud sooritustesti tulemustega, mida hinnatav inimene on ise teinud,” kommenteerib Allik. On aga teada, et IQ-testi hinne sõltub mingil määral ka kultuurikontekstist. See aga on ju üle 200 aastaga muutunud. Kuidas siis võrrelda Washingtoni Bushiga? “Eks need hinnangud ise ka arvestavad konteksti. Kas inimene on tark või rumal, sõltub tema asendist tema kaaslaste hulgas. Seega on intelligentsus relatiivne mõiste ja seepärast on Washington võrreldav Bushiga,” ütleb Allik. Jääb üle oodata, millal võrreldakse nõnda Eesti presidente. Alliku sõnul poleks see väga töömahukas. “Oleks tarvis 4 — 5 inimest, kes piisavalt hästi tunnevad hinnatavaid presidente,” selgitab Allik. Hästi tundmine tähendab muu hulgas nende akadeemilise käekäigu jms tundmist, mis võivad olla indikaatoriks inimeste vaimsetest võimetest. “Ega intelligentsus ei ole midagi muud kui võime lahendada keerulisi ülesandeid, aru saada abstraktsetest kontseptsioonidest ja teha otsuseid ebapiisava informatsiooni tingimustes,” määratleb Allik intelligentsuse.
Tiit Kändler

1 kommentaar postitusele “USA presidendid järjestati intelligentsi põhjal”

  1. Mike

    Interesting topic! Excuse me, very badly I know English, so a little later I’ll write what I think about it. Thank you.

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri