Teadusteave MTÜ

teadus.eenr 23

reede, 23. september 2005

nädal.mõttes

“Me küll täpselt ei tea, mida me mõõdame, aga seda, mida me mõõdame, mõõdame me täpselt.”
Füüsikute folkloorist

täna.kavas

Arheoloogia: Stonehendge´i üks saladusi lahendatud.
Psühholoogia: Kalurid on kõige ebausklikumad.
Sotsioloogia: Usaldus sõltub positsioonist.
Geneetika: Sisemine kell juhib luustiku kasvamist.
Matemaatika: Noored võistu ülesandeid lahendama.
Võit: Eesti noorteadlane võitis kolmanda koha.

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

KIVIINIMESE VÄGITEOD

Mis on veel vanem kui kõige vanem? Selle üle tuleb ikka ja jälle imestada. Tuleb välja, et maailma vanim teadaolev astronoomiline rajatis pole üldsegi Egiptuse püramiid või Stonehenge´i kiviring. Vaid hoopis Newgrange´i hauakamber. Kus kohas see veel on? See on Dublinist umbes 60 km põhjas. Ehitati umbes 3200 aastat enne meie aega, ehk siis üle 5000 aasta eest. Seega 400 aastat enne püramiide ja 1000 enne Stonehenge´i. Rajatise teeb põnevaks, et selle sisemusse saab minna. Ja veenduda, et ukseava kohale jäetud august sisse paistev valgus jõuab koopa kõige kaugemasse serva. Sealt aga pääses valgus sisse täpselt talvisel pööripäeval. Newgrange´i ehitamiseks vajalikud kiviplokid toodi kohale kolmest eri karjäärist 2 kuni 50 km kauguselt. Selle hauakambri ehitamiseks läks arheoloogide arvestusel vaja umbes kaks inimpõlve. Küllap oli siis asjal muudki tähtsust kui olla pelk matmispaik. Kes olid Newgrange´i tsivilisatsiooni kandjad, pole teada. Igatahes nad kas surid välja või lahustusid uutes asukates. Ka võib vaid spekuleerida, mis oli Newgrange´i tegelik tähendus.
Nii nagu võib vaid spekuleerida Prangli lähedal asuva Aksi saare kiviringi ehitamise aja ja mõtte üle. Üks on aga kindel. Aksi kiviring ja Rebala kivikalmed ehitati käepärastest kividest. Stonehenge’i, püramiidide ja Newgrange´i jaoks vajalikud kivid aga tassiti kokku sadade kilomeetrite kauguselt. Seda ajal, mil kas ratas sõiduki all polnud veel leiutatud või oli see niisama uudne värk nagu hõljuv rong meie jaoks.
Tiit Kändler

vänge.lugu

STONEHENGE´I KIVIRAHNUDE SALADUS LAHENDATUD

Kas Rebala kivikirstkalmed oleks ehitatud, kui paas nende tarbeks oleks tulnud kohale vedada Setumaalt? Vaevalt küll. Kuid 4500 aastat tagasi siiani teadmata otstarbel püstitatud kivirahnudest vähemalt osa veeti kokku sama kaugelt. Juhtiv Stonehenge´i asjatundja Bornemouthi ülikooli teadlane Tim Darvill arvab, et on avastanud ühe iidse kiviringi mõistatuse – kust sinna need hiigelkivid tassiti. Ajakirja British Archaeology hiljutises numbris avaldatud artiklis väidab ta, et Salisbury madalikul asuva Stonehenge´i siseringi maagilised sinisest savikildast kivid on pärit Wales´is asuvast Pembrokeshire´i maakonna Preseli mägedest. Need asuvad Stonehenge´ist 370 km kaugusel läänes. Darvill usub, et on leidnud kivitarandiku jäänused, millest sees- ja väljaspool lebab arvukalt töötlemisjälgedega sambakive. Mõned neist on hiljutised, teised jälle võivad olla iidsemad. Ta juhib tähelepanu, et karjääri mõistet tuleb laiendada. Sealsed sambakivid olid juba looduslikult üksteisest eraldatud, tuli vaid valida välja sobiva kujuga tükk. Karjääri eraldatus mängis siinkohal olulist rolli, kuna savikilt oli hinnaline materjal ka kivikirveste valmistamisel.

Stonehenge´i on peetud astronoomiliseks rajatiseks, mis valmistati taevavaatluste tarbeks. Viimasel ajal on siiski suurematest osadest sellelaadsetest väidetest loobutud. Ühte meelt ollakse selles, et tegu on rituaalset maastikku ilmestava rajatisega.

Allikas: AlphaGalileo

mis.uudist

KALAD ÕHUTAVAD EBAUSKU

Pole üllatav see, et mängurid on ebausklikumad kui muu rahvas. Ühendkuningriikides usub 80 protsenti mänguritest mingi õnne märki, samas kui kogu rahva seas on see protsent 30. “Kõige ebausklikumad on kõige enam kulutavad mängurid,” ütles Dublini teadusfestivalil Nottinghami Trenti ülikooli teadlane Mark Griffiths. Kuid mängurid mänguriteks — Iirimaal on eriliselt ebausklikud kalurid. Trinity Kolledži teadlane Bairbre Ni Fhloinn on oma üllatuseks leidnud, et kaluritest omakorda on kõige ebausklikumad nooremad, paremini haritud kalurid. “See võib olla tingitud asjaolust, et nüüdsed kalurid on investeerinud püügivahenditesse enam ja neil on ka enam kaotada,” oletab ta.

Mis siis toob halva õnne Iiri kalurile? Kui laeva pardal võtta suhu sellised sõnad nagu “siga” või “rebane” või siis rääkida punapäisest naisest. Võibolla seepärast polegi Dublini tänaval punapäiseid naisi peaaegu et kohata. On vaid punapäiseid tüdrukuid, kuid naistena nad kusagile kaovad.

teadus.ee

USALDUS SÕLTUB POSITSIOONIST

Usaldus ametnike ja ekspertide vastu ei vähene mitte ainult Eestis. Millest see tuleneb? Kenti ülikooli professor Peter Taylor-Gooby on oma kaastöötajatega uurinud, kuidas suhtutakse GM toitu ja pensionitesse. “Mõlemas valdkonnas on usaldus valitsuse vastu madal,” järeldab ta. 11 protsenti usaldasid pensionisüsteemi, 29 protsenti GM toitu. “Paljud inimesed kinnitasid, et usalduse vähenemine tähendab demokraatia edukäiku,” täheldas Taylor-Googy. On võimalik eristada pimedat usaldust kriitilisest skeptitsismist. “Huvitaval kombel esineb terav erinevus keskklassi ja töölisklassi ning rohkem ja vähem haritud inimeste vahel,” ütles Taylor-Gooby Dublinis teadusfestivalil. Kui esimestel pole pime usaldus ja skeptitsism omavahel suures sõltuvuses, siis teisel on. Nii et keskklass võib valitsust ja teadlasi vähem usaldada, ent seda enam ka nende tulemuste suhtes skeptiline olla. Vähem privilegeeritud kihid võivad asjatundjad ka mitte usaldada, kuid ei saa nende suhtes olla skeptilised. “Elu on keerulisem ja ebakindlam, kui millal tahes enne. Inimestel ei jää üle muud kui usaldada teadust, ent see teeb neid teadustulemuste suhtes skeptilisemaks,” järeldas Taylor-Gooby.
teadus.ee

LUUSTIK KASVAB KELLA JÄRGI

Kui tahate endale tugevamaid luid, siis lülitage kell välja. Kuid äratuskella purustamisest ei piisa, välja tuleb lülitada tsirkadiaankell.
Geenid, mis juhivad keha tsirkadiaankella ehk siis ööpäevase bioloogilise rütmi käiku, on segatud ka luude kasvamisse. USA Houstoni meditsiinikolledži teadlane Gerard Karsenty juhitud uurimisrühm teadis, et luu moodustub kindla igapäevase rütmi kohaselt. Seepärast hakkasid nad uurima hiiri, kes olid geneetiliselt muundatud nõnda, et kellageenid lülitusid välja. Selgus, et sellistel hiirtel kasvavad raskemad luud, kuna neil on enam luid ehitavaid rakke. Kellageeni valgud vastavad hormoon leptiini signaalidele ja kontrollivad nende rakkude arengut. Kui nüüd kellageenid välja lülitada, kasvavad luud kogu ööpäeva. Teadlased loodavad oma avastuse põhjal leida ravim luuhõrenemise ehk osteoporoosi leevendamiseks.
Allikas: Nature

EESTI NOORTEADLANE VÕITIS KOLMANDA KOHA

Eesti noorteadlane Margus Niitsoo võitis 17.– 21. septembrini Moskvas toimunud Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil kolmanda koha oma tööga “Fibonacci jadade üldistustest”. Konkursil osales 126 noorteadlast 35 erinevast riigist. Peale Euroopa riikide osalesid ka noored USAst, Jaapanist ja Hiinast. Konkursi võitjad on pärit Saksamaalt, Hispaaniast ja Šveitsist. Kolmas koht tõi Niitsoole 1500 euro suuruse auhinna. Niitsoo tööd juhendas Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Leo Võhandu. Töö valmimise ajal oli Margus Niitsoo Tallinna Reaalkooli õpilane, praegu õpib ta Tartu Ülikoolis informaatikat. Niitsoo oli üks 2005. aasta Eesti õpilaste teadustööde riikliku konkursi võitjatest. Seda konkurssi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Archimedes. Konkursil osalesid Eestist veel Kaidi Karu ja Mari Sarv tööga “Kohtla-Järve ümbruse erinevate tööstusmaastike orhideed” ning Maarja Saar tööga “Kooli ja sotsiaalse päritolu mõju õpilaste õiglusarusaamadele”. Eestisse tagasi jõuavad noorteadlased reedel, 23. septembril kell 17.40, mil nende lennuk maandub Tallinna Lennujaamas.

Pilte konkursil osalenutest koos nende stendidega on võimalik näha veebiaadressil http://europa.eu.int/comm/research/youngscientists/moscow/photos-country_en.htm.

Allikas: SA Archimedes

mis.juhtub

NOORED MATEMAATIKAT LAHENDAMA

TÜ teaduskool korraldab laupäeval, 1. oktoobril matemaatikaülesannete lahendamise võistluse. Võistlusest on võimalik osa võtta, minnes sellistesse koolidesse: Tartus — TÜ õppehoone, Tähe 4 aud 160, algus kell 11.00; Tallinnas — TTÜ majandusteaduskonna hoone, Kopli 101 (aud X-322), kell 11.00; Narvas — Narva Humanitaargümnaasium, Kangelaste 32, kell 10.00; Ahtmes — Ahtme Gümnaasium, Altserva 6, kell 10.00; Kuressaares — Saaremaa ÜG, Hariduse 13, algus kell 10.00; Viljandis — C.R.Jakobsoni nim Gümnaasium, Riia 91, kell 10.00; Pärnus — TÜ Pärnu Kolledž, Ringi 35, kell 10.00. Osa võtma on oodatud matemaatikahuvilised noored, kes ei õpi kõrgkoolis ning on sündinud pärast 6. juulit 1986. Võistlus toimub kahes vanuserühmas. Vanemas rühmas võivad osaleda kõik nimetatud tingimustele vastavad noored, nooremas rühmas 10. klassi õpilased ja nooremad. Viie tunni jooksul tuleb lahendada viis ülesannet, mis eeldavad arutlusoskust ja koolis õpitu loomingulist rakendamist. Võistluse tulemusi arvestatakse Eesti võistkonna moodustamisel 3.–7.nov Stockholmis toimuvaks rahvusvaheliseks matemaatikavõistluseks ja võistkonna kandidaatide valikul 6.– 18. juulini 2006 Ljubljanas toimuvaks rahvusvaheliseks matemaatikaolümpiaadiks. Võitjate autasustamine toimub üle-eestilise matemaatikaolümpiaadi lõpuaktusel. Vanema rühma kolmele paremale arvestab TTÜ majandusteaduskond sisseastumisel 1 täiendava konkursipunkti.

Osavõtusoovist tuleb teatada hiljemalt 28. septembriks tel. 7375581 või e-mailiga ttkool@ut.ee

Teates palume nimetada: nimi/osavõtjate arv ja kool, vanuserühm (noorem või vanem), keel, milles soovitakse ülesannete tekste (eesti või vene), linn, kus soovitakse võistelda.

Varasemate võistluste ülesannete ja lahendustega on võimalik tutvuda teaduskooli koduleheküljel http://www.ttkool.ut.ee/math/lahv/ või matemaatikaolümpiaadide lehel http://www.math.olympiaadid.ut.ee.

Allikas: TÜ Teaduskool

KOOLITEADUS

teadus.ee pakub sellest sügisest koolidele abi teadust populariseerivate ürituste läbiviimisel. Aitame leida lektoreid, korraldada külaskäike teadusasutustesse ja oleme algatuseks koos oma koostööpartneritega välja töötanud mõned koolidele sobivad programmid.
Marsi sügis. Koostöös astronoomidega astronoomilised vaatlused Tallinnas Linnahalli katusel või oma kooli juures.
Külaskäik Tartu (Tõravere) Observatooriumi. Suur teleskoop, stellaarium, päikesesüsteemi makett jm.
Mere elu ja mereelukad Käsmu rannas. Mereelukaid otsimas, meremeeste elu, merebioloogia, meenete valmistamine.
Värviline sügis Lahemaal. Algteadmised metsast kui terviklikust ökosüsteemist. Kuidas taimed ja loomad on valmistuvad talveks. Õpime puid ja maitseme sügist.
Küsige lähemalt tel 51992928 Tiit Lepik või e-mailil toimetus@teadus.ee
Täielikku teksti ja tingimusi näeb aadressil http://www.teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=88&Itemid=93
teadus.ee

EESTI ESIMENE TEADUSFOTO VÕISTLUS

Teadusfoto on laiem, kui esmapilgul arvata võiks. Teadus uurib ju mitte ainult silmaga nähtamatut. Vaid ka üsna igapäevaseid asju. Ja teadlased ise on ka üsna igapäevased inimesed. Kui nad just parasjagu teadusega ei tegele. Kui aga tegelevad, siis saab neistki teadusfoto võtta. teadus.ee teadusfoto võistlusest vt lähemalt http://www.teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=82&Itemid=83
teadus.ee

asja.tundja

ARVUTITEADUSE SUURKONVERENTS TALLINNAS

Selle nädala reedel algab Tallinnas Mustpeade Majas TTÜ Küberneetika Instituudi (KübI) korraldamisel üheksapäevane ühendkonverents programmikeeltest ja tarkvaratehnoloogiatest. Tegu on ühe suure ja kõrge tasemega rahvusvahelise teaduskonverentsiga, mis on kaalukaim arvutiteaduse vallas. Konverentsi üldiseks suunitluseks on nimetatud “keelepõhised vahendid tänaste tarkvaratehnoloogiate arendamisel korrektsuse ja turvalisuse suhtes usaldusväärsemateks”. Selgitage, palun, see suunitlus lahti.

Vastab Tarmo Uustalu, TTÜ Küberneetika Instituudi vanemteadur, ühendkonverentsi TFP/ICFP/GPCE kohaliku korraldustoimkonna juht:

Keelepõhised vahendid tähendab, et tarkvaraarendust püütakse teha paremaks (korrektsemaks, turvalisemaks) sel moel, et parandatakse olemasolevaid programmikeeli ja töötatakse välja uusi, mille toimimispõhimõtted on radikaalselt uued. Keeltele ja keeleprotsessoritele lisatakse sisseehitatud korrektsuse ja turvamehhanisme jne. Näidetena võib nimetada moodsaid funktsionaalkeeli ja sertifitseeritud tarkvara kontseptsiooni. Sertifitseeritud tarkvara tähendab, et tarkvara sisaldab koodi kasutaja arvutuskeskkonna poolt väga hõlpsasti kontrollitavat sertifikaati, kusjuures kontrollitakse koodi tegelikku korrektsust või turvalisust, mitte seda, kui autoriteetne firma on koodi signeerinud. Keelepõhised vahendid on niisiis vastand nt tarkvaraprotsessi põhistele (ehk suuresti organisatsioonilistele) vahenditele.

Keda te esinejatest esile tõstaksite?

Kohal on programmikeelte tehnoloogia ladvik, sh peale ülikoolide palju inimesi ka suurfirmadest, nagu Microsoft Research, ATT Labs Research, Intel Corp jne, ja väiksematest nagu Galois Connections, Bluespec etc. Kohal on nt kõigis tänastes veebibrauserites kasutatava JavaScript keele looja Brendan Eich Mozillast, aga väga palju ka muid suuri nimesid.

Kui palju tuleb osavõtjaid? Kui suur on korraldajate seltskond?

Konverentsile on registreerunud ligi 350 teadlast USAst, Jaapanist, Euroopast ja mujalt. Üheksa päeva teaduslik programm mahutab ligi 200 teaduslikku ettekannet, lisaks diskussioonid jne. Tallinnas jaotatavaid konverentsi toimetisi on kokku 14 köidet, sh kaalukamad nendest rahvusvaheliste kirjastuste ACM Press ja Springer-Verlag väljaandes. Konverentsi järgselt ilmuvad raamat ja mitu ajakirja erinumbrit rahvusvahelistelt kirjastustelt. 3 põhikonverentsil ning 11 satelliitworkshopil on loomulikult oma rahvusvahelised programmitoimkonnad, see on sadu inimesi. Kohalik toimkond on 7 inimest TTÜ Küberneetika Instituudist. KübI on TTÜ interdistsiplinaarne teadusasutus, mille teadustöö valdkondadeks on juhtimisteadus, mehaanika ja rakendusmatemaatika ning arvutiteadus. KübI koordineerib kaht Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti teaduse tippkeskust; üldse kokku on selliseid keskusi 10. Arvutiteaduse alal on KübI Eestis juhtivaks institutsiooniks. Rahvusvaheliselt on KübI arvutiteadlaste tegemised viimastel aastatel pälvinud erakordset tähelepanu, mille vundamendiks on loomulikult nende originaalsed teadustööd.

Lisainfot konverentsist saab aadressil http://cs.ioc.ee/tfp-icfp-gpce05/, tippkeskusest http://cdc.ioc.ee/.

Kontakt: tarmo@cs.ioc.ee, 56 156 583.

asja.harrastaja

EESTI LOODUSNÄHTUSED MAAILMA SILME ALLA!

12. septembri maailma teaduse päevafoto oli pärit Eestist. Seda võib näha aadressil http://epod.usra.edu/archive/epodviewer.php3?oid=265632. Mida kujutab endast see maailma teaduse päevafoto projekt ja kuidas sinna fotosid saata?

Vastab Irene Teesalu, EPOD-i toimetaja:

EPOD ehk Earth Science Picture of the Day (maailma teaduse päevafoto) on veebilehekülg, mis avaldab iga päev ühe pildi (foto, joonise, muu kujutise) koos selgitustega meie planeeti ja elu kujundavatest protsessidest ning harukordsetest nähtustest. EPOD on tegutsenud alates 2000. aasta septembrist. EPOD kogub ja arhiveerib neile kogu maailmast saadetud fotod ja joonised, lisab selgitused ja lingid täiendava infoga. Oma digitaalseid kujutisi erakordsetest ja huvitavatest loodusnähtustest on oodatud saatma teadlased ja huvilised kogu maailmast. EPOD kasutab neile saadetud materjale ainult teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel. EPOD-i lehekülge toetab NASA Goddard Directors Discretionary Fund (DDF) koostöös Universities Space Resarch Association (USRA) Earth System Science Education (ESSE) programmiga.

EPOD-i kodulehekülje aadress: http://epod.usra.edu.

Miks mitte tuletada EPOD-i leheküljel aeg-ajalt meelde, et ka Eestis esineb huvitavaid nähtusi!

kuulamis.vara

KUULAME PÜHAPÄEVAL ESIMEST LABORIT

Kuidas saab kuulata laborit?

Vastavad Vikerraadio ajakirjanikud Priit Ennet ja Mart Ummelas:

Saab ikka küll. Septembri viimasel pühapäeval paotab Vikerraadio ust teadusmaailma ehk Laborisse. Pärast pikemat vaheaega hakkab Eesti Raadio taas järjepidevalt ehk iga nädal vahendama eelkõige loodus- ja tehnikateaduste vallas kodu- ja välismaal toimuvaid põnevaid avastusi ja uuringuid, kõnelema Eesti teadlastest ja nende saavutustest, avama teaduse ajaloo põnevamaid lehekülgi. Aastavahetuseni on eriti terava tähelepanu all rahvusvaheline füüsika-aasta, sealhulgas Eesti teadlaste osalus maailmakõiksuse põhiprobleemide lahendamisel. Avasõnad uuele saatesarjale ütleb Teaduste Akadeemia president Richard Villems. Esimeses saates räägime ka teadussaadete traditsioonist Eesti Raadios, kuulame, kuidas meil ja mujal maailmas teadust populariseeritakse ja tutvume eesti soost silmapaistva inglise keemikuga. Saadet toimetavad Priit Ennet ja Mart Ummelas.

Labor avab teadmishuvilistele uksed 25. septembril kell 17.05.

teadus.ee hakkab Labori saateid eeltutvustama.

im.pressum

Väljaandja: Teadusteave MTÜ, toetab eenet. Toimetajad: Tiit Kändler, Tiit Lepik. Kujundus Eerik Kändler.

Teaduse tutvustamine on vaba tahte avaldus. teadus.ee lugude kasutamine on lubatud ajakirjanduses ja mittetulunduslikel juhtudel, kui märgitakse ära www.teadus.ee ja autor.