Teadusteave MTÜ :: teadus.ee nr 38

nadalteaduses-8050239
teadus.eenr 38

reede, 20. jaanuar 2006

nädal.mõttes

“Mis määral ma nüüd hobust rohkem tunnen, kui ma tean, et ta on ladina keeles equus?”
Mr Sammler Saul Bellow raamatus “Mr. Sammleri planeet”

nädal.pildis

Euroopa võitleb GM-maisi poolt ja vastu.

Vastasseis geneetiliselt muundatud põlluviljade põllul kestab. Euroopa Komisjon lubas EL-i territooriumil turustada kolme sorti GM-maisi. Luba kehtib vaid müügiks, mitte kasvatamiseks. Kokku on kahe aastaga heaks kiidetud 9 GM-toote turustamine. Rumeenia kasvatab GM-sojat kontrollimatult. Teisalt on 10 EL-i riiki vastu GM-maisiliini 1507 turustamisele. Need on Kreeka, Poola, Portugal, Austria, Luxembourg, Slovakkia, Läti, Leedu, Küpros ja Malta. Kogu maailmas suurenes GM-põllukultuuride pindala eelmisel aastal 11%. Samas teatas äsja Euroopa Biotööstuse Liit, et Euroopa jääb põllunduse revolutsioonist maha.

Pildil: Hispaania on maa, kus kasvatatakse Euroopas kõige enam GM-maisi, mis on muudetud vastupidavaks varreleediku suhtes. Pildil on näha Hispaania talunik, kes põhjendab, miks ta GM-maisi kasvatab, ka vee kokkuhoiuga.

Allikad: EuropaBio, Eesti Geenikeskus
Foto: Tiit Kändler
nädal.arvus

Inimese rakkude koguarv inimese kehas 100 triljonit
Bakterirakkude koguarv inimese kehas 1 000 triljonit
Allikas: WorldWatch

täna.kavas

Gravitatsioon: Otsitakse Einsteini laineid.
Dieet: Mustsõstar tõrjub Alzheimerit.
Preemiad: Riigi teaduspreemiate nominendid.
Lugemisvara: Horisont ja universumi valgus ning vihm.
Teadusaabits: Arvtelg.

Kerige allapoole, saate teada!

tähtis.asi

EESTI ESIMENE TEADUSFOTO VÕISTLUS
AEGA VEEL 10 PÄEVA!

eestiteadusfoto20051-8044786

Hea uudis: Tallinna Tehnikaülikool eraldas oma töötajate ja üliõpilaste fotode premeerimiseks 5000 krooni.

Teadusfoto on laiem, kui esmapilgul arvata võiks. Teadus uurib ju mitte ainult silmaga nähtamatut. Vaid ka üsna igapäevaseid asju. Ja teadlased ise on ka üsna igapäevased inimesed. Kui nad just parasjagu teadusega ei tegele. Kui aga tegelevad, siis saab neistki teadusfoto võtta. teadus.ee teadusfoto võistlusest vt lähemalt http://www.teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=82&Itemid=83

teadus.ee

to.imetaja

TEADUSPREEMIATE OOTEL

Möödunud nädalal anti teada, kes sedapuhku riigi teaduspreemiatele kandideerivad. Nimekiri on esinduslik (vt allpool rubriigis mis.juhtub).
Ei jaksa ju kõigega kursis olla, kuid olen kokku puutunud Talis Bachmanni kognitiivsete protsesside uurimisega, Ago Samosoni jt KBFI teadlaste ülikiire pööritajaga, Jaan Kalda mastaabi-invariantsusega, Mihkel Kaljuranna jt keskkonnasõbraliku keemiaga, Enn Mellikovi jt uudsete päikeseelementidega, Viive Russaku ja Ain Kallise Eesti kiirguskliima teatmikuga, Hardo Aasmäe jt “Suure maailma atlasega”, Arvi Freibergi jt fotosünteetikaga. Põnevad tööd kõik. Ja küllap need teisedki, millest palju ei tea. Kuid kõik ei mahu preemiamaale, ja nõnda tuleb paratamatult ka heatasemelistel töödel leppida nominentide staatusega. Mis kah pole laita asi.
Tiit Kändler

mis.uudist

TARTU ÜLIKOOL ARENDAB TEADUSKEELT

Tartu Ülikooli nõukogu võttis möödunud aasta lõpul vastu eesti teaduskeele arendamise kava. Tähtsaimaks teaduskeele säilitajaks tunnistati emakeelsete kõrgkooliõpikute loomine ja kasutamine. Kava järgi lülitatakse põhiõppe kõikidesse õppekavadesse kohustuslik eesti keele kirjandusliku eneseväljenduse kursus.
Allikas: Unversitas Tartuensis

KASSID MÕJUTAVAD PEREMEHE VAIMUJÕUDU

Kui te ei taha muutuda skisofreenikuks, siis hoiduge kassidest. Nimelt on teadlasi, kes väidetavalt tegid kindlaks, et kassi väljaheites elav parasiit ja väheküpsetatud liha suurendavad skisofreenia riski. Siiski uurisid teadlased parasiidi Toxoplasma gondii mõju mitte inimesele, vaid rottidele. Ja leidsid, et rottide käitumine kippus parasiidi mõjul muutuma. Kui aga rottidele anti T. gondii vastaseid ravimeid, nende käitumine normaliseerus.
Ka on ravimitel, mida kasutatakse skisofreenia raviks, leitud T. gondii vastaseid omadusi.
Allikas: AlphaGalileo

MUSTSÕSTAR KAITSEB NÄRVIRAKKE

Sööge rohkem sõstramoosi. Mustsõstar võib aidata ennetada Alzheimeri tõbe. Uus-Meremaa teadlane Dilip Gosh avastas, et selles marjas leiduvad ained kaitsevad katseklaasis kasvatatud närvirakkusid stressi vastu, mida põhjustavad dopamiin ja peptiid amüloid-ß. Ja mida tumedam on mustsõstar, seda enam see rakke kaitseb. Et need marjad toimivad antioksüdantidena, oli teada varemgi. Kuid esmakordselt näidati, et need mõjuvad ka närvirakkudele. Mõju mehhanism pole aga teada. On vaid vihjeid selle kohta, et mustsõstar mõjutab sellise geeni avaldumist, mis on seotud õppimise ja mäluga.
Allikas: AlphaGalileo

KAS VETIKAD MUUTUVAD MÜRGISEMAKS?

Liverpooli ülikooli teadlased on alustanud eksperimenti, et mõista, kuidas mõjub ennustatud temperatuuritõus vetikate mürgisusele magevetes. Selleks uuritakse sini-rohevetikaid soojendatavates veemahutites. Kaks aastat vältavas projektis osaleb ka teadlasi Belgiast, Saksamaalt, Norrast, Islandist ja Taanist. Selliste vetikate vohamist on nähtud ka Eesti järvedes. Siiani on arvatud, et vohamist ehk õitsemist soodustavad veekogudesse sattuvad väetised ja pesuvahendid. Nüüd siis tahetakse näha, kas nende saasteainete mõju sõltub temperatuurist.
Allikas: AlphaGalileo

OTSITAKSE EINSTEINI LAINEID

Möödunud nädalal arutasid teadlased Londonis toimunud konverentsil, kuidas käivitada maailma esimene gravitatsioonilainete observatoorium. See koosneks kolmest igaühest 5 miljoni kilomeetri kaugusel kulgevast tähelaevast, mis lennutataks üles 2016. aastal. Eesmärgiks on avastada gravitatsioonilained, mida Einsteini relatiivsusteooria ennustab. Praeguseks on astronoomidel neist vaid kaudseid tõendeid. Et gravitatsioonilaineid näha, peab laevade omavaheline kaugus mõõdetama laserite abil kolme pikomeetri täpsusega, mis on miljondik juuksekarva läbimõõdust. Gravitatsioonilaineid kiiratakse, kui näiteks massiivsed mustad augud või neutrontähed kokku põrkavad ja ühinevad. Need lained muudavad oma teel ruumi omadusi. Gravitatsioonilained on küll nõrgad, kuid need ei neeldu ja nõnda saab nende kaudu näha, mis siis ikkagi universumi esimese sekundi murdosade jooksul juhtus. LISA (Laser Interferometer Space Antenna) nimega varustatud projekti tarbeks Euroopas ja USAs välja töötatud seadmestikku kavatsetakse testida 2009. aastal.

Vt http://sci.esa.int/science-e/www/area/index.cfm?fareaid=27

Allikas: AlphaGalileo

TARTU ÜLIKOOLI ME-3 JÕUDIS SOOME TURULE

18. jaanuaril tutvustati Helsingis Tartu Ülikooli teadlaste avastatud tervistava piimhappebakteriga ME-3 tooteid Soome avalikkusele. Osuskuunta Maitokolmio on esimene välismaine tootja, mille Namise tooted sisaldavad TÜ teadlaste avastatud bakterit Lactobacillus fermentum ME-3. Toodete väljatöötamisel tegi ettevõtte tihedat koostööd Tartu ja Turu ülikoolide teadlaste ning tootearendajatega firmast OY Foodwest, et ühendada bakteri head omadused soomlaste maitseeelistuste ja tootmisprotsessi võimalustega. Esimesena jõudsid poelettidele vähese laktoosisisaldusega maasika joogijogurt ja banaani-vanilli joogijogurt, millesse lisatud ME-3 soodustab seedimist, aitab vältida seedeinfektsioone ja vähendada ateroskleroosi riski. Mais lisanduvad tooteperesse jogurti-kohupiimakreemid. Maitokolmio juhataja Juha Murto-Koivisto sõnul on Soome tarbija jaoks uus ka pooleliitrise tetrapaki kasutamine. Joogijogurteid pakuti seni vaid plastpudelites, nüüd kasutatakse aga tetrapakke, mis on keskkonnasõbralikule tarbijale hea uudis. Jätkub ka ülikooli koostöö AS-iga Tallinna Piimatööstus, mille piimatoodete sari Hellus on Eesti turul 2003. aasta maist. Eri koostööpartnerite abiga loodetakse bakteriga rikastatud tooteid peale Eesti ja Soome pakkuda tarbijatele veel 14 riigis, kus ülikool patendikaitset taotleb.

Avastuse autorid on Marika Mikelsaar, Mihkel Zilmer, Tiiu Kullisaar, Heidi Annuk ja Epp Songisepp. ME-3 rakendusuuringuid ülikoolis toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eelkäija Tehnoloogiaagentuur.

Allikas: TÜ Tehnoloogiainstituut

mis.juhtub

TEADUSKOHVIK UURIS BIOLOOGILIST KELLA

Miks teismelised hommikuti voodist välja ei saa? Kuidas mesilased aega teavad? Kas meie lapselapsed hakkavad elama maailmas, kus magamine on tabu? Miks raskemad tööõnnetused vabrikutes juhtuvad öövahetuste ajal? Kuidas luuakse ravimite abil ööpäevringi sõdivaid sõdureid? Neid küsimusi lahkas professor Russell Foster Briti Nõukogu ja teaduskeskuse Ahhaa korraldatavas teaduskohvikus 19. jaanuaril kell 17.00 Wilde pubis Tartus. Foster selgitas, kuidas bioloogilised kellad mõjutavad meie magamisharjumusi, ärkvelolekut, tujusid, füüsilist jõudu, vererõhku, kehatemperatuuri, ainevahetust ja muid aspekte füsioloogias ja käitumises.

Siinkohal sobib märkida, et möödunud aasta 23. septembril esines Tartus geenifoorumil Müncheni meditsiinipsühholoogia instituudi professor Titt Roenneberg. Ta loeng puudutas inimese sisemist bioloogilist tsirkadiaankella, see tähendab seda kella, mis meie töid-tegemisi ööpäeva järele sätib. Uurimused kinnitavad, et inimese kronotüüp muutub vananedes ning et see erineb meestel ja naistel — kuni umbes 52. eluaastani. Ning kui tahate, et ka talvel tegusalt töötada suudaksite, siis ärge tegutsege tattnina valgusel, vaid lülitage sisse ikka korralik valgus. “Koolilapsed ei tohiks küll kooli mina, kui on veel pime,” arvas Roenneberg oma uurimustele tuginedes, “vastasel juhul võib õppetöö tulemuslikkus kannatada.” (Vt lähemalt artiklit EPL-is http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=301861).

Allikas: Briti Nõukogu

TARTU ÜLIKOOLIS RÄÄGITAKSE KÜTUSEELEMENTIDEST

Teisipäeval, 24. jaanuaril kell 15 algab Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi esimese korruse auditooriumis seminar “Kütuselement kui perspektiivne uus energiatehnoloogia ja sellega seotud probleemid”.Seminaril teeb ettekande Tartu Ülikooli füüsikalise keemia prof Enn Lust, ettekande kaasautorid on Gunnar Nurk, Priit Möller, Indrek Kivi, Priit Nigu, Silvar Kallip ja Karmen Lust Tartu Ülikoolist.Ettekandes antakse ülevaade erinevatest seni väljatöötatud kütuselementidest (madal-, keskmise- ja kõrgtemperatuursed kütuselemendid ning biokütuseelemendid).Analüüsitakse erinevate kütuselementide eeliseid ja puudusi ning kütuselementide täiustamisega seotud probleeme, aga ka nn vesinikuühiskonna loomise perspektiive. Samuti tutvustatakse ettekandes taastuvenergia kasutusvõimalusi (tuule-, päikese-, geotermiline ja biomassi energia) energeetikaprobleemide lahendamiseks ja biokütuste kasutamist kütuselementides. Prof Enn Lust tutvustab kütuseelementide uudsuse tagamaid: “Kütuselemendid on äärmiselt kõrgefektiivsed elektri- ja soojusenergia koostootmise süsteemid, mille summaarne kasutegur võib ületada 85%, mis võrreldes kaasaegsete sisepõlemismootorite ja soojuselektrijaamadega on 2 kuni 2,5 korda kõrgem”. Seetõttu on Lusti sõnul kütuseelementide teaduslik uurimine praegu väga perspektiivikas ja aktuaalne.

Seminari korraldab TÜ Tehnoloogiainstituut ja TÜ Füüsikalise Keemia Instituut koostöös AS-ga Elcogen projekti Tartu SPINNO 2 raames.

Allikas: Tartu Ülikool

ALGASID ÖKOLOOGIA SEMINARID

13. jaanuarist algasid Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi seminarid. Need toimuvad TLÜ Ökoloogia Instituudis reEdeti kl 9.00. Infot vt Http://www.eco.edu.ee/?_est.usk.seminar
Allikas: Tallinna Ülikool

KINNITATI RIIGI TEADUSPREEMIATE NOMINENDID

Riigi teaduspreemiate komisjon vaatas läbi ülikoolide ja teiste teadusasutuste nõukogude ning Eesti TA akadeemikute poolt teaduspreemiatele esitatud ettepanekud. Riigi teaduspreemiate põhimäärusele vastavateks tunnistati kokku 28 ettepanekut. Komisjon teeb kokkuvõtliku otsuse jaanuari lõpus ning esitab seejärel oma seisukohad kinnitamiseks Valitsusele.

Leiutise ja arenduse preemia:

kandidaadiks on esitatud üks ettepanek, selleks on Ago Samosoni, Tiit Tuhermi, Jaan Pasti, Andres Reinholdi ja Tiit Anupõllu töö “Ülikiire proovirotatsiooni tehnika arendamine”.

Elutööpreemia:

kahele 300 000 krooni suurusele preemiale kinnitati kandidaatideks viis tuntud Eesti teadlast: Lembit Allikmets, Dimitri Kaljo, Kalju Kask, Mihkel Veiderma ja Ants Viires.

Aastapreemiad: kaheksas teadusvaldkonnas on esitatud 22 tööd.

Täppisteadused:

Jaan Kalda “Üldistatud mastaabi-invariantsus komplekssüsteemides”; Tõnu Kollo “Mitmemõõtmelised maatrikstehnikal põhinevad statistikamudelid”; Arvi Freiberg, Margus Rätsep, Kõu Timpmann “Fotosünteetiliste valgusergastuste polaron-iseloom”.

Keemia ja molekulaarbioloogia:

Mihkel Kaljurand, Mihkel Koel, Merike Vaher “Keskkonnasõbralike keemilise analüüsi meetodite arendamine”; Enn Lust “Tahkise ja elektrolüüdi ning tahkise ja gaasifaasi vahelise piirpinna ehitus ja protsessid elektrilise kaksikkihi kondensaatorites ning tahkeoksiidkütuseelementides”; Ülo Niinemets “Lenduvate orgaaniliste ühendite emissiooni füsioloogia”.

Tehnikateadused:

Arvo Ots, monograafia “Põlevkivi põletustehnika”; Priit Kulu, Ilmar Kleis “Erosioonkulumise alased uuringud ja avaldatud teadustööd”; Enn Mellikov , Mare Altosaar, Sergei Beresnev Andres Öpik “Päikeseelementide uued materjalid ja konstruktsioonid”; Jaan Aarik, Aleks Aidla, Kaupo Kukli, Väino Sammelselg, Teet Uustare “Dielektriliste oksiidkilede aatomkihtsadestamise tehnoloogia arendamine”.

Arstiteadus:

Ursel Soomets , Mihkel Zilmer “Glutatiooni süsteemi molekulaarsed ja meditsiinilised uuringud”.

Geo- ja bioteadused:

Viivi Russak, Ain Kallis “Eesti kiirguskliima teatmik”; Ivar Arold, monograafia “Eesti maastikud”;Ingmar Ott , Peeter Nõges, monograafia “Verevi järv — teravalt kihistunud hüpertroofne veekogu” ja siseveekogude ökoloogiat käsitlevad teadusartiklid; Hardo Aasmäe, Lev Vassiljev, Maarja Aasmäe, Janis Turlajs, Leida Lepik “Suur maailma atlas”; Kalle Olli “Funktsionaalsed protsessid ja bioloogilised interaktsioonid planktonikooslustes”.

Põllumajandusteadused:

Ülle Jaakma, Triin Hallap, Jevgeni Kurõkin, Andres Valdmann “Veiste sigimise füsioloogia ja patoloogia, rõhuasetusega viljakust mõjutavatele teguritele ja reproduktsiooni biotehnoloogia meetodite edasiarendamisele”.

Sotsiaalteadused:

Talis Bachmann “Kognitiivsete protsesside eksperimentaalne ja teoreetiline uurimine”; Karl Rebane “Kõrgtehnoloogiline terrorism kui süvaoht tsivilisatsioonile”; Aaro Toomela “Kultuuri psühholoogiliste toimemehhanismide teoreetiline käsitlus ja teooria rakendamine erinevates ühiskondliku elu valdkondades.

Humanitaarteadused:

Anu Mänd, monograafia “Linna pühadering. Pidukultuur Läänemere idaranniku hansalinnades 1350 – 1550”; Jüri Talvet “Teoreetilis-filosoofilisi käsitlusi maailmakultuuri ja -kirjanduse “ääre”, “piiri” ja “keskuse” dünaamikast”.

Riigi teaduspreemiad antakse Vabariigi Valitsuse poolt kätte Akadeemia majas Toompeal pidulikul koosolekul Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril.

Allikas: Teaduste Akadeemia

TOIMUVAD PIIRKONDLIKUD LINGVISTIKAVÕISTLUSED

Lingvistikaolümpiaade peetakse Eestis alates 2003. aastast. Erinevalt emakeele olümpiaadidest keskendutakse sellel erinevate (tüüpiliselt tundmatute) keelte seaduspärasuste põhjal loodud ülesannetele, mis nõuavad eelkõige loogilist mõtlemist. Loomulikult ei tule teadmised keeleteaduse alal kahjuks, kuid ülesanded koostatakse nii, et need on lahendatavad ka põhikoolis õpitu põhjal. Ülesannete kaudu tutvutakse maailma keelelise rikkusega, nii peaks arenema ka oskus väärtustada keelelist mitmekesisust. Korraldajad loodavad ka, et selline olümpiaad aitab populariseerida keeleteadust, mille jaoks tänapäeva koolis eraldi õppeainet polegi. Lahtised piirkondlikud lingvistikavõistlused toimuvad 5. veebruaril algusega kell 12: Tartu Ülikoolis; Tartu Ülikooli Narva Kolled˛is; Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis; Tallinna Ülikoolis; algusega kell 10 Kuressaares Saaremaa Ühisgümnaasiumis (Hariduse 13). Võistlustele oodatakse eelkõige keskkooliõpilasi, kuid ka põhikooli lõpuklassi õpilased võivad osa võtta. Võistlus toimub ühes vanuserühmas, täpselt sama sisuga ülesanded antakse vastavalt õpilase soovile kas eesti või vene keeles. Lahtiste võistluste 35 paremat kutsutakse 8.– 9. aprillil Tartus toimuvale lingvistikaolümpiaadi lõppvoorule. Lõppvooru kutsutakse ka emakeele olümpiaadi 5 paremat. Lõppvooru võitjate hulgast valitakse 4 õpilast, kes esindavat Eestit sel suvel Tartus toimuval IV rahvusvahelisel teoreetilise, matemaatilise ja rakenduslingvistika olümpiaadil. Võistlustele palutakse ette registreeruda 16. — 28. jaanuarini.

Kõik võistlustööd hinnatakse Tartu Ülikoolis, tulemused selguvad hiljemalt veebruari lõpuks ja pannakse välja teaduskooli kodulehele http://www.ttkool.ut.ee. Informatsioon ja näidisülesanded vt Tartu Ülikooli teaduskooli kodulehelt http://www.ttkool.ut.ee/olympiaadid/ling.html

Informatsiooni rahvusvahelise olümpiaadi kohta vt http://www.philol.msu.ru/~otipl/new/main/mol/index.php
http://www.ilo3.leidenuniv.nl/
Allikas: Renate Pajusalu, Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse dotsent, tel 7375941; renate.pajusalu@ut.ee

kuulamis.vara

LABOR PÕLEVKIVIST JA RADIOAKTIIVSUSEST

22. jaanuari Laboris: TTÜ mäeinstituudi professor Enno Reinsalu lükkab ümber roheparteilaste ühekülgseid väiteid põlevkivi kaevandamise erilisest keskkonnaohtlikkusest ja sellega kaasnevast väidetavast põhjavete saastamisest. Füüsika rubriigis räägitakse radioaktiivsest kiirgusest keskkonnas, Euratomist ja tuumaenergeetikast laiemaltki, selgitab Enn Realo TÜ Füüsika Instituudist. Ajaloo-osas jätkab tehnikaloolane Vahur Mägi juttu raadiotehnika algusaegadest 1920. — 1930. aastate Eestis. Saatejuht Mart Ummelas. Labor on Vikerraadios kuulda pühapäeval kell 17.05.

Laborit saab kuulata ka Vikerraadio audioarhiivist alates esmaspäeva hommikust lingilt http://www.er.ee/utoim/labor.ram. Kuulamiseks peab olema arvutis RealOne Player mida saab tõmmata aadressilt http://www.real.com/
Allikas: Vikerraadio

lugemis.vara

HORISONT VÕIMSATE HAIGUSTE MAAILMAS

Aasta esimeses Horisondis kirjutab Tartu Ülikooli teadlane Ken Kalling pidalitõvest. Mis seal siis ikka, kuid tema lähenemine on üllatav — nimelt käsitleb ta pidalitõbe või leeprat kui üht Eesti ajaloo osist. Millega võitlemine näitab möödunud sajandi algupoole Eesti arstiteaduse eesrindlikkust muu Euroopa taustal. Nüüdishaigustest räägib Tartu Ülikooli molekulaarbioloog Sulev Kõks intervjuus Kaili Kaseorule. Selgub, et skisofreenia ravi on paarikümneks aastaks toppama jäänud ühe alul eesrindliku dogma taha — et meeleolu muutusi põhjustavad serotoniini ja noradrenaliini süsteemide hälbed. Kõks arvab, et see on pigem tagajärg kui põhjus. Ja otsib põhjusi teatavate peptiidide töötluses. Tema töörühm aga on leidnud ühe geeni, mis vastutab peptiidsete hormoonide töötluse eest. Pikemalt seda asja lahti ei räägita, küllap siis on saladus. Mõneti saladuseks on ka meredel ja ookeanidel aeg-ajalt tekkivad mõrvarlained. Jüri Engelbrecht ja Tarmo Soomere seovad nende teket eri suundadest tulevate lainete kokkusaamise efektiga. Toimub justkui solitonide kokkupõrge. Paljud laevaõnnetused on võinud olla põhjustatud just sellistest hiidlainetest. Sealhulgas “Estonia” hukk. Üksiklained võivad olla kuni 30 meetri kõrgused ja kui sihuke laevale pardasse tormab, puruneb kõik elus ja eluta.

Siiski on tuumapomm, millest kirjutab Rein-Karl Loide veel vägevam.

teadus.ee

VEEL ÜKS UNIVERSUM

Universum valguses ja vihmas

Koostanud Uno Veismann ja Rein VeskimäeOÜ Reves Grupp, 2005343 lk hind poes ca 315 krKaheksa aasta eest alanud universumi-raamatute sari on jõudnud tagasi maa peale, unustamata siiski ka teisi päikesesüsteemi planeete. Mis asi on ilm, mis aga ilmastik? Ja kuidas üks või teine neist on mõjutatud Päikese, Maa atmosfääri ja maailmaookeanide poolt ning kui palju mõjutab neid inimene? Need on teemad, millest kunagi küll ei saa. Sest esiteks ei lõpe otsa uudishimu. Teiseks aga edeneb teadus edasi ja avastab üha uusi võimalikke mõjureid. Kogumik sisaldab Eesti teadlaste ja popteadlaste kirjutatud artikleid atmosfäärist, päikesekiirgusest, ilmast, kliimast. Siit ei leia ühe ideoloogia kandjaid, nii et lugemise teeb huvitavaks, millist mõttearendust üks või teine autor eelistab. Kes kirjutab nagu Olavi Kärner, et laialt reklaamitav tulemus, et Maa keskmine temperatuur on viimase 150 aastaga kraadikese tõusnud, on võetud laest. Kes aga on seda meelt nagu Sirje Keevallik, et inimtegevus võib avaldada globaalkliimale tajutavat mõju. Nii et mõtlemist jagub. Hea asi on see, et ookeanide elu ühes hiidkonveieriga on ilusti selgeks tehtud. Ja ka atmosfäär pole jäänud tahaplaanile. Nii et seda raamatut saab kasutada ka käsiraamatuna. Selleks tarbeks on pilte ja graafikuid parasjagu. Vaid aineregister võinuks olla põhjalikum.

Vähem ekspluateeritud teemadest hakkas silma Hannes Tammeti lugu õhuelektrist, siis Andres Kuuse jutt optikanähtustest taevas, Kalju Eerme artikkel helkivatest ööpilvedest, Mihkel Jõeveere lugu planeetide atmosfääridest. Ei puudu ka ilmamõõtmiste ja kliimauurimise ajalugu Andres Tarandi, Jaan Saare ja Ain Kallise käsitluses. Kõigest ju siinkohal ei kirjuta, nii et uurige aga ise täpsemalt.

Tiit Kändler

teadus.aabits

ARVTELG

Arvtelg on nii lihtsalt keeruline asi, et parem oleks sellest siin mitte rääkida. Aga kui juba mainitud sai, siis teadke, et arvtelje saab igaüks kodus kergesti valmis teha. Selleks vajate valget paberilehte, pliiatsit ja joonlauda. Tõmmake paberile pliiatsi ja joonlaua abil üks sirge kriips. Kirjutage kriipsu vasakusse otsa “0”. Siis mõõtke seal üks teile meeldiv ports maad ja kirjutage sinna “1”. Nüüd ei jää üle muud, kui see sirge ots, kuhu on kirjutatud “1”, pikendada lõpmatusse. Selleks tuleb teil see sirge joonistada läbi oma köögi, esiku, koridori, naabri magamistoa, tänava, kasutatud riiete poe, Harju maakonna, Venemaa, Päikese, Andromeeda Galaktika ja nii edasi. Kuni lõpmatuseni. Sellel teljel peitub kogu kõiksuse saladus. Nullist lõpmatuseni välja.

arvtelg-2958752

Õieti peitub kogu kõiksuse saladus lõigus “0” ja “1” vahel. Seda lõiku vahtides läkski hulluks Georg Cantor, kes muidu oli ontlik ja tark matemaatik. Läks hulluks, kui ta avastas, et kui pisikese lõigukese sa eales ei vali, ikka mahub sinna täpselt sama palju arve, kui kuitahes pikka lõiku. Hulluksmineku pidurdamiseks mõtles Cantor välja hulgad, aga siis selgus, et kui suur üks hulk ka ei oleks, ikka mahub ta kuitahes pisema hulga sisse ära. Ja mehel polnud pääsu.

Praegu kasutavad Cantori avastust ära riigivargad.

Tiit Kändler

küsi.julgelt

KÜLGETÕMBEJÕU SALADUS

Mis asi on gravitatsioon? Kas ta on ruumi kõverus või vastasmõju, mis levib lainena või midagi hoopis muud?
Martin Kask

Vastab füüsik Tiit Kändler:

Gravitatsioon on kõikidest vastastikmõjudest kõige nõrgem, kõige kummalisem ja kõige tuntum ning ühtlasi salapärasem. Ülejäänud on elektromagnetiline, tugev ja nõrk vastastikmõjud, mis vastutavad laetud kehade ja teiste elementaarosakeste omavaheliste suhete eest. Kui haamer kukub varbale, siis tajub gravitatsiooni igaüks. Aga Albert Einsteinil oli tükk tegu, et gravitatsiooni oma üldrelatiivsusteooriasse sisse suruda. Tema matemaatika andis, et gravitatsioon peab levima lainetena. Selliseid laineid on astronoomid kaudselt leidnud, kuid otse pole suudetud mõõta. Aga üha suuremate seadmetega muudkui püütakse. Nii nagu võib lugeda ka teadus.ee selle numbri ühes uudises. Lugege seda! Teisalt vahendab kehade vahelist külgetõmmet gravitatsiooniosake graviton. Mida ka keegi veel mõõtnud pole. Ongi nii, et gravitatsiooni pole kvantmehaanika maailmaga veel korralikult ühtsesse teooriasse siduda suudetud. Einstein tegeles sellega oma elu teise poole ja ka ei suutnud. Ja nõnda on spekulatsioone palju. Üks neist pakub välja, et gravitatsioon seob erinevad nn braanid ehk võimalikult eksisteerivad maailmad omavahel.

Lühidalt — kuigi Newtonil õnnestus gravitatsiooni teooria suurepäraselt, ei teata sellest nähtusest tegelikult suurt midagi peale selle, et see on väga väike ja kahaneb võrdeliselt kauguse ruuduga.

im.pressum

Väljaandja: Teadusteave MTÜ, toetab eenet. Toimetajad: Tiit Kändler, Tiit Lepik. Kujundus Eerik Kändler.

Teaduse tutvustamine on vaba tahte avaldus. teadus.ee lugude kasutamine on lubatud ajakirjanduses ja mittetulunduslikel juhtudel, kui märgitakse ära www.teadus.ee ja autor.

Jaga