Teadusteave MTÜ :: teadus.ee nr 74

nadalteaduses-4655003
teadus.eenr 74

reede, 13. aprill 2007

nädal.mõttes

“Vaenlane teab süsteemi.”
USA elektriinseneri ja matemaatiku Claude Elwood Shannoni (1916–2001) eeldus salakodeerimise kohta

nädal.pildis

Jänes pükstes. Jänese kasutamine katseloomana ei alanud mitte teaduslaborites, vaid ülestõusmispühade postkaartidel. Selge see, et Rebasele ei saanud usaldada munade kojutoimetamist. Tuli see ülesanne siis Jänesele kaela määrida. Miks aga üldse mune laiali tassida? Mida selle kohta ütleb teadus? Muna, eriti just hanemuna, oli Indias olemise ja olematuse sümbol, millest inspireerituna võeti ka nulli, eimiski sümboliks munakujuline märk 0. Kreeklased ja nende järel ka roomlased kartsid nulli nagu tuld. Kristluse edenedes tuli aga null juba Indiast araablaste vahendusel mängu. Nii et Kristusel on mõneti ka nulli populariseerimisel oma osa.

Eeltoodu on siiski teaduslik spekulatsioon. Kuid mitte suurem kui näiteks stringiteooria või multiversumi hüpotees.

teadus.ee

nädal.arvus

Napid andmedSüsihappegaasi seirejaamuMaailmas – 60USA-s – 20

Vt carbontracker.noaa.gov

Allikas: Nature, 29. märts 2007 täna.kavas

Biokeemia: Pistke käpp mulda.
Zooloogia: Konn puu otsas.
Ökoloogia: Saastavad ka uusimad autod.

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

JUUDAS VÕIS OLLA KRISTUSE SÕBER

Kristliku ajaloo kõige vihatum mees on naasmas. Uued käsikirjaleiud asetavad kahtluse alla Uue Testamendi evangelistide kirjelduse. Juuda evangeelium ütleb, et Jeesus käskis Juudast end reeta, et too saaks oma vaimu kehast vabaks.

judas2-1365207

Evangelist Matteuse kohaselt reetis Juudas Jeesuse 30 hõberaha eest. Luukas kirjeldab seda stseeni nõnda (Lk 22,47-48): “Kui Jeesus alles rääkis, vaata, tuli rahvajõuk, ja see, keda hüüti Juudaks – üks neist kaheteistkümnest – käis nende ees ja astus Jeesuse juurde Talle suud andma. Jeesus ütles aga talle: “Juudas, kas sa annad Inimese Poja suudlusega ära?”” Ridade vahelt tuleb välja, et Juudas reetis lihtsalt ahnusest. Kuid jääb siiski mõistatuseks, miks sai Juudas just nimelt 30 hõberaha. Ja teisalt, miks üldse oli vaja Jeesust suudelda, et sõdurid ta ära tunneksid, kui ta oli ju niikuinii tuntud isik ning teisalt ei salanud enda iseendaks olemist kunagi.Sellele mõistatusele on püütud leida vastust ühest 1882. aastal avalikuks tehtud ballaadist nimega “Judas”. See asub Trinity Colledge´i raamatukogus Cambridge´s, on kirjutatud varakeskinglise keeles (Early Middle English) ja pärineb 13. sajandi lõpust. Sellega seostub 1907. aastal Prantsusmaal avaldatud teos kaheteistkümnest apostlist, milles sisaldub ka Juuda tegudest pajatav nn Juuda evangeelium ning mis on pärit esimese sajandi lõpu Egiptuse koptidelt.Varainglise ballaadis pajatatakse, et Jeesus andis Juudale 30 hõbeseeklit, et too juutide paasapühade õhtusöömaaja tarbeks road ostaks. Kuid teel turule kohtas Juudas oma õde, kes hakkas talt pärima, et miks vend ikka selle kahtlase kuulsusega valeprohvet Jeesusega nii tihedalt läbi käib, misläbi teda kividega surnuksloopimine ähvardab. Puhkes vaidlus, mille lõpus pani väsinud Juudas oma pea õe sülle ja uinus. Ärgates aga avastas ta, et õhtusöögi tarbeks antud 30 hõbeseeklit on kadunud. Ning mehikesel ei jäänud üle muud, kui lubada Pilatusele kätte näidata Jeesus ja küsida selle teene eest 30 hõbeseeklit, et söök ikkagi ära osta.Koptide versiooni järgi oli Juudal väga õel ja ahne naine, kellele ta alati suure osa oma teenutud rahast viinud, ja kelle õhutusel ta Jeesust reetma hakkas, et seeläbi rikkaks naiseks saada. Kuid, jah, anti vaid 30 hõbeseeklit. Mille ostujõud võrdus siis tol ajal 13 inimese ühe söögikorraga. Iidne, 1700 aastat kaotsis olnud tekst väidab, et Kristuse reetja oli tegelikult tema ustavaim jünger. 2. sajandi originaalist kopeeritud koptikeelne käsikiri leiti möödunud sajandi lõpul Egiptuse kõrbest. Keemilised uuringud on näidanud, et see kirjutati 3. või 4. sajandil. Juuda evangeeliumi nime saanud papüürus on kõdunenud fragmentideks. Kuid siiski on osa tekstist õnnestunud dešifreerida.

Käsikirja taastamisel abistas ka National Geographic Society. Seda on tõlkinud maailma juhtivad kopti asjatundjaid Rudolphe Kasser ja piibliuurija Marvin Meyer. Nende arvates ulatuvad Juuda evangeeliumi juured gnostikuteni, kes uskusid füüsilisest universumist lahus olevasse headuse algallikasse. Kui kristlased rõhutavad, et ainult Jeesus, Jumala poeg, on ühtaegu inimlik ja jumalik, siis gnostikud arvasid, et Jumalaga saavad otseühenduse ka tavalised inimesed. Juuda evangeelium kirjeldab Jeesuse vestlust Juudas Iskariotiga. Selle käsitluse kohaselt oli Juudal positiivsem ja olulisem roll kui Piiblis. Juuda äraandmine mitte ei salanud maha Jeesust ja ta tegusid, vaid tegi need nähtavaks. Juudas oli kangelane, kes ainsana mõistis Kristuse sõnumit. Nõnda peegeldab Juuda evangeelium võitlust gnostikute ja hierarhilise kiriku vahel.Kuid Juuda evangeeliumis ei ilmne Juuda vaba tahte olemasolu, nii nagu keskaegses Inglise ballaadis. Mis on sarnane koptide kirjatööga võibolla sel põhjusel, et rändas Inglismaale varakeskaegse Iiri munkkonna kaudu, mis olid kuni 10. sajandini märkimisväärne kultuurivahendaja mitte ainult Iirimaal, vaid ka Mandri-Euroopas. Keldi kristlust ongi peetud Mandri-Euroopa kristlusest Lähis-Ida algristiusule lähedasemaks.

Kurt Gödel uuris kunagi Bertrand Russelli ja Alfred North Whiteheadi suurteost Principia Mathematica, mille eesmärgiks oli näidata, et kogu matemaatiline teadmine on pelgalt loogika põhjal tuletatav mõnest põhitõest ehk aksioomist. Matemaatika ja loogika on justkui kaksiktorn, mida hoiavad ülal hoolikalt valitud aksioomid. Gödel aga näitas, et mistahes formaalses aksiomeeritud süsteemis on lauseid, mida süsteemi piires pole võimalik tõestada, mis on 1. ebatäiuslikkuslause. Ja teine ebatäiuslikkuslause väidab, et pole võimalik tõestada ka valitud aksioomide vastuolulisust. Niisiis – kui Juudast poleks olnud, oleks tulnud ta välja mõelda. Ja võib-olla et mõeldigi. Kui mitte muud, siis on Juuda evangeelium ja temast kõnelevad ballaadid allikad, kus peegeldub nii kristluse kui matemaatilise loogika areng.
Tiit Kändler

vänge.lugu

KÄPP MULDA JA MURE KAOB

Kokkupuude mullas elavate bakteritega parandab meeleolu sama tõhusalt kui antidepressandi tablett. Teadlased lasksid hiirtel kahjutute mullapisikutega kokku puutuda ja tegid nendega siis niisuguseid katseid, millega tavaliselt proovitakse järele antidepressantide toimet. Hiired pandi suurde veenõusse ja jälgiti, kui kaua nad väljapääsemislootuses käpakestega sibasid ja millal alla andsid. Selgus, et bakteritega kokku viidud hiirtel säilis lootus ja teotahe palju kauem kui kontrollrühma närilistel. Inglismaal asuvas Bristoli Ülikoolis Chris Lowry juhtimisel tehtud tööst kirjutab ajakiri Neuroscience.

muld-7613035

Teadlased oletavad, et mullabakterid ei mõjuta aju päris otseselt, vaid immuunsüsteemi vahendusel. Arvatavasti hakkavad immuunrakud bakterite toimel eritama aineid nimega tsütokiinid. Mõnedest tsütokiinidest on teada, et need võivad ergutada närve, mis kehast ajju signaale saadavad. Nende närvisignaalide toimel jälle võivad mõned ajurakud hakata eritama ainet nimega serotoniin, ja see on juba teada-tuntud meeleolumõjutaja. Just serotoniini vähesust peetaksegi üheks depressiooni põhjuseks inimestel. Lowry ja ta kolleegide avastus kõlab hästi kokku mõnede varasemate uuringutulemustega, millest nähtub, et kui laps palju mulla ja muru peal mängib, siis on ta täiskasvanuks saades paremini allergia eest kaitstud.

Vt lähemalt: www.livescience.com
Priit Ennet/Vikerraadio

kaksik.lause

EELMINE ELU JA EELMINE MÄLU

1. On inimesi, kes väidavad, et neil on olnud eelmine elu.
2. Maastrichti ülikooli teadlane Maarten Peters uuris asja ja jõudis järeldustele, et neil inimestel on mälu, mis ei suuda meenutada mistahes informatsiooni allikat.
Allikas: Scientific American www.sciam.com

euroopa.mõtleb

euroopa2-4138716

KONN PUU OTSAS

Väikesed puukonnad suudavad siledal pinnal püsida ka pea-keha alaspidi. Kui nad aga käivad, suudavad oma jalgu lihtsalt pinna küljest lahti saada. Glasgow ülikooli teadlased uurisid asja ning selgus, et konnade jalapadjandid on kaetud õhukese limakihiga, mis aitab loomadel pindade külge kinnituda nagu märg paber kleepub aknaklaasile. Jalad saavad nad lahti koordumise teel, umbes nii nagu me eemaldame oma nahalt plaastri. Miks aga puukonn oksalt lahti ei koordu? Teadlased mõõtsid külgetõmbe- ja hõõrdejõudusid lehekonlaste sugukonda kuuluvatel White´i puukonnadel. Selgus, et konnad reguleerivad külgetõmmet nurgaga nende jala ja pinna vahel. Kõige suurem on külgetõmme, kui nurk on täisnurk. Suuremad puudel elavad konnad aga ei kleepu nii hästi pinna külge ning on hoopis õppinud ära puudel ahvidena ronimise.
Allikas: AlphaGalileo

TASUTA PUHTUST EI OLE

Bensiinimootorite heitgaaside katalüüsil põhinevad puhastid ei olegi nii puhtad kui arvati. Mürgiseid lämmastikoksiide ja süsivesinikke need küll kõrvaldavad. Kuid hinnaks on katalüsaatoritena kasutatavate metallide plaatina, roodiumi, pallaadiumi ja iriidiumi sattumine keskkonda.
Rooma ülikooli teadlane Claudio Botrč ja ta kolleegid analüüsisid Rooma linna liiklusrikaste paikade õhu sisaldust mass-spektromeetril. Selgus, et mitte tööstus, vaid hoopis sõidukid paiskavad õhku enim plaatina ja sellele lähedasi metalle. Need aga võivad vallandada organismis reaktsioone, mis viivad oluliste biomolekulide askorbiinhappe (C-vitamiini) ja nikotiinamiid adeniin dinukleotiidi NADH koguste vähenemiseni.
Allikas: AlphaGalileo

mis.uudist

SÜNESTEESIA VÄRVIB ELU KIREVAKS

Sünesteesia on seisukord, kui meeled on seotud nõndaviisi, et inimene seostab värvusi helide või tähtedega. Dublini Trinity Colledži teadlane Fiona Newell ja ta kolleegid leidsid, et 42 protsendil sünesteetidest oli sünesteedist lähisugulane. See tähendab, et sünesteesia määravad tõenäoliselt geenid. Kuid sünesteedid ei ole tavaliselt ühel nõul, mis värvi on teisipäev, isegi kui nad on ühest perekonnast. See tähendab, et sünesteesia eest vastutav geen ei avaldu kõigil ühtmoodi. Teadlasi huvitas ka, millal sünesteesia juhtub. Selleks kasutasid nad kõne tajumise fenomeni, mida tuntakse McGurki efektina. Tekitatakse olukorda, kui kuuldud heli ja näo liikumised ei sobi kokku. Kui hääl ütleb näiteks “mees”, aga suu hääldab “moos”, siis võib katsealune kuulda hoopis “maas”. Kui aga sulgete silmad, kuulete muidugi “mees”. Teie aju püüab korraga aru saada nii näost kui helist. Nii et me meeled suhtlevad omavahel, et maailmast aru saada.Newell mängis samalaadset videot sünesteetidele, et näha, milline heli viib millise värvusaistinguni. Kui sünesteet kuulis sõna “maas” – kuigi seda ei öeldud – ,siis visualiseeris ta ikka selle, mitte sõna “mees”. Sünesteetiline efekt toimub pärast seda, kui aju on tähenduse konstrueerinud.

Kes ei ole sünesteesiat kogenud, sellele võib omadus kummalisena tunduda. Kuid sünesteetide jutu järgi teeb see võime elu sõna otseses mõttes kirevamaks. Nii näiteks suudab üks sünesteedist naine kodeerida värvidesse oma krediitkaartide pin-koode. Oskus, mida on tore oma lastele pärandada.
Allikas: AlphaGalileo

mis.toimub

SUVEKOOL NOORTELE SERBIAS

Petnica teaduskeskuses Serbias 18.–30.augustil toimuvast suvekoolist oodatakse osa võtma 17–20-aastaseid teadushuvilisi noori. Uurimisprojektid on astronoomia, bioloogia, ökoloogia, lingvistika, füüsika ja psühholoogia valdkonnas. Osalemise tingimused ja info allpool olevas teates.
Vt täpsemalt: www.psc.ac.yu/pi
Allikas: TÜ Teaduskool

TEADUSKESKUS OSALEB TEADUSKARUSSELLIS

Teaduskeskus AHHAA osaleb tänavu esmakordselt Euroopa teadusfestivalide karussellis /WONDERS 2007, Carousel of Science/. Lisaks vahetatakse teadusteatri etendusi, mil Tartusse saabub Strasbourgist etendus septembris ja ise saadetakse trupp Iirimaale novembris.
Tänavu püütakse lisaks Teadlaste ööle hakkama saada ka Tartu esimese teadusfestivaliga septembri lõpunädalal.
Allikas: Teaduskeskus AHHAA

kuulamis.vara

LABOR KÕNELEB MÄLUST JA MEREST

Pühapäeval, 15. aprillil kl 17.05 Vikerraadios kuulda olevas Laboris räägib maailmakuulus eesti soost mäluuurija Endel Tulving mälust ja Evald Ojaveer mereuuringute ajaloost Eestis. Lisaks Tiit Kändler nabavaatluse olulisusest.Toimetaja Priit Ennet.

Seda saate kuulata Vikerraadio kodulehekülje kaudu igal ajal.
Allikas: Vikerraadio

lugemis.vara

MEIE MEES UNIVERSUMIS

einasto-3273121

Jaan EinastoTumeda aine luguIlmamaa528 lk, 115 kr

Selle aasta suurima Eesti teaduspreemia saanud Jaan Einasto on vintske mees. Mitte ainult teaduses, vaid ka teaduse tutvustamises. Nüüd siis on ta kirjutised kaante vahel koos. Einasto mõte on, et teadus on globaalne, kuid samas ka midagi eestilikku. Ta ei väsi otsimast seoseid minevikuga, olgu see kehastunud Struve või siis Ernst Öpiku näol. Kuulsusrikas Eesti astronoomia! Paks raamat, hea hind, ja väärt mõtted. Mis tore, et isegi Einasto ja ta kolleegide kolm põhjapanevat Nature artiklit on siin ära tõlgituna. Enneolematu Eestis. Nagu Einasto isegi.

teadus.ee

SÕÕM ÕUDSET EESTI KUNSTI

kunst-ee_-5573095 Esikaanel: Marco Laimre. Turist mine koju. Akrüül, lõuend, 2005

kunst.ee1/07Peatoimetaja Heie TreierKujundaja Tõnu Kaalep96 + 16 lk, hind 55 krKunstialmanahh teatab, et fototeoreetik Peeter Linnap kaitses TÜ semiootika osakonna nõukogu ees doktoriväitekirja “Fotoloogia”. Osaliselt on töö ilmutanud kunst.ee, üks osa seegi kord. Sedapuhku üsna õudne, kuna Linnap keskendub siin hirmufotograafiale. Peade maharaiumisest Brežnevi paraadportreeni välja.

Õudne on ka lahti kooruv Eesti Litograafiakeskuse lugu kõige oma intriigide ja võitude ja kaotustega. Õli valab hirmutulle intervjuu Marco Laimrega kõigi tema jõuliste taiestega, millele lõpuks ikkagi keegi pihta ei saa. Vürtsi lisab arutlus Jüri Arraku igavikku pürgivast loomingust. kunst.ee maailm on kirju ja huvitav nagu alati, aga kui õudne see ka poleks, elu jääb ometi ületamata.

teadus.ee

vigade pärandus

UNUSTATI STRUVE KAAR

Eelmise teadus.ee artiklis Unesco maailmapärandist on juhtunud viga, mis väärib parandamist, sest Eestile on tehtud liiga nö 100 %. Eestist on peale Tallinna vanalinna nimekirjas ka Struve geodeetiline kaar koos oma punktidega (sealhulgas Tartu Tähetorn). Nimekirja kandmine toimus 17. juulil 2005. Viited : ajakiri Geodeet 2005 ja 2006, Tähetorni Kalender 2006 (kus on esilehel vastav Unesco akt ja lisas artikkel ).
Erik Tago

P.S. Oleks Struve kaar Tallinna vanalinnast läbi käinud, poleks seda viga juhtunud, aga võib-olla oleks ka ainult üks pärand ;=) Vt ka whc.unesco.org

Jaga