Bakterite abil tehti aktiivsed nanokobarad

25. Aug 2006

Dresdenis asuva keskuse Forschungszentrum Rossendorf teadlased kasutavad bakteri ellujäämismehhanismi, et toota pallaadiumist tahkeid nanokobaraid. Vaid mõne miljardiku millimeetrise läbimõõduga imetillukesed kuulikesed ilmutavad uusi omadusi, sealhulgas suuremat katalüütilist aktiivsust.
Tänu oma valgulisele pinnakihile, nn S-kihile, jääb bakter Bacillus sphaericus JG-A12 ellu uraanikaevanduse jäätmete ekstreemses keskkonnas.
Bioloogid avastasid selle bakteri 1997. aastal ja on seda siiamaani laboris kasvatanud. Selle väliskiht on korrapärase struktuuriga ja nanoskaalale sobiva poorsusega. Sellele maatriksile on seotud pallaadiumi ioonide metallilised soolad. Bakterikesta poorides muundub metalliline sool vesiniku osalemisel väärismetalliks pallaadiumiks. Tulemuseks on metallilise pallaadiumi nanokobarad, igaüks 50 kuni 80 aatomi läbimõõduga.
Kombineeritud metall-valgukiht ilmutab uusi füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Metall stabiliseerib valku ja vastupidi ning kiht jääb stabiilseks isegi kõrgetel temperatuuridel ja happelises keskkonnas.
Pallaadiumi kasutatakse katalüsaatorina nii keemiatööstuses kui autodes. Sellest tehtud nanokatalüsaatorid võivad kiirendada keemilisi reaktsioone ka madalatel temperatuuridel. Saksa teadlased püüavad luua nanokobaraid ka kullast. Et toota väärismetallist nanokobaraid tõhusamalt, tuleb bakterit geneetiliselt muundada.
Allikas: AlphaGalileo

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri