Teadusteave MTÜ – teadus.ee nr 55

nadalteaduses-1931932
teadus.eenr 55

reede, 21. juuli 2006

nädal.mõttes

“Mul on mure, milline elu nooremat generatsiooni ees ootab. On see juba tuim ja manipuleeritud masinate elu? Elu ilma iluta, harmooniata, hingeta, vaimuta — Loojata? Elu, mida dikteerib tühine meedia, mis toimib meisse sisestatud elektroonilise jublaka kaudu.”
Leonhard Lapin, Eesti Kunstiakadeemia ajakiri, september 2005

nädal.pildis

deemonpart-7444332

Iidne kiskjakänguru. Möödunud nädalal rääkis BBC, et Austraalia paleontoloogid Uus-Lõuna-Walesi Ülikoolist leidsid 10-20 miljonit aastat tagasi elutsenud lihatoidulise känguru fossiilsed jäänused. Tapjakängurul olid pikad esijalad (ei mingit hüppamist!) ja teravad kihvad.

Paleontoloog Sue Handi teatel leidis nende lõbus kamp ka kaks ja pool meetrit kõrge ning veerand tonni kaalunud lihatoidulise linnu, kellele pandi nimeks Demon Duck of Doom (pildil).

Vt lähemalt: news.bbc.co.uk Wikipedia: wikipedia
Raul Veede

nädal.arvus

Eluohtlik ülipeen saastePeente tahkete osakeste sissehingamise tõttu kaotab EL aastas umbes 3 miljonit oma elanike eluaastat.

Eestis oli seetõttu 2000. aastal hinnanguliselt 630 enneaegset surma.

Allikas: Acid News no 2, May 2006 täna.kavas

Geneetika: Kui uus on markerite kasutamine sordiaretuses.
Psühholoogia: USA presidendid järjestati IQ põhjal.
Rakubioloogia: Kui surematu on tüvirakk.

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

MAS JA GM VÕITLEVAD KOHA EEST ÄRIS

Sordiaretuses on viimase ajani otsustatud selle kohta, kuidas loomad/taimed ja nende järglased toimivad, ennustades, kui head on nende geenid. Kuid kasutoovate geenide manipuleerimine tooks edu kiiremini. Kui vaid leiaks mõned sangad, mille järgi sellised geenid ära tunda. Sellised sangad on nn geneetilised markerid. Nende kasutamisel läbi viidud sordiaretust nimetatakse markeritel põhinevaks sordiaretuseks, ingliskeelne lühend on MAS (marker assisted selection).Geneetilised markerid on justkui ilma funktsioonita ja looma/taime tegutsemisele mitte mõjuvad geenid. Neid saab laboris kergelt määrata. Saame ütelda, millist geneetilise markeri varianti loom kannab. Geneetilised markerid asuvad kromosoomides nagu oad niidil. Saab leida markereid, mis asuvad kromosoomis oluliste (st mingit looma/taime käitumist, meile olulist omadust määravate) geenide naabruses. Nende abil saab looma seemnerakke sorteerida.

mas-9051025

Geneetiliste markerite abil kasvatatud uusmets just üllatustega ei hiilga.Rekombinatsioon teeb küll asja segasemaks — ei saa ütelda sajaprotsendiliselt, et markeriga seondub ka järglase puhul kindel geen. Mida kaugemal asub geen markerist, seda ebamäärasem on ennustamine — 24 kuni 50 protsenti. MAS on põhimõtteliselt klassikaline sordiaretus, ainult et kiirendatud kujul, kuna võimaldab näha taimedel/loomadel varases eas (ka seemnerakkudes), millised geenid seal avalduvad. GM on aga loomasse/taimesse võõrgeenide sisestamine.

Visonäär Jeremy Rifkin peab MAS-i geneetilise muundamise alternatiiviks. Ning väidab, et see on muutnud transgeensed taimed aegunud meetodiks, “mis on tõsiseks takistuseks teaduslikule progressile”. Vt tema artiklit Eesti Päevalehes www.epl.ee

Siin Rifkin küll leebelt öeldes liialdab. Oma 1998. aastal avaldatud raamatus “Biotehnoloogia sajand” (eesti keeles 2000. a) Rifkin nii kategooriline ei ole. Ta kirjeldab, kuidas inimesed kasutavad geneetiliselt muundatud ravimeid südamehaiguste, vähi, AIDS-i ja insuldi raviks. “Tulevikus on võimalik GM-loomi kasutada mitmesuguste terapeutiliste vahendite, näiteks antikehade tootmiseks,” kirjutab ta.

Kuid, nagu Rifkin oma raamatus ütleb: “See, mida me näeme, sõltub alati lõppkokkuvõttes sellest, mida me näha tahame.” Ja ka tehnoloogiate puhul on erahuvid paratamatud. Kuid maailm toimib siiski nõnda, et mis on tehniliselt võimalik, see ka ellu viiakse. Nii et ka selliste maailmameeste nagu Rifkini pajatatud lugude lugemisel läheb ikka oma pead ka vaja.
Tiit Kändler

vänge.lugu

USA PRESIDENDID JÄRJESTATI INTELLIGENTSI PÕHJAL

Hiljuti lõi ka Eestis laineid ülikoolide järjestamine. Tartus toimunud Euroopa traditsiooniliste ülikoolide nn Coimbra rühma kogunemisel juhiti tähelepanu, et säherdune järjestamine on paljuski meelevaldne ja järjestus sõltub kriteeriumidest.California ülikooli teadlane Dean Keith Simonton järjestas aga kõik olnud USA presidendid. Ja nimelt nende intelligentsuse, intellektuaalse sära ning avatuse järgi. Hiljuti ajakirjas Political Psychology (Poliit-psühholoogia) avaldatud artiklis toob Simonthon ära tabeli, kust leiab kõigi 42 presidendi vaimsete omaduste hinnangu. Alates George Washingtonist kuni George W. Bushini välja. Tabelist selgub, et kõige avatum ning intellektuaalselt säravaim oli USA kolmas president Jefferson, kõige kõrgema IQ-ga aga kuues president J. Q. Adams. Suure avatuse ja IQ-ga paistavad uuematest presidentidest silma Kennedy ja Clinton. Kennedyl aga on presidentidest järjekorras teine intellektuaalne sära. Praeguse presidendi G. W. Bushi IQ jääb alla presidentide keskmise. Intellektuaalset sära pole tal ollagi, avatus aga on suisa null.

jefferson-8409460

Thomas Jeffersoni peetakse kõige intelligentsemaks USA presidendiks.

On tähelepanuväärne, et tuntud Ameerika astronoom ja teaduse populariseerija Carl Sagan pidas Thomas Jeffersoni “viimaseks teadusliku kirjaoskusega” presidendiks. Tema arust sobiksid teadustaustaga presidentide sekka enam-vähem ka Theodor Roosevelt, Herbert Hoover ja Jimmy Carter. Ka nende avatus, intellektuaalne sära ja IQ on üle presidentide keskmise. Kuid kui usaldusväärne selline takkajärele ja kaudsetele allikatele tuginev IQ- test ikka on? Tartu ülikooli psühhofüüsiku professor Jüri Alliku hinnangu kohaselt on selline hindamise meetod on piisavalt täpne. “On olemas terve hulk töid, kus on uuritud inimeste võimet väliste märkide ja käitumise põhjal hinnata teise inimese intelligentsust. Reeglina on need hinnangud piisavalt heas kooskõlas objektiivsemalt mõõdetud sooritustesti tulemustega, mida hinnatav inimene on ise teinud,” kommenteerib Allik. On aga teada, et IQ-testi hinne sõltub mingil määral ka kultuurikontekstist. See aga on ju üle 200 aastaga muutunud. Kuidas siis võrrelda Washingtoni Bushiga? “Eks need hinnangud ise ka arvestavad konteksti. Kas inimene on tark või rumal, sõltub tema asendist tema kaaslaste hulgas. Seega on intelligentsus relatiivne mõiste ja seepärast on Washington võrreldav Bushiga,” ütleb Allik. Jääb üle oodata, millal võrreldakse nõnda Eesti presidente. Alliku sõnul poleks see väga töömahukas. “Oleks tarvis 4 — 5 inimest, kes piisavalt hästi tunnevad hinnatavaid presidente,” selgitab Allik. Hästi tundmine tähendab muu hulgas nende akadeemilise käekäigu jms tundmist, mis võivad olla indikaatoriks inimeste vaimsetest võimetest. “Ega intelligentsus ei ole midagi muud kui võime lahendada keerulisi ülesandeid, aru saada abstraktsetest kontseptsioonidest ja teha otsuseid ebapiisava informatsiooni tingimustes,” määratleb Allik intelligentsuse.
Tiit Kändler

euroopa.mõtleb

KÜTUSELEMENDID ON KATKESTAV INNOVATSIOON

Olukorras, kus Ühendkuningriigid otsivad keskkonda mitte ohustavaid usaldusväärseid energiaallikaid, on vesinikul põhinev kütuseelement tahaplaanile jäänud. Asja uuris Majandus- ja Sotsiaalteaduste Uuringute Nõukogu (Economic and Social Research Council) rahastatud projekt.Selles nimetatakse kütuseelementide arendamist “katkestavaks innovatsiooniks” (disruptive innovation). Edukas katkestav innovatsioon muudab turul oleva toote ümber. Viimased näited on digitaalkaamera ja kompaktketas. Katkestavad innovatsioonid on olemasolevast dominantsest tehnoloogiast oluliselt erinevad ja alguses pole need ka sama head. Nõnda kardavad olemasoleva tehnoloogia pooldajad uut ja vastustavad seda. Ja kuna tulu pole kohe loota, on rahastaminegi problemaatiline.Suurbritannia on üsna hea kütuseelementide arendamisel, pidades silmas nafta- ja gaasifirmade huve, ja kütuseelementide osiste arendamisel. Ülikoolides tehtud uuringud on viinud paljude uute firmade tekkele. Kuid tööstuslik pool on alaarendatud. Ja ka valitsus pole turu loomist soodustanud.

hbuss-7365439

Kütuseelementidel töötavad bussid on vaid veidi paksema katusega.Samal ajal on Saksamaal enam keskmisi ja suuri firmasid ja ka tehnoloogilist taset, et arendada kütuselementide süsteeme. Nendes osalevad energiakompaniid ja ka valitsus on asja poolt. Tulemusena pannakse Saksamaal üles 75 protsenti Euroopa kütuseelementidest. Saksamaa ja Jaapan on kõige soodsamad keskkonnad, kus rakendada soojuse ja elektri koostootmist elamumajanduses.Kütuseelementide katselappideks on bussid, kuid suuremad transpordiprojektid on institutsionaalsete ja majanduslike tõkete taga. Erandiks on Island, kus valitsus soodustab asja ja on kehtestanud soodsa maksupoliitika.

Nõnda on kütuseelementide projektid mitte niivõrd tehnoloogilised kui sotsiaalsed. Vajatakse selget nägemust ja poliitilist tahet, mida näitab üles Jaapan, kus ei ole mindud bussieksperimentidele, vaid on rajamisel kütuse infrastruktuur, mida saab kasutada autotööstus, et arendada soodsas suunas autoehitust.
Allikas: AlphaGalileo

lugeja.kiri

TÜVIRAKUD, SUREMATUS JA MEESTE VILJATUS

„Eesti Päevalehe” viimastes numbrites on juttu tehtud tüvirakkudest ja nendega seotud meditsiiniprobleemidest. 12.juulil avaldati tõlge ajakirjas „The Independent” ilmunud Maxine Frith’i artiklist „Lõplik lahendus meeste viljatusele” ja 14. juulil ajakirja „Scientific American” materjalidel põhinev Tiit Kändleri artikkel „Nurjatud tüvirakud viivad vähini”.Viimatinimetatud teadusajakirjaniku poolt toimetatud interneti-ajakirjas „teadus.ee” arutati ka tüvirakkude surematuse küsimust. Tüvirakkudele ennustatakse suurt tulevikku. 2001.a detsembris organiseerisin ma Eestist teadlaste grupi osa võtma sel teemal toimunud Euro-foorumist, mille nimetuseks oli „Stem cells — a future of medicine” („Tüvirakud – meditsiini tulevik”). Tüvirakud on seotud muuhulgas ka kloonimise probleemidega. Need seosed tõin välja oma „Eesti Päevalehes” avaldatud artiklis „Kloonimine – tulevikumeditsiini suund”. Käesolevas sõnavõtus puudutan mõningaid aspekte ülalnimetatud tüviraku-kirjutistes. Esiteks: mis on tüvirakk ja kas ta on surelik või surematu? Nii nagu taimedel on tüvi okste allikaks, on tüvirakk lähtekohaks paljudele teistele rakkudele. Tiit Kändler nimetab elundeid, kust on tüvirakke leitud: aju, veri, sarvkest, võrkkest, süda, rasv, nabaväät, nahk, hambamass, luuüdi, veresooned, luustiku lihased, siseelundid. Maxine Frith lisab siia veel spermatogoonid kui seemnerakkude eellased. Siit tulenebki vastus tüvirakkude surematuse küsimusele. Teatavasti viivad sugurakud elu edasi — see ongi see kunagi nõukogude korra ajal kritiseeritud kurikuulus Weismanni surematu iduplasma. 3 miljardi aasta taha ulatuv eluteke ja igikestvus oleksid mõeldamatud, kui sugurakkude eelkäijad — spermatogoonid ja oogoonid oleksid surelikud. Pikapeale lahkuvad siit ilmast iga konkreetse elusolendi ehk eluri keharakud koos neid tekitanud tüvirakkudega, mitte aga need, mis tekitavad seemne- ja munarakke. Selleks, et tagada spermato- ja oogoonide surematust, eraldatakse nad juba varases looteeas keharakkudeks eristuvatest tüvirakkudest. Newcastle´i ülikooli professoril Karim Nayernia’l õnnestus Saksamaal sooritatud katsetes märgistada spermatogoone hiireloodetel, neid eraldada, neist seemnerakud kujundada ja nendega kunstlikult munarakke viljastada. Teiseks küsimus: millist osa võiks edendada võimalus eraldada spermatogoone meeste viljatuse e infertiilsuse ravis. Maxine Frith suhtub positiivselt vaid ühte kasutusviisi — kui neil eellastel on raskusi täisväärtuslikeks seemnerakkudeks küpsemisega, võiks neid selles suhtes katseklaasis aidata. Miks mitte? Aga, mis siis, kui ka munarakud ei ole täisväärtuslikud, näiteks esinevad naise genoomis parandamatud DNA mutatsioonid? Siis tuleks tavakohasest viljastamisest loobuda ja kasutada kogemusi , mida saadi Wilmuthi poolt juhitud šoti teadlaste uurimisrühmas Dolly-lambukesega tehtud katsetes. Munarakust on vaja eemaldada pärilikkusaine kahjustusega tuum ja asendada see spermatogooni tuumaga. Kuna munaraku tsütoplasma on häireteta, annab ta õiged käsud loote arenemiseks nn partenogeneesi e neitsisigimise teel. Mis siis, et sünnib laps, kes on isale sarnane nagu hilinenud ühemunarakuline kaksik, kuid ta on terve kui purikas ja kuigi tal puuduvad ema geenid, on viimane sünnitanud endale ja teda armastavale abikaasale tubli maailmakodaniku. Spermatogoonid on kindlasti vähem kahjustatud tüvirakud kui rinnanäärme omad, millest arendati šoti talleke. Niisugust viljatuse ravi või pärilike haiguste vältimist nimetatakse reproduktiivseks kloonimiseks. Maxine Frith märgib, et mõned teadlased peavad seda meditsiinitehnikat „libedale teele” sattumiseks. Teatavasti aga on skeptitsismi tekitanud paljud uued suunad arstiteaduses, meditsiini arenedes aga on reeglina hirmupilved hajunud.

Vt ka artiklit EPL-is www.epl.ee
Raik-Hiio Mikelsaar

mis.toimub

VIIKINGIPÄEVAD KAPTENITE KÜLAS

Taas tulevad Käsmu Viikingipäevad.
Aeg: 4, 5, 6. august.
Kava: 4. augustil laagri püstipanek ja töö alustamine. 5., 6. august avatud kõigile huvilistele.Toimuvad traditsioonilised töötoad: sepatöö, pronksi- ja tinavalu, keraamika, erinevad tekstiili alad, seebikeetmine. Tutvuda saab muinasaegse elu-oluga. Ennustatakse ruunidega, pakutakse soolakala, leiba ja karaskit, keedetakse seepi, näidatakse võitluskunsti. Külalised ka Valgevenest ja Lätist.

Õpitoad:

Pronksivalu — Harvi Varkki;Tinavalu — Läti meistrid;Sepatöö — Mart Salumaa;Toomas Mägi aka Mäga — pronksist ja hõbedast sõrmused ja käevõrud;Meelis Säre aka Vanakaru — muinasehted;Aarne Vaik — Nahatöö: pastlad ja vöötaskud;Eelin Tiidema — keraamika, maapõletus;Gilleke Kopamees — tutvustab maalambaid.

Kes tahavad laagrisse jääda ja varem osalenud pole, võiks muuseumiga ühendust võtta, et teada saada, kuidas end ette valmistada.Kindlasti tasuks ette registreerida, et oleks kindel töötuppa mahtumine. Eriti pronksivalusse ja teistesse pikkadesse töödesse. Töötoa maksumus 100 krooni päev.Eelmistel kordadel on olnud külastajaid 4000 — 5000, kuid kaks aastat tagasi isegi ligi 10 tuhat inimest.Süüa saab osta ka kohapealt. Ööbimine telkides või öömajades, mille inimesed ise Käsmus leidma peavad.Sissepääs: annetus ürituse toetuseks, vastutasuks saab kingituse.Info: Käsmu Meremuuseum, http://www.kasmu.ee/

muuseum@kasmu.ee; tel: 3238136; 5297135. Allikas: Käsmu Meremuuseum.

BRITI NÕUKOGU OOTAB NOORTEADLASI KESKKONNASEMINARILE

Briti Nõukogu, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut ja Scottish Association for Marine Science kutsuvad noori teadlasi rahvusvahelisele seminarile teemal “Merekeskkonnakaitse ja looduskaitse”.Seminar toob kokku noorteadlased Eestist ja Suurbritanniast eesmärgiga aidata leida ja arendada koostöösidemeid. 20 — 21. oktoobril Tallinnas toimuva seminari eesmärgiks on arutleda merekeskkonna ja looduskaitsega seonduvate küsimuste üle ja teha uurimisplaane.Kandideerima oodatakse:doktorante, järeldoktori programmide uurijaid või teadlasi, kes on kraadi kaitsmise järel töötanud erialasel ametikohal alla 5 aasta ja kelle uurimisvaldkond seondub merekeskkonna, merereostuse ja selle võimalike mõjude ning looduskaitse temaatikaga. Vajalik on inglise keele oskus.

Lisainformatsioon ja taotlusvorm Briti Nõukogu kodulehel www.britishcouncil.ee

Kandideerimise tähtaeg: 22. august 2006. Taotlusi ootadatakse aadressil Briti Nõukogu, Vana-Posti 7, Tallinn 10146 või elektrooniliselt ingrid.veinmann@britishcouncil.ee
Lähemalt vt www.britishcouncil.org
Allikas: Briti Nõukogu

lugemis.vara

TAIMED TEEVAD KOMPROMISSE

horisont4-3928266

Horisont juuli 200650 lk, hind 34.50

Peatoimetaja Kärt Jänes-Kapp

Horisondi juulinumber on suuresti pühendatud taimelehtedele. Mis on neis siis erilist? Aga see, et nende uurija Ülo Niinemets on oma kolleegidega saanud jälile, kuidas taimed oma lehtede abil kohastuvad kliimamuutustega ja kohanevad lühemaaegsete keskkonna muutustega. Taim viibib enamjaolt stressis ja peab tegema kompromisse. Vahel ka lehtedes fotosünteesi piirates. Lisaks eristavad taimed lisaks hapnikule ka mürgiseid gaase. Miks, sedagi uurib taimefüsioloog Läänemets. Akadeemik Anto Raukas paljastab teadusmüüte. Mida soojemaks, seda külmemaks, kõlab tema moto. Jaak Jaaniste aga kutsub üles kolme aasta pärast osalema päikesevarjutusel. Siiski vaid vaatlejana. Keset Vaikset ookeani või Shanghais.
teadus.ee

Jaga