Teadusteave MTÜ – teadus.ee nr 60

nadalteaduses-7482283
teadus.eenr 60

reede, 08. september 2006

nädal.mõttes

“Meteoorid on universumi purd ja tolm. Kuid teaduses ei mõõdeta keha tähtsust tema suurusega, vaid osaga, mida tema või temaga sarnane keha etendab looduses.”
Eesti astronoom Ernst Öpik, 1960

nädal.pildis

Tulekooli hüpped. teadus.ee tulekoolis üle-eelmisel nädalavahetusel Käsmus kohtusid plekk-kruusis naatrium ja vesi. Kruus hüppas paukudes üles. Kuigi naatriumi leidub ohtralt ka Käsmu lahes, liigutab selle vett siiski vaid tuul.
Foto: Tiit Hunt

nädal.arvus

Sõbralikud bakteridProbiootiliste bakteritega rikastatud jogurtite ja jookide müük on Suurbritannias 5 aastaga kasvanud 2,7 korda.

Jogurti probiootilistest bakteritest jõuab maost soolde vahel vaid 10%.

Allikas: New Scientist täna.kavas

Nanotehnoloogia: Bakterid ajavad ringi ratast.
Biotehnoloogia: Sõbralikud bakterid joogikõrres.
Fotograafia: Teadusfoto näitus Tartus.
Küsijulgelt: Millal tuum laguneb.

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

TULEKOOL MUINASTULEDE ÖÖL

Oleme Eestis põlevate tuledega ja põleva kiviga ning põlevate kateldega nii harjunud, et ei pane tähele, et see pole üldse tavaline. Tuli üllatab jätkuvalt ka teadlasi. Ja tuld leiame nii meie rakkudes kui atmosfääris, nii tähtedes kui ajaloos.Augusti viimasel nädalavahetusel toimus teadus.ee ja Käsmu Meremuuseumi korraldusel suvekooli, kus kohtusid tavainimesed ja teadlased. Suvekooli teemaks oli: “Kuidas tuli teadust õpetab.” Suvekooli eesmärgiks oli luua sünergiline õhkkond, kus asjahuvilised elavad koos teadlastega ja loovad oma tule-maailma.

tulekoolrahvas-2228505
Foto: Tiit Hunt

Kolme päeva jooksul arutleti tulest õige mitme kandi pealt. Räägiti, mida uut on andnud tuli füüsikale, kui tuline on ajalugu, kuidas tulest energiat kätte saab, tulest ilmaruumis ja muidugi ka Eesti põlevast kivist ning muudest põlevatest ainetest. Kavas olid ka õppematkad loodusfotograaf Tiit Hundi juhendamisel valguse ja tule pildistamiseks. “Kui meile ka tundub, et puudutame asju, siis tegelikult hõljume nende kohal või oleme kõrval,” kinnitas Briti teaduskirjanik David Bodanis. Ta pidas silmas, et elektriline mõju hoiab meie näpumolekulid katsutava aine molekulidest eemal. Vahele jääb mikroskoopilises mõttes tohutu maa. Sel kevadel oma elektrilist universumit tutvustava raamatu eest auhinnatud Bodanis kõneles tulekoolis sellest, kuidas elektri kunagi kummalistena tundunud omaduste peale tuldi. Kuidas armulood viisid kõnemembraanide leiutamisele ja depressioon raadioni. Briti Nõukogu toetusel saabunud Bodanise jutt oli värvikaks vahelduseks Eesti teadlaste ülevaadetele tulest läbi mitme erineva teadusharu silmade. Oli huvitav näha, et küsimusele, kas leiutas raadio Popov, Marconi või Bell, kõlas vastuseks: “Popov? Kes see oli?”Kuigi geoloog Antti Roose läitis põlevast kivist lõkke, ei jäänud maailma energeetikatulevikust siiski eriti optimistlikku pilti. “Kulub veel pool sajandit, enne kui jõuame tuumade liitmisel põhineva energeetikani,” hindas füüsik Matti Laan.Nojah, kui astronoom Indrek Kolka kinnitusel isegi Päikese südame tules vabaneval footonil võtab aega 10 miljonit aastat, enne kui meie valgusandja pinnale jõuab ning siis veel 8 minutit, et meie taimedeni ja päikesepatareideni jõuda, siis pole ju pool sajandit palju. Ja nagu lohutas ajaloolane David Vseviov, on tuli küll mänginud ajaloos olulist osa, ent sellest õpetust võtma peame veel õppima.Kuid ajalugu ajalooks, tuld on ikka huvitav ka oma silmaga näha – kui see on ohutus kauguses. Sest tuli lummab. Tartu ülikooli füüsik Jaak Kikas ja tema noor kolleeg Aigar Vaigu ei olnud kitsid rääkima ja näitama, mis laadi tulesid loodusest leida võib.Tuli on aga meile ka pähe tulnud. Selles kõneles Kalle Suuroja, Eesti meteoriidikraatrite avastaja. Tallinna tehnikaülikooli füüsik Jüri Krustok aga võttis kätte ja tegi selgeks, et päikesetuld saab üha tõhusamalt kinni püüda ning rakendada. Tartu ülikooli õhufüüsik Hannes Tammet aga rahustas kuulajad maha – välgust rabatud saada on ikka üsna raske, ja välgust energiat pumbata üsna veel raskem.

Muinastulede ööl ühepuupaadiga Käsmu lahele sõudnud meremuuseumi hoidja Aarne Vaik ja tulemuusik Urmas Sisask loitsisid vaiksel augustiööl igatahes tuled meie kasuks.
Tiit Kändler

vänge.lugu

ORJASTATUD BAKTERID AJAVAD RINGI RATAST

Näis, millal tulevad mängu loomaõiguslased. Nüüd on Tokyo ülikooli teadlased orjastanud bakterid. Yuichi Hiratsuka ja tema kolleegid ehitasid biomootori, mida ajavad ringi bakteritest elukad nimega Mycoplasma mobile. Nagu nimigi viitab, on tegu väga toimekate bakteritega. Pirnikujulised 1 mikromeetri pikkused olendid on kiireimad teadaolevad bakterid, kes suudavad liikuda kiirusega 5 mikromeetrit sekundis. Mis on siis 5 kehapikkust sekundis. Inimese puhul vastab sellele 10 meetrit sekundis – parima sprinteri kiirus. Kuid bakterid ei tarvita dopingud, vaid puhast glükoosi.

Baktersprinterid meelitatakse liikvele ränist ringrajal, mis on ühendatud ränidioksiidist rootoriga. Bakterid eelistavad liikuda piki seina ja kavala nipiga saadi nad liikuma ühte pidi. Bakterite väliskesta muudeti keemiliselt, nõnda et nad jäid rootori külge kinni ja nõnda siis liigutasid seda. Pöörlemiskiiruseks saavutati kaks pööret minutis.
Allikas: Proceedings of the National Academy of Sciences

euroopa.mõtleb

euroopa2-2601774

SÕBRALIKUD BAKTERID ELAVAD JOOGIKÕRRES

Probiootiliste bakterite, vitamiinide ja teiste tervist tugevdavate ainete toitu lisamine on viimase viie aastaga maailmas suurenenud 2,5 korda. Kuid toiduainetes kipuvad kasulikud lisandid kiiresti lagunema.Lihtsam viis kaitsta baktereid või teisi tervist tugevdavaid aineid keskkonna eest on mitte hoida neid toidus, vaid pakendis. Stockholmi firma Biogaia müüb juba joogikõrsi, millesse on istutatud probiootilised bakterid, mis siis mistahes joogi joomisel vabanevad.

Bakterid asuvad kõrre sisemuse külge kinnitatud õlitilgas. Nii saab ka tooteid, kus pastoriseemisel bakterid surevad, kasulike mikroobidega rikastada. Biogaia on välja töötanud ka pudelikorgi, mille membraanil elavad bakterid või asuvad vitamiinid. Kui seda membraani sõrmega hõõruda, siis need vabanevad. Nõnda saab vitamiine, mis muidu valguse käes lagunevad, säilitada 18 kuud. Hispaania Agrokeemia ja toidutehnoloogia instituudi teadlane Jose Maria Lagaron aga on piimapakendile kinnitanud ensüümi, mis lagundab laktoosi glükoosiks ja galaktoosiks, muutes piima nõnda joodavaks ka inimestele, kes laktoosi ei talu.
Allikas: New Scientist

mis.toimub

TARTUS AVATAKSE FOTONÄITUS “EESTI TEADUSFOTO 2006”

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis Toomemäel avatakse esmaspäeval, 11. septembril kl 15 näitus “Eesti Teadusfoto 2006”. See jääb lahti kuni 12. novembrini. Näitusel on välja pandud võistluse 40 parimat tööd. Elektroonilise nädalakirja teadus.ee korraldatud teadusfoto võistlusele saadetud 231 töö seas oli pilte nii kooliõpilastelt kui tunnustatud teadlastelt, kokku 42-lt autorilt.Veebruaril lõpul vaagis fotosid žürii oma esimehe, TTÜ Geoloogia Instituudi direktori Alvar Soesoo juhtimisel. Hindajate hulka kuulus tuntud teadlasi mitmetest teadusasutustest, fotograafe, kunstnikke, teadusajakirjanikke, firmade esindajaid. Eestis polnud siiani korraldatud ühtki teadusfoto võistlust. Esimese võistluse korraldajad tõlgendavad teadusfotot laiemalt kui pelk teadusartiklit illustreeriv pilt. See on dokument, kuhu on püütud teadusekspeditsiooni dünaamika, labori argipäev, mikroskoobi alla jääva maailma ilu, kosmose põhjatus. Teadusfotol on loomulik koht nii teadlasel kui tema uuritaval maailmal.

fkgp-3483775

Fotovõistluse peavõidupilt, Ivar Jüssi foto hülgeuurija igapäevast.Teadusfotole ei pääse mitte ainult tippteadus. Ka kooliõpilased, kes teevad oma esimesi põnevaid keemiakatseid, on iseenda jaoks teadlased, avastades maailmas uut. Teadusfoto võistlus sai toimuda seda abistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Geenikeskuse, KTK Overalli, Regio, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi, ilm.ee, Eesti Geenikeskuse, ajakirjade Cheese ja Horisont toel.

teadus.ee

ESITLETAKSE RAAMATUT EESTI TÄPPISTEADUSTEST

Reedel, 8. septembril kell 16.00 toimub Tartus restoran Atlantise konverentsiruumis raamatu “Teadusmõte Eestis. Täppisteadused” esitlus. Eesti Teaduste Akadeemia poolt välja antavas nn sinises sarjas “Teadusmõte Eestis” on see kolmas kogumik, mille eesmärgiks on ilusas ja võimalikult lihtsas eesti keeles tutvustada arenguid Eesti teaduses, meie teadustegevuse haaret ja mõjukust maailmateaduses ning selle praktilisi väljundeid. Samalaadne ülevaatekogumik on ilmunud ka tehnikateadustest (2002) ja arstiteadusest (2005).Raamatu vastutavad toimetajad, akadeemikud Ilmar Koppel ja Peeter Saari on sõnastanud raamatu saatesõnas kogumiku kõige laiema eesmärgi: “Kogumikku kavandades ja autorkonda kaasates oli nägemuseks, et artiklid peaksid olema temaatika keerulisusse takerdumata kas või osati üldloetavalt kirjutatud, peaks leitama kuldne kesktee aruandestiili ja populaarteadusliku oopuse vahepeal, et tulemuseks oleks võimalikult laiale lugejakonnale arusaadavad ülevaated Eesti täppisteadustes tehtavast ja saavutatust.” Raamatuga on võimalik tutvuda Eesti teadusasutustes ja suuremates raamatukogudes.

Allikas: Eesti Teaduste Akadeemia

mis.toimus

AVALIKU NAHKHIIREÖÖ TULEMUSED

19. augustil 2006 Tartus toimunud avaliku nahkhiireöö osalejaid oli tänu Emajõe festivalile üle saja, kellest lõpuks jäi järgi kümmekond huvilist. Ilm oli soe ja vaikne, nahkhiirte lennuks sobiv.Kuulasime detektoriga ja vaatasime käsilambiga nahkhiiri kolmes kohas Emajõe kaldal. Liikidest olid pidevalt esindatud veelendlane, põhja-nahkhiir ja suurvidevlane, kõik tihti mitme kaupa, harvem oli teiste seas kuulda hõbe-nahkhiire 25 kilohertsist kumedalt mulksuvat heli. Puudus pargi-nahkhiir, kes eelnevatel suvedel oli neis kohtades arvukas. Avalikul nahkhiireööl leidsime kokku niisiis 4 liiki nahkhiiri.Eelneval ööl samades kohtades loendades registreerisin lisaks nimetatud liikidele tiigilendlase paar möödalendu.

Matti Masing, Tartu

küsi.julgelt

LAGUNEVA TUUMA PARADOKS

Radioaktiivset lagunemist, nagu teada, iseloomustatakse poolestusajaga.
Kas on aga teada, mis määrab selle, millal üks konkreetne osake ära laguneb? Et nt kui on olemas ainult üks ebastabiilne tuum, kas siis saab välja arvutada ajahetke, millal ta laguneb ning mis selle ajahetke määrab?

Vastab füüsik ja teaduskirjanik Tiit Kändler:

Lühike vastus kõlab: ei saa. Põhjus on selles, et radioaktiivne lagunemine on tõenäosuslik sündmus. Nii nagu on olemuslik kvantmaailmale. Me võime öelda teatud tõenäosusega, millal osake laguneb, kuid mitte enamat. Kui osakesi on rohkem, siis saame arvutada või mõõta keskmise radioaktiivse kiirguse, mis lagunemisega kaasneb. Kuid seda, millal täpselt üks või teine osake laguneb, ei suuda me ilmaski ennustada.Sellele omadusele põhineb kuulus Schrödingeri kassi nimeline mõtteline eksperiment. Kass on meie silme eest suletud kastis, ja ta nina ees on tops lenduva mürgiga, mille vallandab samas kastis olev radioaktiivse aatomi tuuma kiirgus. Tuum laguneb tunni jooksul tõenäosega 50:50. Tuleb välja, et me ei saa öelda, kas kass on parajasti elus või surnud.

Selle paradoksi kohta on kirjutatud sadu ja tuhandeid artikleid, raamatuid ja kogumikke ning küllap kirjutatakse veelgi. Kuid millal täpselt järjekordne raamat ilmub – kas oskame ennustada sedagi?

kuulamis.vara

LABOR ALUSTAB TAAS

Vikerraadio teadussaade Labor alustab pühapäeval, 10. septembril teist hooaega. Avasaates kuuleb isiklikke mälestusi ühest kõigi aegade suuremast Eesti astronoomist Ernst Julius Öpikust, meenutajaks tuntud Ameerika astronoom, emeriitprofessor Fred Singer, kes Öpikuga aastakümneid lähemalt suhtles ja koostööd tegi. Inglismaal elav tunnustatud populaarteaduslike raamatute autor David Bodanis, kes augusti lõpul ka Käsmu meremuuseumis teadus.ee suvekoolis esines, tutvustab Labori kuulajaile oma auhinnatud teoste “Electric Universe” ja “E=mc2” põhiideid ja põnevalt isiksustekeskset lähenemisnurka füüsikateaduse ajaloole. Saatejuht on Priit Ennet.

Laborit kuuleb Vikerraadios pühapäeviti kell 17.05, järelkuulamise ja helifailina allalaadimise võimaluse pakub võrguaadress www.vikerraadio.ee

Allikas: Vikerraadio

vaatamis.vara

BIONINA HAKKAB NUUSUTAMA TEADUST

Alates 8. septembrist on igal reedel kell 18.15 Eesti Televisioonist võimalik vaadata teaduse köögipoolt tutvustavat telesarja „Bionina”.Sari toob vaataja ette põnevaid lugusid sellest, mida pakub teadus ja tehnoloogia paljude aktuaalsete probleemide lahendamiseks, millega Eesti riigil ja kogu rahval tuleb kas nüüd või hiljemalt lähiaastail kokku puutuda. „Bionina“ tõestab, et teadlased tegelevad paljude väga tõsiste ja kogu ühiskonda puudutavate probleemidega ning seda siinsamas Eestis.Koostöös Tartu Ülikooli ja Maaülikooli teadlastega valminud sari koosneb 15 saatest, milles nende ülikoolide põnevamaid uurimisprojekte.Esimeses saates tuleb juttu sarjale nime andnud bioninast ehk teaduslikult täpsema nimetusega biosensorist. See on Tartu Ülikooli teadlaste poolt välja töötatud tundlik seadeldis, mis „haistab” talle ülesandeks antud ainet juba mõne õhus lendleva lõhnamolekuli järgi. Näiteks lõhkeainet lennuvälja pagasikontrolli suunduva terroristi käsipagasis või esimesi riknemistunnuseid kauplusse saabunud kalakastis. „Bionina“ kordussaated on Eesti Televisiooni eetris teisipäeval kell 14.10 ja neljapäeva hilisõhtul.

Allikas: Tartu ülikool

Jaga