Teadusteave MTÜ :: teadus.ee nr 51

nadalteaduses-6774932
teadus.eenr 51

reede, 23. juuni 2006

nädal.mõttes

“Kõik me oleme rentslis, ent mõned meist vaatavad tähtede poole.”
Anglo-Iiri kirjanik Oscar Wilde (1854 – 1900)

nädal.pildis

Taltsutamatu tuli. Kõrvemaa metsatulekahju pani järjekordselt mõtlema inimese ja looduse suhte üle. Mõned keskkonnateadlased isegi rõõmustasid, et näe, nüüd saab bioloogiline mitmekesisus endale rohkem ruumi. Kuid metsatulekahjusid on meil ometi piisavalt. Ja teadus, olgu või ökoloogia, ei ole pädev otsustama inimese varanatukese üle.

nädal.arvus

Kui kiiresti reageerime?Viivis ärrituse ja inimese tahtmatu reaktsiooni vahel — 0,22 sekundit

John F. Kennedy kõnest Kuule maandumiseni — 8 aastat, 1 kuu, 27 päeva

Allikas: Worldwatch Institute täna.kavas

Sport: Teadus ja jalgpall.
Uni: Siesta sügav mõte.
Füüsika: Edukamad erialad.
Küsimused: Raketikütus.
Lahkumine: Jaak Lõhmuse viimne tõlge.

Kerige allapoole, saate teada!

mis.toimub

SUVEKOOLI SAABUB TIPPESINEJA INGLISMAALT

Teema: tuli.Aeg: 25.-27. august.Koht: Käsmu Meremuuseum.

Briti Nõukogu lahkel vahendusel tuleb teadus.ee suvekool rahvusvahelise hõnguga. Esinema tuleb väga mitmekülgne teadlane, innovatsiooninõustaja ja populaarteaduslike bestsellerite autor David Bodanis. Maailmatasemel kirjaniku loeng põhineb ühel ta raamatutest, mille pealkirjaks “Electric Universe: How Electricity Switched on the Modern World.” (Elektriline universum. Kuidas elekter lülitas sisse nüüdismaailma.) See raamat võitis äsja väärika Kuningliku Ühingu Aventise auhinna.

Bodanis on muuhulgas Oxfordi ülikoolis lugenud sotsiaaluuringute alast loengusarja ”Intellektuaalne tööriistakast”. Kirjutanud mitmeid bestsellereid populaarteadusest ajalooni. Tema hiljutine raamat ”Passionate Minds” jutustab matemaatikust, hasartmängijast ja Voltaire´i sõbratarist Emilie du Chatelet´st.to.imetaja

JALGPALL MÕJUTAB TEADUST

Kui maailmatasemel jalgpall jälle veerema hakkab, pööravad teadlasedki sellele põnevale mängule oma tähelepanu. Küllap on nii mõnigi vaataja üllatunud, kui kaugele parimad mängijad palli audist platsile viskavad. Füüsik Nick Linthorne on välja rehkendanud, kuidas Gary Neville ja temasarnased mängijad palli nii kaugele lennutada suudavad. Palli lennukaugus sõltub algkiirusest ja viskenurgast.Füüsikaseaduste kohaselt peaks kõige kaugemale lendama pallid, mis visatakse 45-kraadise nurga all maaga. Kuid nipp on selles, et suurema kiiruse saavutavad pallid, mis visatakse 30-kraadise nurga all. Teadlane lindistas visked videole ja analüüsis neid seejärel. Sportlased aga viskavad ilma igasuguse füüsikata, lihtsalt intuitsioonist üsna kaugele.Kohtunike osa mängus uuriti põhjalikult pärast 1998. aasta MM-i. Amsterdami vaba ülikooli teadlane Raymond Verheijen palgati Hollandi kuningliku jalgpalliühenduse poolt ning ta organiseeris noortemeeskondade eksperimentaalse võistluse. Iga mäng kestis tunni ja oli jagatud kolmeks 20-minutiliseks osaks. Mängude jälgijad märkisid üles kohtunike eksitused. Iga kohtunik tegi mängu jooksul 23 viga. Ning mis üllatav – vigu tehti enam siis, kui kohtunik oli juhtumi suhtes liiga lähedal. Kõige objektiivsemaks osutus 17-meetrine kaugus. Vigu aga tehti enim 12 meetri pealt. “Optimaalne distants on 20 meetrit,” järeldas Verheijen. Ka liiga suur kiirus tekitab lisavigu. Kõige vähem tehti vigu kiiruselt 2 meetrit sekundis. Sellest kaks korda suurema kiiruse puhul vigade arv suurenes tunduvalt.

Teadlase tulemused näitavad, et kohtunikud ei pruugi pensionile jääda 45-aastaselt. Kuna neil polegi vaja joosta nii kiiresti ja jõuda sündmustele nii lähedale. Kohtuniku asi pole taga ajada palli, vaid hoida pilk peal üldisel olukorral.
Tiit Kändler

vänge.lugu

SIESTADEL ON SÜGAV MÕTE

Hispaanlastel tundub õigus olevat. Pärast lõunasööki peetud siesta on uute teadusuuringute kohaselt mõttekas. Manchesteri ülikooli teadlased on avastanud, kuidas ajurakud, mis meid erksana hoiavad, pärast söömist välja lülituvad.On ju tõsi, et inimesed ja loomad muutuvad pärast sööki uniseks, ent selle põhjuseks olevad ajusignaalid polnud teada. Võibolla aitab avastus laiendada teadmisi meie teadvusest — sealhulgas ravida söömishäireid. Manchesteri ülikooli toiduteaduse osakonna teadlase Denis Burdakovi kinnitusel saadi jälile, kuidas glükoos ajurakke peatab ja nõnda meid uniseks teeb.Glükoos blokeerib neuroneid, mis valmistavad oreksiine, tillukesi valke, mis on teadvuse normaalseks tööks hädavajalikud. Need oreksiini valmistavad rakud on kriitilised meie keha pidevalt muutuva energiavajaduse reguleerimisel ning on seega tegevad ärkvelolekus, näljatundes, hormoonide tootmisel ja ainevahetuse kiiruse reguleerimisel.

Ajul peab olema alati sobivas koguses glükoosi. Nõnda võib oreksiini-rakkude häiritud töö lõpuks viia koguni narkolepsiani, kõnelemata õppimise ja autojuhtimise raskustest ning sõltuvuste tekke võimalusest.

Teadlased on oreksiini tootvate rakkude membraanis kindlaks teinud avaused, mille läbi glükoosi hulka reguleeritakse. See senitundmata mehhanism on nõnda tundlik, et suudab tunda ära glükoosinivoo pisimadki muutused, mis toimuvad näiteks söögikordade vahel. See selgitab, miks pärast sööki ollakse uimased ja miks tühja kõhuga on raske uinuda.

Allikas: AlphaGalileo

mis.uudist

FÜÜSIKA VIIS TIPMIST ALA

Kuidas reastada teadlasi? Rehkendada, kui mõjukad on nende avaldatud artiklid. Artiklite h-indeks on artiklite suurim arv, mille teadlane on avaldanud ja mis on saavutanud vähemalt sama palju tsiteeringuid. Näiteks kui teadlane on kirjutanud 50 artiklit, millest igaühte on tsiteeritud 50 korda, siis selle teadlase h = 50.Kuidas aga reastada teadusalasid? Stuttgardis asuva Max Plancki tahkiseuuringute instituudi noor teadlane Michael Bancks võttis kätte ja arvutas välja füüsikaharude h-indeksi. Ning jagas selle aastate arvuga, mille kestel artiklid olid avaldatud. Tema töö tulemusi tutvustas ajakirja Nature 18. mai number.

12,85 Süsinikust nanotorud

Supertugevad materjalid, avastatud 1991. Võimalikud rakendused tunduvad olevat ammendamatud.

8,75 Nanojuhtmed

Nende abil võib ehitada nanosuurusega lasereid.

7,84 Kvantpunktid

Tillukesed pooljuhtmaterjali punktikesed aitavad ehitada uusi lasereid. Loodetakse abi kvantarvutite ehitamisel.

7,78 Fullereenid

Need süsinikuaatomite pallid avastati 1985. aastal ja saadi selle eest Nobeli preemia. Loodetakse kasutada meditsiinis.

6,82 Suur eritakistus magnetväljas

Nüüdsed arvutite kõvakettad põhinevad materjalidel, millel avastati elektritakistuse suur, viieprotsendiline vähenemine magnetväljas. Püütakse leida veel paremaid materjale.
Allikas: Nature

mis.toimub

BRITI NÕUKOGU OOTAB NOORTEADLASI KESKKONNASEMINARILE

Briti Nõukogu, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut ja Scottish Association for Marine Science kutsuvad noori teadlasi rahvusvahelisele seminarile teemal “Merekeskkonnakaitse ja looduskaitse”.Seminar toob kokku noorteadlased Eestist ja Suurbritanniast eesmärgiga aidata leida ja arendada koostöösidemeid. 20 — 21. oktoobril Tallinnas toimuva seminari eesmärgiks on arutleda merekeskkonna ja looduskaitsega seonduvate küsimuste üle ja teha uurimisplaane.Kandideerima oodatakse:doktorante, järeldoktori programmide uurijaid või teadlasi, kes on kraadi kaitsmise järel töötanud erialasel ametikohal alla 5 aasta ja kelle uurimisvaldkond seondub merekeskkonna, merereostuse ja selle võimalike mõjude ning looduskaitse temaatikaga. Vajalik on inglise keele oskus.

Lisainformatsioon ja taotlusvorm Briti Nõukogu kodulehel www.britishcouncil.ee

Kandideerimise tähtaeg: 22. august 2006. Taotlusi ootadatakse aadressil Briti Nõukogu, Vana-Posti 7, Tallinn 10146 või elektrooniliselt ingrid.veinmann@britishcouncil.ee
Lähemalt vt www.britishcouncil.org Allikas: Briti Nõukogu

vigade.pärandus

AUSTRAALIA OLEMATUD MAMMUTID

teadus.ee eelmine, 50. väljaanne avaldas uudise sellest, et oletatavasti põhjustas inimese tegevus mõnede suurte selgroogsete väljasuremise. Ühe näitena oli toodud mammuteid. Ja tõelise sensatsioonina mainiti, justkui oleksid need karvased elukad Austraalias elanud. Mis muidugi ei vasta tõele ning on vaid tõlgi kiirustamisi tehtud apsakas. Tartu ülikooli geoloog Ivar Puura oli nii lahke, ja täpsustas.

OWEN KIRJELDAS AUSTRAALIA KUKKURLOOMI, MITTE MAMMUTIT

Teadus.ee nr. 50 uudisesse oli sattunud eksitav avalause: “1877. aastal oletas inglane Richard Owen, et Austraalia mammutite kadumisele aitas kaasa inimene.”Originaalis (A mammoth murder mystery Alan B. Shabel, Nature 441, 408-408 (25 May 2006)) kõlab lause järgmiselt: “In 1877, Richard Owen suggested that the great Pleistocene fossil mammals of Australia had been driven to extinction by the hostile agency of man.”

Austraalia Pleistotseeni fossiilsed imetajad, keda uuris Owen, olid eeldatavasti väljasurnud kukkurloomad Diprotodon ja Thylacoleo, kelle skelette 1877. a. raamatuna ilmunud varasemate artiklite kogumikus kirjeldatakse.

Välja nägid nad sellised:

mammut1-8996870

Vt neid lähemalt siit: diprotodon ja siit: thylacoleo

Samuti kirjeldas Owen väljasurnud hiiglaslike kängurude ja vombatite luustikke. Owenile uurimiseks antud luustike avastajaks New South Walesis oli Sir Thomas Mitchell. Richard Owen on tuntud ka kui Charles Darwini Beagle’i ekspeditsoonil kogutud fossiilide uurija ning termini “dinosaurused” autor (1840. aastail). Oweni huvi Austraalia fossiilide vastu ärgitasid Darwini Beagle’i reisil kogutud Lõuna-Ameerika fossiilide kollektsioonid, kust Oweni poolt kirjeldatud Glyptodon, Mylodon ja Megatherium on saanud tuntuks paljude õpikute kaudu.PS Vt ka retsenseeritud väljasuremist kirjeldava raamatu autori Paul. S. Martini artikleid:

artikkel1

artikkel2

lugemis.vara

TEADUSARMASTAJA VIIMNE KINGITUS

Tõlkinud Jaak Lõhmus:Vastuolude sajand matemaatika alustesGregory ChaitinAkadeemia, 2006 nr 5Veebruari lõpus suri Tartus pärast operatsiooni 69 aasta vanusena Eesti matemaatik ja teaduse populariseerija Jaak Lõhmus. Matemaatikadoktor Lõhmus uuris paljusid universumi saladusi, alates elementaarosakeste kvantteooria algebralistest probleemidest kuni aine ehituse filosoofiliste küsimusteni. Laiem avalikkus teab teda paljude raamatute toimetajana, võluva IX klassi füüsikaõpiku autorina, paljude populaarteaduslike raamatute tõlkijana. Koos Laur Palgiga kirjutas ta kahe aastakümne eest raamatu “Osakestest osakestes”. Ta oli ka 1995. aasta EV teaduspreemia laureaat.

Akadeemia mainumbris on Lõhmuse tõlgitud suurepärane artikkel, milles selgelt ja põnevalt seletatakse, millised vastuolud möödunud sajandi matemaatikas esinesid ja seda edendasid. Gregory Chaitin on mees, kes avastas juhuslikkuse puhtas matemaatikas, lähendades seda nõndaviisi kvantmaailmale.Suurepärane artikkel, mida soovitan lugeda kõigil, keda väsitab populaarteaduse ja üleüldse maailma heitlikkus. Pole ka ime, et Jaak Lõhmus selle valis. Tema tagasihoidlik vaikne meel suutis alati leida üles põnevad kirjatööd, mida eestlastele tutvustada. Ohtrate joonealuste märkustega ja viidetega sealjuures.Nüüd, mil tõeline teadusarmastaja Jaak Lõhmus on rännanud matemaatika igavikulistele väljadele, jäi selle omakasupüüdmatu toreda inimese asemele meile üks suur auk. Näis, kes selle täita suudab.

Tiit Kändler

küsi.julgelt

KUIDAS RAKETT ORBIIDILE JÕUAB

Meie lugeja Marika küsis hulga küsimusi rakettide kohta. Vastame neile järgemööda.Mis kütusega kosmoseraketid orbiidile viiakse?

Vastab Tartu ülikooli materjaliteaduse instituudi juhatakja Jaak Kikas:

Raketikütusena kasutatakse tänapäeval nii tahket kui vedelkütust, mitmeastmelistes kosmoserakettides annavad algkiiruse harilikult tahkisraketid (kord süüdatuna ei saa neid enam “välja lülitada”), järgmistes astmetes kasutatakse vedelkütust. Kuna aga kütuse põlemine toimub enamasti tingimustes, kus õhu (ja selles sisalduva hapniku) tihedus on väga väike, tuleb lennule kütuse põletamiseks kaasa võtta ka hapendajat. Tahkisrakettides on selleks hapniku asemel ammooniumperkloraat, kütuseks aga alumiiniumpuuder (!), mõlemad komponendid paiknevad terakestena kummilaadses plastis. Vedelkütustena on laialt kasutatav keroseen (petrooleumi destillatsiooni saadus), oksüdeerijana vedel hapnik, aga kasutatakse ka muid kütus-hapendaja kombinatsioone.

Jaga