Teadusteave MTÜ :: teadus.ee nr 39

nadalteaduses-4580693
teadus.eenr 39

reede, 27. jaanuar 2006

nädal.mõttes

“Olen pannud tähele, et mu arvamused sõltuvad selgesti sellest, kas laman või olen püsti.”
Saksa matemaatik, füüsik ja aforist Georg Christoph Lichtenberg (1742-99)

nädal.pildis

VIIMANE AEG SAATA TEADUSFOTOSID VÕISTLUSELE

Teadusfoto konkursile jõuab veel pilte saata. Meie teadusfoto konkursi tähtaeg on järgmisel kolmapäeval. Siis võib oma töid veel posti panna. Igal moel, igas formaadis.

Hulgaliselt toetajaid ja mitmekesiselt auhindu.

Viimased uudised: Regio on välja pannud geograafia-alase foto eest ja kõige kartograafilisema foto eest eriauhinnaks Regio CD-atlase PRO 3.7 litsentsi http://www.regio.ee/?op=body&id=141 ja auhindadeks Regio Eesti teede atlase 1:150 000 ja 3 Regio Eesti teede atlast 1:200 000 ning 3 Tallinna atlast http://www.regio.ee/?op=body&id=26

Parima ilmafoto eest panevad ilm.ee ja EMHI auhinnaks ekskursiooni Harku ilmajaamas ja Meteoroloogiamuuseumis.

Pildil: Laiast teadusilmast. Mutantsete äädikakärbeste valik Max Plancki füüsikalise keemia instituudis Heidelbergis.

teadus.ee
Foto: Tiit Kändler

tähtis.asi

EESTI ESIMENE TEADUSFOTO VÕISTLUS
AEGA VEEL 3 TÖÖPÄEVA!

eestiteadusfoto20051-7208856

Hea uudis: Tallinna Tehnikaülikool eraldas oma töötajate ja üliõpilaste fotode premeerimiseks 5000 krooni.

Teadusfoto on laiem, kui esmapilgul arvata võiks. Teadus uurib ju mitte ainult silmaga nähtamatut. Vaid ka üsna igapäevaseid asju. Ja teadlased ise on ka üsna igapäevased inimesed. Kui nad just parasjagu teadusega ei tegele. Kui aga tegelevad, siis saab neistki teadusfoto võtta. teadus.ee teadusfoto võistlusest vt lähemalt http://www.teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=82&Itemid=83

teadus.ee

nädal.arvus

Teadaolevate planeetide arv 1500.a 7
Teadaolevate planeetide arv 2006.a 3 000 miljardit
Allikas: WorldWatch

täna.kavas

Bioloogia: Taimeviirused ründavad inimese sisemust.
Geneetika: Pisim bakter.
Astronoomia: Tume aine kahtluse all.
Botaanika: Aretatakse madalakasvuline õun.
Skeptik: Kanaldamine toob meile tuppa Jeesuse.

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

JÄRJEKODNE PETUSKANDAAL TEADUSES

On puhkenud järjekordne petuskandaal teaduses. Sedapuhku Norras. Ajakirja Nature andmetel on selgunud, et auväärses teadusajakirjas Lancet avaldatud suuvähi esinemise tõenäosust käsitlevas artiklis toodud andmed oli Norra teadlane Jon SudbØ lihtsal välja mõelnud. Nimelt kasutas ta juba teiste teadlaste poolt küsitud küsimusi, mis ei olnud antud haiguse esinemisele suunatud. SudbØ artikkel väidab, et on analüüsitud avalikku tervise andmebaasi ja näitab, et põletikuvastaste ravimite võtmine võib alandada suuvähi tekke tõenäosust. Kuid andmebaasi loomisega seotud teadlased kinnitavad, et sealt ei saa välja lugeda midagi, mis seondub eluviisiga. Siis ei jäänud SudbØl üle muud kui tunnistada, et oli osa andmeid võtnud õhust. Artiklil oli ka 13 kaasautorit, sealhulgas SudbØ naine ja kaksikvend. Juhtum meenutab Korea geneetiku Woo Suk Hwangi võltsinguid ning näitab, et artiklite eelretsenseerimine ajakirjades ei aita sugugi vältida osavaid võltsinguid. Juhtumile on reageerinud Norra tervishoiuminister Sylvia Brustad, kelle sõnul sügiseks kavandatud meditsiiniuuringute reformi tarbeks töötatakse välja ka uued ning võltsimist paremini välistavad reeglid.

Niisiis tuleb jälle tõdeda, et ka teadlane on inimene. Ning miski inimlik pole talle võõras.

Tiit Kändler

vänge.lugu

KUIDAS TAIMED MEIE KÕHTU OHUSTAVAD

Taimetoitlastele tuli äsja tõsiselt halb uudis. Selgub, et taimed võivad kasu kõrval inimesele ka kahju teha. Inimese seedekulgla on täis taimeviirusi, mis passivad seal lootuses leida uusi ohvreid. Mikrobioloogid teavad vähe inimese seedesüsteemis elavatest viirustest, kuna enamik väljaheites elavatest viirustest laboritingimustes ellu ei jää. Teadlased, kes on uurinud Norwalki viirust, mis põhjustab maosoolepõletikku, pidid siiani vabatahtlikele söötma nakatatud patsientide väljaheidete ekstrakte. Kuid kasutades nüüdisaegse genoomika meetodeid, on võimalik väljaheiteid otse uurida ja leida seal sisalduvate viiruste osiseid. Kui San Diego riigiülikooli teadlane Forest Rohwer seda 2003. aastal tegi, oli enamik leitud ja DNA põhjal ehitatud viirustest kas täiesti uued viirused või faagid, s.o viirused, mis ründavad seedekulglas elutsevaid baktereid. Kui Rohweri töörühm hiljuti püüdis leida teist laadi viiruseid, mis on tehtud RNA-st, olid need teadlaste üllatuseks 97-protsendiliselt pärit nakatatud taimedest. Viirused varieerusid isikult isikule ja ka samalt isikult eri aegadel võetud proovid sisaldasid erinevaid viirusi.

Piprad polegi nii ohutud, kui nad haigestuvad. Kõige sagedasem oli üks pipral esinev viirus, mis nakatab paprikat, punapipart ja chillipipart ning mida võib ohtralt leiduda igasugustes teravamaitseliste kastmetes, juhul kui nende valmistamiseks on kasutatud haigestunud pipraid. Teadlased mõjutasid terveid pipralehti inimese väljaheite ekstraktiga. Taimed haigestusidki. Mis näitab, et inimese väljaheidet sisaldava reoveelöga kasutamine väetamiseks võib taimi nakatada. Tavaline komposteerimine selliseid viiruseid ei tapa.

Taimeviirused ei tohiks loomarakke rünnata, kuigi need on suutelised paljunema seedekulgla bakterites. Siiski võiks ka seedekulglas asuvaid taimeviiruseid kasulikult rakendada. Neid võiks geneetiliselt muundada, nii et nad kannaksid polüoviiruse või rotaviiruste molekule ja toimiksid nõnda vaktsiinidena.

Allikas: New Scentist

mis.uudist

KÕIGE ÖKONOOMSEM BAKTER

Teadlased on pikka aega püüdnud tabada, milline on vähim geenide arv, mille korral bakter veel elusorganism on. 1999. aastal uuris asja inimgenoomi ühe lahtimuukija J. Craig Venteri juhtimisel töötanud rühm. Nad võtsid elusorganismide seast teadaolevalt pisima genoomiga bakteri Mycoplasma genitalium ja muundasid iga selle geeni. Ning jõudsid järeldusele, et see bakter vajab oma 517 geenist 265 – 350 geeni, et kasvada.

bakter-4437386

Mycoplasma genitalium – maailma kõige pisem bakter.

Kuid nende hinnang oli ligikaudne, kuna naid ei isoleerinud ega uurinud iga mutantset liini eraldi. Kasutades nende saadud andmeid on J. Craig Venteri instituudi teadlane Hamilton Smith jõudnud järeldusele, et minimaalne genoom koosneb 387-st valku kodeerivast ja 43-st RNA-d kodeerivast geenist.

Allikas: Nature

ASTRONOOMID VAIDLUSTAVAD TUMEDA AINE

Vastne artikkel seab kahtluse alla tumeda aine olemasolu galaktikate koostises. Galaktikate pöörlemist uurinud astronoomid John Moffat ja Joel Brownstein on teinud seda eesmärgiga seletada kosmoselaevade Pioneer 10 ja 11 kõrvalekaldumise eeldatud graafikust. Need kaks 1972. aastal teele saadetud kosmosesondi asuvad praegu päikesesüsteemi äärealadel. Kuid nende trajektoore ei saa seletada pelgalt Newtoni ja Einsteini gravitatsiooniteooriatest lähtuvalt. Mingil põhjusel saavutasid need kosmoselaevad küll imeväikese, ent olulise lisakiirenduse Päikese suunas. Niel mõjuv anomaalne jõud on 10 miljardit korda pisem, kui tunneme meie Maal.
Kosmosesondid asuvad Maast nii kaugel, et signaal reisib edasi-tagasi 24 tundi.
Allikas: AlphaGalileo

MADALAKASVULISED ÕUNAISTANDUSED PÄLVISID EAS-I TOETUSE

Eesti Maaülikooli (EMÜ) puuviljauurijad asuvad parandama kodumaise õunakasvatuse konkurentsivõimet. Jaanuarist aprillini saab teoks eeluuring “Madaltihedate õunaistandustele uute sortide introdutseerimise ja keskkonnasäästliku kasvatamise tehnoloogia väljatöötamine” sai Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt 195 000 krooni. EMÜ agrobiotehnoloogia arenduskeskuse kaasabil esitatud projekti eesmärgiks on muuta Eesti õunakasvatus konkurentsivõimeliseks ning varustada inimesi kohalike ja tervislike õuntega. Plaanis on luua uus keskkonda säästev õunakasvatustehnoloogia, mis suurendab viljeldavate sortide haiguskindlust.

oun-4543022

Õunad on liiga kõrgel. Tuleb need madalamaks õpetada. Eestis ja naaberriikides aretatud uute sortide hulgast valitakse viis kärntõvekindlat Eestisse sobivat, meeldiva välimusega ja heamaitselist õunasorti. Seejärel selgitatakse sobivad nõrga- ja poolnõrgakasvulised kloonalused, mis taluvad Eesti talvesid. Õunakasvatajad saavad uue katseliselt kontrollitud keskkonnasäästliku tehnoloogia ja soovitused madaltihedate õunaistanduste rajamiseks. Eeluuringule järgneb rakendusuuring, mille käigus valitakse välja tootjatele sobivad ning Eesti puuviljaturul konkurentsivõimelised dessertõunasordid.

Projekti juht on Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse teadur Neeme Univer.

Allikas: Eesti Maaülikool

KOSMOSEAJASTU JÕUDIS RAPLAMAALE

Raplamaa keskkonnateenistus sai Tõravere observatooriumilt kätte esimesed kosmosefotod, millelt metsanduse spetsialistid saavad maastiku muutusi näha. Tegemist on KIK-i metsanduse projektiga “Lageraiesarnaste muutuste kaardistamine satelliidipiltidelt”. Asjatundjad näevad piltidelt heleduse muutust ja kõrvutavad oma kaardibaasiga. Välitöid teostavad keskkonnateenistuse spetsialistid.
Allikas: Raplamaa Keskkonnateenistus

mis.juhtub

GLOBE: KUULUTATI VÄLJA ÕPILASTE KESKKONNAUURIMUSTE KONKURSS

Haridus- ja Teadusministeerium, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus ja GLOBE programm Eestis kuulutasid välja õpilaste keskkonna-alaste uurimistööde üleriigilise konkursi. Osalema kutsutakse üldhariduskoolide 5. — 12. klassi ja kutseõppeasutuste õpilasi. Oodatud on keskkonnaproblemaatikat tutvustavad õpilasuurimused, veebilehed, GLOBE programmi tegevust kajastavad tööd. Töid hinnatakse kolmes vanusastmes.

8. — 12. klassi konkursitööd peavad põhinema koostaja(te) kogutud materjalil (vaatlused, mõõtmised, küsitlused jne) või GLOBE-i andmebaasi andmetel (http://globe.fsl.noaa.gov/).

5. — 7. klassi tööd võivad olla koostatud ka ainult kirjanduse või veebimaterjalide põhjal.

Uurimistööde vormistamiseks leiab juhiseid Eesti Noorsootöö Keskuse ja haridusministeeriumi poolt 2004/2005. õppeaastal väljakuulutatud keskkonnaalaste uurimistööde võistluse tööde vormistamise juhendist (http://www.entk.ee/?i=48).

Tööde esitamise tähtaeg on 27. märts 2006. a. Žürii valib parimad tööd välja hiljemalt 17. aprilliks 2006. Parimad autorid kutsutakse 5. — 6. mail 2006 Tartu Kivilinna Gümnaasiumis toimuvale õpilaste üleriigilisele keskkonnakonverentsile. Konverents lõpeb tublimate õpilaste autasustamisega.

Informatsioon konkursi ning tööde ja teeside vormistamise kohta on alates 20. jaanuarist 2006 kättesaadav GLOBE Eesti koduleheküljel http://www.physic.ut.ee/globe/.

Küsimustega võib pöörduda Ülle Kikase (Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika instituut, telefon 7375 857, kikas@ut.ee) või Imbi Henno (Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, telefon 7350 635, Imbi.Henno@ekk.edu.ee) poole.
Allikas: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus

kuulamis.vara

LABOR UURIB BIOLOOGILIST KELLA

Briti bioloog Russell Foster räägib, kuidas töötab inimese bioloogilise kella mehhanism geenide ja valkude tasemel ning kuidas tänapäeva ühiskonna liikmetele peale surutav 24/7 elurütm biokella eksitades inimestele kahju võib tuua. Eesti füüsik Andi Hektor kõneleb CERN-is rajatavast ülikiirest arvutivõrgust GRID, mis hakkab üha mahukamaks paisuvaid teaduslikke andmehulki enneolematult tõhusalt läbi hekseldama. Labor algab Vikerraadios pühapäeval kell 17:05. Saadet juhib Priit Ennet.

Laborit saab kuulata ka Vikerraadio audioarhiivist alates esmaspäeva hommikust lingilt http://www.er.ee/utoim/labor.ram. Kuulamiseks peab olema arvutis RealOne Player mida saab tõmmata aadressilt http://www.real.com/
Allikas: Vikerraadio

lugemis.vara

KUST SAAB LEIDA PÜHA GRAALI?

raamat-6701400

Laurence Gardner
Püha seaduselaeka saladused

Tõlkinud Ann KivikangurOlion, 2005328 lk, hind poes ca 200 kr

Kes tahab teada, mida mõtles Vana Testament püha seaduselaeka all, see leiab paeluvat reisimist piibliajaloos Laurence Gardneri raamatust “Püha seaduselaeka saladused”. Sealt leiab ka, mida Mooses laekasse pani. Loodusteadus on sisse toodud tavavõrdluse läbi kondensaatoriga, aga jõutakse lõpuks superstringideni välja. Kes laegast leida tahab, see aga rutaku Chartres´i katedraali. Kuid jah, laegas sinna küll peideti, ent nüüd on see üle kandunud aegruumi paralleeldimensiooni. Loodetavasti ei juhtu seda lugejaga. Aga soovitada võib seda raamatut ikka — kui omamoodi põnevat seiklusjuttu, millel ei puudu kujutlusvõimet ergutav toime.

teadus.ee

skep.tik

KANALDAMINE (CHANNELLING)

Kanaldamine on protsess, mille käigus isik (kanaldaja/ meedium) väidab, et tema keha on hõivanud vaimolend, kelle eesmärk on kommunikatsioon. Kanaldamishullustus sai tõsise hoo sisse 1972. aastal, kui Jane Roberts koos abikaasa Robert Buttsiga avaldasid raamatu “Seth speaks” (Seth kõneleb). Seth, väga tark “nähtamatu olend”, edastas väidetavalt oma tarkused transis olevale Jane’ile, kes sõnumid Buttsile dikteeris. Kuigi Roberts, üpriski edukas luuletaja, on kahtlemata väga haritud ja suure lugemusega erinevate religioonide ja okultsete traditsioonide vallas (sh Jung), väidavad tema pooldajad, et ta edastab mõtteid, milleni tema võimed üldsegi ei küüni. Nende jaoks on see tõendiks sellest, et teda inspireeriti. Kui teda ja Buttsi tõesti inspireeriti, siis tegi seda arvatavasti inimeste kergeusklikkuse sügavus.

jeesus-3147352

Kanaldada võib näiteks Lembitut või Kalevipoega. Suuresti andsid uskumusele kanaldamisse hoogu ka näitlejanna Shirley MacLaine ja ABC telejaam. Nad esitasid tänapäevase versiooni läbi meediumi kõnelevatest vaimudest 1987. aastal, mil ABC edastas Shirley MacLaine’i raamatul “Out on a Limb” põhineva minisarja. MacLaine suhtleb väidetavalt vaimudega läbi kanaldaja Kevin Ryersoni. Üks Ryersoni kaudu kõnelevatest vaimudest on Jeesuse kaasaegne Johannes, kes ei räägi mitte aramea keeles, mis oli Jeesuse keel, vaid Elizabethi-aegses inglise keeles. Johannes räägib MacLaine’ile, et naine on koos jumalaga maailma kaaslooja. MacLaine, ülim egoist, on ekstaasis, saades teada, et tal oli õigus uskumuse koha pealt, mida ta varem oli väljendanud: nimelt, et tema ongi jumal (Gardner 1987). Üks MacLaine’i lemmikkanaldajaid on J.Z. Knight, kes väidetavalt edastab 35 000 aasta vanust kromanjooni sõdalast Atlantisest nimega Ramtha. Selline pöörane väide on ta üsna kuulsaks ja rikkaks teinud. Mõned kliendid maksavad kuni 1000 dollarit, et osaleda ta seminaridel, kus ta avaldab selliseid tarkusi nagu “me peame avama oma meeled uutele potentsiaalidele”. Eestiski levib hulk nö kanaldatud meediumraamatuid — Krayon, Urantia, Jutuajamised jumalaga, Indigolapsed. Väidetavalt on Eestis 100 — 150 regulaarset kanaldajat, kes koostöös teiste riikide vaimsete inimestega jumalikku armastuse energiat meie kõigi heaks kanaldavad. Veel on olnud meie osaks õnn saada kadunud Luule Viilma kanaldatud ellujäämise tarkusi. Teeb kohe meele rahulikuks, et keegi meie eest ennastohverdavalt hoolitseb.

Pole vast mõtet mainidagi, et kanaldatud informatsiooni pole põhimõtteliseltki võimalik mitte millegagi kontrollida. Kui keegi omaarust kanaldab mingit konkreetset tegelast — Jeesusust, Kleopatrat, peaingel Miikaeli või lausa jumalat ennast –, siis jutu sisu sõltub ikka kanaldajast, mitte kanaldatavast nagu võiks ehk naiivselt eeldada. Kindlasti on paljud kanaldajad oma usus siirad, kuid nii mõnigi on paljastunud otseseks petturiks.

Allikas: Robert Todd Carroll, Skeptiku sõnaraamat
www.skepdic.com
Ilmub ka eesti keeles Eesti Entsüklopeediakirjastuselt http://www.ene.ee Tõlge: Ingrid Järv

Toimetanud Martin Vällik

im.pressum

Väljaandja: Teadusteave MTÜ, toetab eenet. Toimetajad: Tiit Kändler, Tiit Lepik. Kujundus Eerik Kändler.

Teaduse tutvustamine on vaba tahte avaldus. teadus.ee lugude kasutamine on lubatud ajakirjanduses ja mittetulunduslikel juhtudel, kui märgitakse ära www.teadus.ee ja autor.

Jaga