Teadusteave MTÜ :: Teadus.ee nr 43

nadalteaduses-4677787
teadus.eenr 43

reede, 31. märts 2006

nädal.mõttes

“Võibolla on põhjus, et majandusuudiseid pakutakse säherdusel arusaamatul kujul, et see, millest need räägivad, on igas reaalses mõttes mõttetu. Meid hoitakse pidevalt ja kiiresti iga päev kursis uusimate uudistega millestki, mis eksisteerib vaid seetõttu, et inimesed on otsustanud seda uskuda.”
Inglise kirjanik, koomik ja näitekirjanik Ben Elton romaanis Stark, 1989.

nädal.pildis

piltdown1-2831261

Võltsing töötab siiani. Londonis asuv Natural History Museum (Loodusloo Muuseum) saab siiani tähelepanu tänu ühele võltsingule, mis paljastati 1953. aastal. Muuseumi kuraator Robert Kruszynski võtab raudkapist nn Pitdowni inimese rekonstrueeritud kolju. See mitmest eri ajastust pärit fossiilidest kokku sobitatud pettus pidi olema inimese kauge eellane.

Foto: Tiit Kändler nädal.arvus

Kui kaua on liigid Maal elanudInimahvid — 20 miljonit aastat

Homo sapiens — 160 000 aastat

Allikas: Chris Stringer, Peter Andrews “Evolutsioon. Inimese kujunemise lugu.” Lämmastikuühendite õhkupaiskajad LäänemerelSaksamaa — 18%Poola — 13%

Laevad — 12%
Allikas: Acid News

täna.kavas

Ilmastik. Kliima kipub korduma.
Linnugripp. H5N1 ei levi piisknakkusena.
Tasakaal. Kiskjate puudumine viib roheluse kadumisele.
Kosmos. Eesti uurib ESA ust.

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

TEADUSFOTO VÕIDUÕHTU KULGES KODUSELT

Eesti esimese teadusfoto võistluse osalejad, korraldajad, toetajad ja muud asjahuvilised kogunesid 23. märtsil Tallinnas Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi saali. Saaliseinadel 40 võidupilti, fuajees nööridel ülejäänud. Kõned ei läinud pikaks, Tiit Hundi tehtud slaidiprogramm võistlustöödest kulges huvipakkuvalt. Tõnu Tepandi lauldud võidutöödega kaasnenud tekstid pakkusid rõõmu: teadus polegi nii tõsine. Üllatuseks saabus kohale Suure Vankri füüsikabussi seltskond, kes pakkus näha oma füüsika- ja keemiatrikke ning rõõmustas professionaalse esitusega. Korraldajad on jäänud väheke jänni tööde riputamisega meie koduleheküljele. Aga küll see varsti korda saab.

Täname kõiki, kes kaasa mõtlesid ja tegutsesid.

Tiit Kändler

vänge.lugu

MAA KLIIMA KORDAB END

Ajakirja Science viimases numbris avaldatud artiklis kinnitavad USA teadlased, et kui praegune kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris jääb samaks, siis tõuseb Maa keskmine temperatuur viie kraadi võrra ning tingimused tulevad samad, mis 130 000 aasta eest.
Nende mudel ennustab ka meretaseme tõusu seitsme meetri võrra. Nende mudeli abil ennustati Maa 130 000 aasta tagust kliimat, ja tulemus oli ühildatav Gröönimaa jääkattest võetud proovidest saadud tõenditega. Bette Otto-Bleisner USA riiklikust atmosfääriuuringute keskusest ja Jonathan Overpack Arizona ülikoolist on veendunud, et juba praegu tõuseb merepind vee paisumise ja liustike sulamise tõttu tolli võrra kümne aasta jooksul. Ning ka maavärinad, mis on põhjustatud Gröönimaa liustike merre vajumisest, on suurenenud.
Allikas: Science

mis.uudist

LINNUGRIPP ISTUB SÜGAVAL INIMESE KOPSUDES

Jaapanlase Yoshihiro Kawaoka ja tema kolleegide töö näitas hiljuti, et H5N1 ei levi inimeselt inimesele aevastamise ega köhimise läbi. Tavaline viirus seondub kergesti nina- ja kurgurakkude retseptoritega. H5N1 viiruse tüved aga seonduvad vaid rakkudega, mis asuvad kopsude sügavaimates piirkondades. See tähendab, et need viirused ei saa aktiivselt paljuneda ja inimeselt inimesele levida.
Vaid üks H5N1 tüvi, mis leitud Hong Kongist, ilmutas võimet seonduda ka nina- või kurgurakkudega. Kawaoka ja ta kolleegid eraldasid H5N1 viiruse tüved nakatunud inimeste hingamiskudedest.
Allikas: Nature

KISKJAD HOIAVAD MAA ROHELISE

Ökoloogid on kasutanud kogemust, mida andis neile ühe Venezuela oru üleujutamine 20 aasta eest. Ning nad jõudsid järeldusele, et maailm võlgneb oma roheluse eest tänu kiskjatele. Nimelt hoiavad nad taimtoiduliste imetajate arvukuse kontrolli all. Rohelise maailma hüpotees püstitati poole sajandi eest. Kuid alles nüüd leidis see lihtne mõte tõestuse. Venezuela Caroni Valley hüdroelektrijaama tammi taga tekkis paljude poolsaarte ja saartega veekogu. Mõned neist olid kiskjavabad – ja just seal hakkasid vohama taimtoidulised iguaanid, lehelõikajad sipelgad ja möiraahvid. Mille tagajärjel puudub alustaimestik ja isegi langenud lehed.
Allikas: AlphaGalileo

ILUUISUTAMISE UUS SÜSTEEM VILDAKAS

Uus iluuisutamise hindamissüsteem, mis mõeldi välja selleks, et kohtunikud tulemusi kallutada ei saaks, võib medalivõitjate valikule mõjuda. 2002. aasta taliolümpiamängudel võitis vene paar kulla tänu kahtlastele hinnetele, mille andis üks kaheksast kohtunikust, kes pärast endale rakendatud survet ka tunnistas. Et vältida selle kordumist, viis rahvusvaheline iluuisuliit sisse keerulisema hindamissüsteemi, mida Torino taliolümpiamängudel ka kasutatakse. 12 kohtunikku hääletavad anonüümselt ja arvuti arvab välja kolm juhuslikult valitud kohtunikku.

iluuisk-8117285

Yale´i ülikooli teadlane John Emerson väidab, et tasavägises võistluses määrab juhuslik valik tulemuse. Ta analüüsis jaanuaris toimunud Euroopa meistrivõistluste naiste lühikava tulemusi. Arvutas välja kõigi üheksa kohtuniku võimalikud 220 kombinatsiooni. Kuigi alati tuli esimeseks Irina Slutskaja Venemaalt, muutus paigutus teisest viienda kohani, sõltuvalt sellest, milliste kohtunike hinded valiti. Emerson arvab, et arvestada tuleks kõigi 12 kohtuniku tulemusi.

Allikas: New Scientist

mis.toimub

BIOLOOGIAOLÜMPIAAD TULEKUL

Aadressil www.ttkool.ut.ee on nüüd väljas info bioloogiaolümpiaadi gümnaasiumi lõppvooru temaatika ja kirjanduse kohta. Lähiajal lisandub sama info ka põhikooli jaoks.
NB! Võistluskalendris on toimunud muudatus — bioloogiaolümpiaadi lõppvoor gümnaasiumile, mis algselt oli planeeritud 15. — 16.aprillile, on ümber tõstetud 28. –29.aprillile.
Allikas: Teaduskool

mis.toimus

EESTI UURIS EUROOPA KOSMOSEAGENTUURI MEELEOLU

10. märtsil käis Eesti delegatsioon visiit Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) peakorteris Pariisis. Eesmärgiks oli lähemalt tutvuda ESA tegevusega, tutvustada Eestit kui võimalikku koostööpartnerit ning arutada Eesti ja ESA tulevasi võimalikke koostöövõimalusi. Eesti delegatsiooni koosseisu kuulusid Tartu Observatooriumi direktor ja Euroopa kosmosepoliitika töögrupi liige Laurits Leedjärv, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaspetsialist Kristo Reinsalu, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse direktor tehnoloogia arenduse alal Madis Võõras ning delegatsiooni juhina haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Kristjan Haller. Pariisis olid kohtumas ESA rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja Lars Fredén, juriidilise osakonna administraatori Catherine Baudin, tööstuspoliitika divisjoni juhataja Eric Guilmet ja rahvusvaheliste suhete osakonna administraator Anabelle Fonseca Colomb.

ESA on valmis Eestiga läbirääkimisi jätkama. Eesti peab eeskätt määratlema koostöösidemete hoidja ning informatsiooni kogujaks ja vahendajaks struktuuri. ESAga liitumine ei lähe päevapealt — on näiteks Soome puhul kestis see 10 aastat. Eestis on loodud kosmosepoliitika töögrupp eesotsas on akadeemik Ene Ergmaga. Töögrupi peamisteks ülesanneteks on defineerida Eesti huvid kosmosega seotud teemadel ning teha ettepanekuid Eesti kosmosepoliitika lähtealuste kujundamiseks, kaasa arvatud suhted ESAga. Siiski eeldab edasine ESA tegevuse ja programmide oluliselt põhjalikumat kaardistamist ning Eesti huvide ja valmisolekute konkreetset määratlemist.

Allikas: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

MIS ON EUROOPA KOSMOSEAGENTUUR

ESA asutati aastal 1975, kui ESA Konventsioonile (põhikirjale) kirjutasid alla Saksa LV, Belgia Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Holland, Suurbritannia, Rootsi ja Šveits. Hiljem on liitunud Austria ja Norra (1986), Soome (1995), Portugal 2000, Kreeka ja Luksemburg (2005). Seega on ESA-l täna 17 täisliiget. Nn “Euroopa koopereerunud liikme” (European Cooperative State – ECS) staatust omavad Ungari ja Tšehhi, selle suunas pürivad Rumeenia ja Poola. ECS staatus on eelastmeks täisliikmeks saamisel ja selle ajaline kestus on vähemalt viis aastat. ESA asutamise peapõhjuseks oli asjaolu, et kosmosetehnoloogia arendamine on äärmiselt kallis ning ülejõu käiv ülesanne enamusele Euroopa riikidest. Samuti kaasatakse kõigi liikmesriikide teadus- ja tehnoloogiapotentsiaal. ESA tegevus on rahuotstarbeline ja ei sisalda militaarprogramme. ESA programmid jagunevad: kosmoseteaduse programm; inimese kosmoselennud; mikrogravitatsiooni uuringud; Maa monitooring kosmoseset (kaugseire); telekommunikatsioon; satelliitnavigatsioon; kanderakettide arendus. Neist kosmoseteaduse programm on kohustuslik kõigile liikmesriikidele, teistes osalemine (ja panustamine) on vabatahtlik. ESA 2005. aasta eelarve oli 2,9 miljardit eurot. Liikmesriigid finantseerivad ESA tegevust liikmemaksude kaudu. Liikmemaksu (kohustusliku) suuruse määrab riigi majanduse (SKP) maht, valikprogramme rahastab iga liige vastavalt osalemise mahule. ESA-s töötab ca 2000 inimest. Kaudselt annab Euroopa kosmosetööstus tööd ligi 250 000 inimesele. ESA-l on viis suuremat keskust maailmas, neist kanderakettide stardikeskuses Kourus Prantsuse Guajaanas saab tänu lähedusele Maa ekvaatorile lennutada kosmosesse rakette kõige ökonoomsemalt. Alates aastast 1975 on ESA saatnud kosmosesse 166 kanderaketti ning 270 satelliiti. ESA käes on 50% maailma kommertssatelliitide kosmosesse lennutamise turust. ESA ei saada oma kanderakettidel kosmosse inimesi, selleks tehakse koostööd nii Venemaa kui USA kosmoseprogrammidega. Eraldi teema moodustab ESA tööstuspoliitika, mis seisneb põhimõttes, et vähemalt 90% ulatuses liikmesriikide finantspanusest saab iga liikmesriigi tööstus tellimusi ESA-lt. Nimetatud põhimõte on maailmas unikaalne. ESA on iseseisev organisatsioon ning seda juhib peadirektor (Jean Jacques Dordain), kes omakorda allub kõigi liikmesriikide esindajatest koosnevale nõukogule. Olulised otsused (näiteks eelarve, laienemine) võetakse vastu konsensuse alusel. ESA ei ole osa Euroopa Komisjoni struktuurist ning ESA ja Euroopa Komisjoni vahel on sõlmitud koostööleping.

Vt ka www.esa.int

Allikas: ESA

KUI KOSMOSERIIK ON EESTI?

Kosmoseuuringud ei ole Eesti jaoks uus temaatika. Tartus on astronoomiliste uuringutega tegeldud alates 19. sajandi algusest, mil püstitati Tartu Ülikooli Observatoorium. Tartus töötasid ja töötavad ülemaailmselt tuntud teadlased Friedrich Georg Wilhelm von Struve, Ernst Öpik ja Jaan Einasto. Nõukogude ajal osalesid nii Tartu Observatooriumi teadlased kui ka mitmed ettevõtted N. Liidu kosmoseprogrammides. Praegu osaleb Tartu Observatoorium mitmetes programmides nii astrofüüsika kui Maa kaugseire alal, analoogsete teemadega tegelevad TTÜ Meresüsteemide Instituut ja TÜ Eesti Mereinstituut. Kosmosetööstusega seotud materjalide ja aparatuuri väljatöötamiseks on potentsiaali Tartu Ülikooli Füüsika Instituudil, TTÜ-l, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudil. Kaugseire materjale (satelliidifotosid) kasutavad laialdaselt Maa-amet, Eesti Maaülikool ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Osalemine ESA teadusprogrammides annaks uurijatele ligipääsu unikaalsetele vaatlusandmetele. Praktilisi rakendusi annaks kaasatus nii Maa kaugseire programmis GMES (Global Monitoring for Environment and Security) kui Euroopa positsioneerimisprogrammis Galileo.

Eesti ettevõtete tehnoloogiline potentsiaal võimaldaks teadusmahukaid allhankeid eeskätt metallitöö ja masinaehituse, aparaadiehituse, elektroonika ja IT valdkonnas. Konkreetse näitena võiks tuua Tallinna ettevõtte AS Vertex Estonia, kus on valmistatud mitmete ESA satelliitside antennide metallkonstruktsioonid.

Allikas: Tartu Observatoorium

kuulamis.vara

LABOR TUNGIB FRAKTALITESSE

Labori füüsikarubriigis räägib Andrus Salupere fraktalitest ja solitonidest ning muustki põnevast, millega TTÜ Küberneetika Instituudi mehaanika ja rakendusmatemaatika osakonnas tegeldakse. Tõnu Tuvikene jätkab juttu Saturni süsteemist ja võtab lähemalt vaatluse alla rõngaga planeedi pisemad jäised kuud, mille kohta uurimisjaam Cassini on uut ja huvitavat teavet kogunud. Saade algab Vikerraadios pühapäeval, 2. aprillil kell 17:05, seda toimetab Priit Ennet.
Laborit saab kuulata ka Vikerraadio audioarhiivist alates esmaspäeva hommikust lingilt http://www.er.ee/utoim/labor.ram. Kuulamiseks peab olema arvutis RealOne Player mida saab tõmmata aadressilt http://www.real.com/
Allikas: Vikerraadio

lugemis.vara

TUNDKE OMA SUGULASI!

stringerraamat-4547423

Chris Stringer, Peter AndrewsEvolutsioon. Inimese kujunemise luguTõlkinud Lembi Lõugas ja Tiit KändlerEesti Entsüklopeediakirjastus, 2006

238 lk, kõvad kaaned, hind ca 350 kr

Kõnealune raamat on kõige põhjalikum, mis eesti keeles inimese põlvnemisest avaldatud. Kogenud paleoantropoloogide haare on tõepoolest väga lai. Ja raamat kajastab möödunud aasta taset. Ohtralt graafikaga ja fotodega illustreeritud väljaannet saab alul lugeda ka mööda pilte. Või siis üksikute peatükkide kaupa. Siin on püütud rekonstrueerida ka meie eellaste eluviise – kombeid, kunsti, söögilauda. Seda pole just lihtne lugeda. Ent tasub enda harimiseks üritada. Nii hull see ka nüüd ka pole, et hakkama ei saa. Ja raamat on hästi liigendatud, nõnda et seda ei pruugi lugeda läbi algusest otse lõpuni, vaid omal valikul ratsuna hüpates.

Chris Stringerist kui neandertallaste uurijatest vt artikkel Eesti Päevalehes www.epl.ee

teadus.ee

HORISONT TEADUSFONDI KALLAL

h2kaas-2826361

Horisontmärts 200688 lk

Hind kr 34.50.

Märtsikuu Horisont üllatab oma mahukusega. Tavalisest poolteist korda paksema ajakirja sisse on toimetatud lood, mida seostatakse Eesti Teadusfondi 15 aasta tegevusega. Õnnelikul kombel pole saadud kogumik formaalne ega ametkondlik. Siit leiab huvitavaid lugusid nii Teadusfondi pool toetatud noorte teadlaste käekäigust kui toetust saanud uurimuste ja rakenduste kohta. Aga ka pikemaid ja põhjalikumaid ülevaatelugusid Eesti teaduse käekäigust ning markantsematest uurimistöödest. Äärmiselt huvitav on teadusfondi nõukogu esimehe psühholoog Jüri Alliku artikkel Eesti teaduse mõõtmisest.

Kindlasti on see praegu odavaim populaarteaduslik raamat.

teadus.ee

Jaga