Teadusteave MTÜ :: teadus.ee nr 75

nadalteaduses-2398862
teadus.eenr 75

reede, 04. mai 2007

nädal.mõttes

“Hoidke vägivald peas. Kuhu see kuulub.”
Brian Aldiss

“Me hävitame end tulemuslikult armastuseks maskeeritud vägivallaga.”
R. D. Laing (1927 –1989)

“Mida tavapärasemad on osad, seda üllatavam saab tervik.”
Ungari kirjanik ja filosoof Arthur Koestler (1905–1983)

nädal.pildis

Hemingway kassid sunnitakse lahkuma. USA-s Key Westis asub Ernest Hemingway majamuuseum, mille kuulsateks eksponaatideks on 50 kassi. Need on kunagi ühe meremehe poolt Hemingwayle kingitud kasside järglased, kel kõigil kuus varvast nagu nende esivanemalgi. Nüüd on USA põllumajandusministeerium teinud ettekirjutuse, mille kohaselt kasse saab eksponeerida vaid siis, kui asutus registreeritakse loomaaiaks. See aga tähendaks kasside vangistamist. Muuseum on nõude küll kohtusse kaevanud, kuid sealt soovitati vaid, et osapooled räägiksid läbi.

Allikas: National Geographic, aprill 2007 nädal.arvus

Raha tuleb ja läheb1939. aasta Nobeli laureaadi Ernest Lawrence´i 23-karaadine medal varastati California ülikooli muuseumist.

Kasahstan sai Maailmapangalt 126 mln dollarit laenu, et ehitada Araali mere päästmiseks põhjaossa tamm.

Allikas: Allikas: New Scientist täna.kavas

Astronoomia: Maataolise planeedi avastamine.
Botaanika: Lill õitseb tänu valgule.
Paleontoloogia: Sauruse valgu struktuur.

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

EESTI OSALEB EL-i TEADUSRAHASTAMISE KUJUNDAMISEL

Kui kostub sõna “raamprogramm”, siis jääb enamik inimesi selle suhtes üsna ükskõikseks. Mõni maalikunstnik ehk kikitab kõrvu – äkki antakse raamide jaoks raha. Kuid mõned üksikud hüppavad seda kuuldes püsti, haaravad peast ja tormavad minema. Need on teadlased, kellele meenus, et raamprogrammi taotluste tähtaeg on täna keskööl.See on nii, sest Euroopa Liit rahastab oma teadust raamprogrammide (Framework Programme) kaudu. Igaüks neist kestab viis aastat. Esimene viisaastak kulges aastatel 1984–1987. Ja tänavu läks käiku 7. raamprogrammi viisaastak. Lühend 7RP on lähema viie aasta jooksul teadlasele sama tähtis nagu H2O. Kuid kas ka sama selge nagu vesi? Eesti teadlased on raamprogrammi vees hakanud end üha enam kalana tundma. Seni on oldud raha saamisel suhteliselt edukad. Juba enne EL-iga liitumist 1990–1994, kui me ise raha sisse maksma ei pidanud, said Eesti taotlejad võrreldes teiste uusliitujatega oma projektide jaoks suhteliselt enim raha. Keskeltläbi on meie teadlaste taotlustest rahastatud veidi üle veerandi. Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Kristjan Haller kinnitab, et projektide lisandväärtus oli Eestil võrreldes teiste äsjaliitunud maadega kõige suurem. Tagasi on saadud kaks korda enam, kui sisse on pandud.Nüüd on esimene kord, kus Eesti mitte ainult ei osale EL-i teadusrahade saamisel, vaid saab ka ise kujundada nende jaotamist.

Püüeldakse lihtsuse poole. 7RP jagab välja 50 miljardit eurot. Nii et on, mille eest võidelda. Kuid kas see on Euroopa jaoks piisav raha, et täita oma Lissaboni unistus ning jõuda järele USA teadusele ja innovatsioonile? Kes seda teab, kuid see raha on praegustes hindades 63 protsenti enam kui oli 6. raamprogrammis.

7. raamprogrammi koostööorganisatsioon Eestis on sihtasutus Archimedes, mis korraldas Tartus 28. märtsil seda tutvustava päeva. Istusin minagi jõudumööda seal ja kuulasin üht-teist. Kohati tuli hirm nahka küll. Sest raamprogrammi sees on veelkord raamid, raamid, raamid. Euroopa teaduse rahastamisskeem on justkui fraktaalne, enesesarnane maailm, kus eelistatud mõõtkava polegi. Võid sinna sisse minna, ja ei tea, kaugel viibid – nii nagu pikemat aega pilvi vaadates ei saa enam aru, kui kaugel need sinust ikkagi on.Kole lugu, aga eelmised raamprogrammid olid veelgi keerulisemad. Ega siis muidu ei keskenduta praegu esmakordselt teemadele, tähtsamatele uurimisvaldkondadele. Nagu tervishoid, info- ja arvutitehnoloogia, kosmos. Lühend 7RP näeb visuaalselt küll üsna samamoodi välja nagu MRP. Kuid selle vaim on siiski kardinaalselt erinev. 50 miljardist eurost läheb 30 koostööprojektidele.

“On väga vajalik, et Euroopa räägiks ka teaduses ühel häälel,” kommenteerib seda suhet Christian Patermann Euroopa Komisjoni teadusdirektsioonist, kes juhib biotehnoloogia, põllumajanduse ja toiduainete osa (pildil vasakul). Loodetavasti on ühtse teaduspoliitika elluviimine kergem kui ühtse energiapoliitika teostumine, kus siiani kipuvad prevaleerima kaksik- ja kolmikpaktid välisriikidega. Patermanni sõnul oldi Euroopas siiani liigselt vaimustatud suurtest programmidest. Kuid nendega hakkama ei saadud. Nüüd arvatakse, et turg peab otsustama, kui suured projektid on mõistlikud. Samuti oldi liiga optimistlikud, taheti liiga palju uut ja ei lastud läbi vana head töökindalt toimimist. Taplaanile jäid ka fundamentaaluuringud. Ning kogu rahastamise protsess oli liiga keeruline, see tehti palju lihtsamaks.

Side olgu kahepoolne. Üheks koostöövaldkonnaks on ka turvalisus. Selle valdkonna juht Tjen-Khoen Liem kinnitab, et programmi raames võib raha saada ka sisejulgeoleku tarbeks. “Tehnoloogia läheb igale poole, kus see saab teenida raha,” kinnitab paarkümmend aastat Euroopas elanud ja töötanud korealane. Nõnda siis ei peaks Eesti oma julgeolekustruktuuride ümberrivistamise õhinas sinna jäämagi, vaid ikka mõtlema, mis sajandil elatakse, ja et julgeolekut on võimalik tõsta vaid innovatsiooni, mitte ristlejateks ümber nimetatud aurulaevade abil.

Nagu Eestis, on kogu Euroopa Liidus mure, et langeb noorte huvi loodusteaduste vastu. Teistele makstakse vähema vaeva eest enam. Euroopa ei oska investeerida tulevikku. “Tooge teadlasi mujalt sisse, maksu see siis, mis maksab, mitte et käite ainult ise väljas,” ütleb TTÜ Küberneetika Instituudi mittelineaarsete uuringute keskuses töötav Ewald Quak. “Mobiilsus on vahend,” ütleb 7RP inimeste valdkonda nõustav Barbara Rhode. Inimeste valdkonna tegevust nimetatakse pidulikult Marie Curie nimega, ja kongeniaalselt on selle raames nähtud üsna olulised toetussummad nendele teadlastele, kes tahavad naasta oma EL-i kuuluvale kodumaale, olles töötanud mujal maailma teaduses.“Eurooplastel on siiani tunne, et nad on ülejäänud maailma ajud,” iseloomustab Patermann. Viimasel ajal on aga vaekauss tugevalt majandusliku rahulolu suunas kaldunud. Nii et see tunne võib osutuda petlikuks. Seda enam, et ameeriklased tunduvad Patermanni arvates olevat eurooplastest teaduse suhtes uudishimulikumad. 7RP püüab virgutada eurooplasi mitmesuguste võrgustike, ühiste tehnoloogiaalgatuste, teaduspäevade ja muu sellise vahendusel.

Teadus on avalik institutsioon ja sellel on kohustus pakkuda tulemusi. Ent ühiskonnal on ka kohustus need üles korjata, mitte ripakile jätta.
Tiit Kändler

vänge.lugu

PLANEEDI AVASTAS SPEKTROGRAAF

Astronoomid on avastanud 20 valgusaasta kaugusel üsna maasarnase planeedi. See on Maast 5 korda massiivsem ning avastati Euroopas Lõunaobservatooriumi 3,6-meetrise läbimõõduga peegliga teleskoobiga. Arvatakse et seal võib leiduda vedelat vett.

Planeet tiirleb punase kääbuse laadse tähe Gliese 581 ümber. Sama, Päikesest 50 korda tuhmima tähe ümbert on eelnevalt avastatud Neptuuni massiga planeet, arvatakse, et seal on veel üks 8 Maa massiga planeet. Planeedi aasta pikkuseks on vaid 13 Maa päeva, kuna ta kaugus oma tähest on 13 korda pisem Maa kaugusest Päikesest. Keskmine temperatuur arvatakse olevat 0 ja 40 Celsiuse kraadi vahel.Planeedi aitas avastada maailma täpseim spektrograaf HARPS (High Accuracy Radial Velocity for Planetary Searcher). See suudab mõõta kiirusi suurema täpsusega kui meeter sekundis. Mistõttu on unikaalne planeete jahtiv masin.

Radiaalne kiiruste meetod põhineb keskse tähe kiiruse variatsioonide mõõtmisel. Need on tingitud gravitatsioonijõust, millega planeet tähte mõjutab. Kui täht liigub meie suunas, nihkub tema spekter sinise poole, kui liigub eemale, siis punase poole. Mõõtes tähe spektrit, saab leida, kas see muutub perioodiliselt. Selle muutuse suurusest saab omakorda välja rehkendada, kui suur on tiirlev planeet.

Punase kääbuse Gliese 581 planeetide süsteem koosneb kolmest planeedist, mille massid on Maast 5, 8 ja 15 korda suuremad. Vähim neist teeb Päikese ümber tiiru 13 päevaga, teised 5 ja 84 päevaga.
Allikas: AlphaGalileo

kaksik.lause

LASKE ENNAST HAMMUSTADA

1.Hammustavate putukate sülg võib hiljem kaitsta putukate toodud parasiitide vastu.
2.Hiirtel tehtud katsed näitavad, et sääse sülg stimuleerib immuunsüsteemi tootma malaariaga võitlevaid kemikaale tsütokiine.
Allikas: New Scientist, 24. märts 2007

euroopa.mõtleb

euroopa2-8022727

MIS ON SUURE SULA TAGA

Antarktika ja Gröönimaa jääliustike sulamime põhjustab vaid 12 protsenti globaalsest merepinna tõusust. Kui kogu nabamaade jää sulaks, tõuseks vesi meredes 70 meetri võrra. Edinburgi ülikooli teadlane Andrew Shepherd ja University Colledge Londoni teadlane Duncan Wingham uurisid viimaseid andmeid Gröönimaa ja Antarktika jääkilbi kohta. Nad järeldavad, et jää sulamine tõstab merepinda aastas 0,35 millimeetrit, kuid see tõuseb tegelikult 3 millimeetrit. Ülejäänud 88 protsenti langeb vee soojenemisest tingitud paisumise ning mujal sulavate asuvate jääliustike kraesse. Vee paisumisele jääb üle kahe korra enam kui jääliustikele.

Jääliustikud ei kaota enamikku oma massist mitte sulamise läbi. Nad lihtsalt voolavad merre kiiremini kui lumi neid taastada suudab. Võimalik, et sulav jää puurib jäässe auke ja määrib liustiku ja kalju vahelist pinda. Antarktika on Gröönimaast palju külmem, nii et sulaveed ei ole põhiline põhjus, miks liustikud merre liuglevad. Suhteliselt väikesed merevee temperatuuri muudatused võivad anda erakordselt suure efekti. Merega kontaktis olevad liustikud on merevee temperatuurile ka väga tundlikud.
Allikas: AlphaGalileo

mis.uudist

VALGUS JA VALK PANEVAD LILLE ÕITSEMA

Kevadine õitemeri rõõmustab peagi täies hiilguses me silmi, ent kuidas taimed seda teavad, et õitsemise aeg on käes? Arvata võib, et peamiselt päeva pikkuse järgi, ja see on ka teadlastele ammu selge. Kindlaks on tehtud ka see, et päevavalguse pikenemist tunnetab taim lehtedega. Aga nüüd äsja on just oluliselt selgemaks saanud, kuidas info lehest edasi varreotstesse jõuab –sinna, kus õiepungad pakatama peavad. Briti ja Saksa taimeteadlased on avastanud, et sõnumikandjaks on väga tõenäoliselt üht teatavat sorti valgumolekulid, mis lehtedest vartesse levivad. Teadlased panid neile valgumolekulidele flouorestseeruvad märgistused külge ja nägid siis ülitundlike mikroskoopidega ära, kuidas molekulid lehest varreotstesse liikusid.

Londoni Imperiaalkolledžis ja Kölnis asuvas Max Plancki Taimearetuse Instituudis tehti katseid botaanikute ühe lemmik-uurimisobjekti hariliku müürloogaga (Arabidopsis thaliana). Kui teistel taimedel asi samamoodi käib ja kui teadlased õpivad taimede õitsemist omatahtsi ajastama, siis võib avastusele kasulikke praktilisi rakendusi leida. Näiteks võiks põllu- või aiakultuuride õitsemisaega reguleerides saada saagi varem kätte. Või siis võiks aidata taimedel paremini kliimamuutusega kohaneda.

Vt ka: taim
Priit Ennet/Vikerraadio

SOE KLIIMA VÕIB ORKAANE VAIGISTADA

Vastupidiselt varem arvatule ei tarvitsegi üleilmne kliimamuutus kaasa tuua orkaanide sagenemist. Kuigi merevesi soojeneb ja kasvava soojusenergia arvel võiks rohkem võimsaid pööristorme tekkida, tugevdab kliimamuutus muud sorti tuuligi, mis orkaani väljakujunemist takistavad. USA Miami Ülikooli teadlased väidavad värske uuringu põhjal, et 21. sajandil ei ole Atlandi ookeanil oodata orkaanide väga suurt sagenemist. Atlandi orkaanid tekivad siis, kui Aafrika rannikult läände suunduvad tormid ammutavad avamere kohal laiuvast soojast ja niiskest õhumassist energiat juurde. Teatava energia juures hakkab tormituul pöörlema ja muutubki orkaaniks. Aga kui atmosfääris puhuvad eri kõrgusel eri tugevuse ja suunaga tuuled, siis pöörlemist nii kergesti ei teki ning orkaani areng võib peatuda.

Varasemad uuringud on merevee oodatavast soojenemisest järeldanud, et orkaanid hakkavad sel sajandil sagenema. Aga ka seesama Miami Ülikoolis tehtud uurimus, mille tulemused on avaldatud ajakirjas Geophysical Research Letters, jõuab järeldusele, et maailmamere muudes piirkondades, näiteks Vaikse ookeani lääneosas, võib orkaane ikkagi senisest rohkem ette tulla.
Priit Ennet/Vikerraadio

SAURUSE VALGU STRUKTUUR KÄES

Ameerika teadlased on eraldanud saurusefossiilist orgaanilist ainet ja teinud kindlaks selle aine ehituse. 68 miljoni aasta eest elanud Tyrannosaurus rexi luust võetud kollageen on kõige vanem valkaine, mille koostisosade järjestus on seni määratud. Enne seda oli rekord mõnesaja tuhande aasta vanusest mammutifossiilist pärineva kollageenimolekuli käes. Paleontoloogid loodavad, et kui veel mõnest fossiilist õnnestub samasugust infot kätte saada, siis võiks nad ehk paremini mõista sauruste sugupuud ja hiidsisalike sugulussidemeid muude loomarühmadega. Teisalt ei saa ühe valgumolekulitüübi võrdlusest veel väga kindlaid järeldusi teha, parem oleks ikkagi DNAd võrrelda, aga see aine laguneb valkudest palju kergemini. Fossiil, millest kollageeni saadi, leiti USA Montana osariigist suure liivakivitüki seest, mis teda arvatavasti vee ja bakterite eest kaitses. Paleontoloogid Mary Higby Schweitzer, Jack Horner ja teised kirjutavad ajakirjas Science, et türannosauruse kollageen sarnaneb neile kättesaadava võrdlusmaterjali põhjal kõige rohkem kana kollageeniga. See on kooskõlas üldlevinud arusaamaga, et linnud on sauruste lähisugulased. Paraku on eri loomaliikide kollageeniandmeid vähe uuritud ja paljude teiste lindude, aga ka näiteks krokodilli või alligaatori kollageeni-infot ei õnnestunud teadlastel kõrvutamiseks hankida. Iidsete valkainete uurimist takistab ka asjaolu, et molekulide kättesaamiseks fossiili sisemusest tuleb fossiili tublisti lõhkuda ja paljude teadlaste arvates seda teha ei tohiks.

Priit Ennet/Vikerraadio

veebi.paik

SKEPTIK.EE AVAB MÜSTIKA TAGAMAID

Juba mõnda aega tegutseb MTÜ Eesti Skeptik ametlik koduleht. Keda huvitab, saab näha aadressil skeptik.eeSeal leidub mitmeid päevakajalisi artikleid. Nii näiteks kirjeldab Aleksander Laane Adik Levini taoliste tegelaste tagamaid. Tema ravitoitlustamisest ilmus hiljuti Postimehe ajakirjaniku Priit Pulleritsu loomingu näitena vastupandamatu reklaam. Kuid asi pole uus. USA uuringud on näidanud, et nn vereanalüüsi immunoloogiline uuring ei suuda vahet teha isegi lehma ja inimese vere vahel. Lehmale aga soovitati muuhulgas mitte piima juua.

Vt lähemalt: toidust

Samuti saab siit lugeda kõmumehe Vahur Kersna suurepärasest teleklipist võluvee kohta.

kristall-6442092

Vesi, mis oskab lugeda! Ja jäätub Mozarti saatel!

Masaru Emoto unenäoline maailm on jõudnud ka riigitelevisiooni saatesse, mille me kõik kinni rõõmuga kinni maksame, tahame siis või ei.
teadus.ee

mis.toimus

HINNATI TEADUSE TEAVITAJAID

26. aprillil kuulutati välja Eesti Teaduse Populariseerimise auhinna 2007 võitjad. 28 kandidaadi hulgast valis žürii üheksa auhinna saajat. 40 000 kroonise I preemia võitis OÜ Haridusmeedia ETVs jooksnud saatesarja BioNina eest. Kuueteistkümnest 30-minutilisest seeriast koosnevale sarjale tõi edu teemade mitmekülgne ja sügav käsitlus ning professionaalne teostus. Saatesari valmis koostöös Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooliga ning Euroopa Liidu osalisel rahastamisel. Samuti võitis I preemia Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Leo Võhandu oma pikaajalise tegevuse eest matemaatika- ja informaatikateaduste populariseerimisel. Laureaadi eriliseks oskuseks tulebki pidada küllalt keeruliste matemaatiliste probleemide esitamist üldarusaadavalt. Esimene populaarteaduslik artikkel matemaatika rakendamisest ilmus laureaadi sulest juba aastal 1964. 1969. aastal andis ta välja esimese eestikeelse üldarusaadava programmeerimisõpetuse ajakirjas Horisont. Viimasel ajal on Võhandu kirjutanud üldarusaadaval kujul tehisintellekti uusimatest probleemidest. II preemia suurusega 15 000 krooni pälvisid Ivar Puura, Tõnu Meidla, Oive Tinn ja Heikki Bauert projekti “Evolutsioon ja kivistised sõnas ja pildis” eest. Projekti raames anti välja 2 raamatut ja DVD, mis toovad huvilisteni süsteemse ülevaate kümmekonnast levinumast fossiilirühmast. Süvendatud huvi nii kivististe kui elu arengu vallas toetavad täiendavad populaarteaduslikud artiklid Eesti Looduses ja aimeraamatutes aastatel 2002-2007. Samuti pälvis II preemia TTÜ Füüsikainstituudi professor Jüri Krustok pikaajalise eduka tegevuse eest teaduse populariseerimisel. Tema sulest on ilmunud üle 100 populaarteadusliku artikli Eesti päevalehtedes ja ajakirjades. III preemia suurusega 10 000 krooni võitsid viis projekti: Rein Pullerits, Uno Mäeorg, Natalia Nekrassova Eesti ja rahvusvaheliste keemiaolümpiaadide eduka rakendamise eest teaduse populariseerimisel, Energiakeskus (SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus) 2006. aastal läbiviidud ürituste eest, Aivar Leito ja autorite kollektiiv eesti- ja inglisekeelsete Sookureraamatute eest, Teaduskeskus AHHAA 22. septembril toimunud üle-euroopalise Teadlaste Öö ürituste korraldamise eest Eestis, Tallinna Ülikooli Keskaja Keskus koos ETVga populaarteaduslike tegevuste eest 2006. aastal.Hindajateks olid akadeemik Georg Liidja (žürii esimees), akadeemik Ene Ergma, riigikogulane ja meediaekspert Hannes Rumm, Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Sirje Kivi, Sihtasutus Archimedes juhatuse liige Ülle Must, Tartu Ülikooli Teaduskooli direktriss Viire Sepp ja Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia esindaja Dmitri Teperik.

Eesti teaduse populariseerimise auhinda rahastab Haridus- ja teadusministeerium, auhinda annavad iga-aastaselt välja Sihtasutus Archimedes ja Eesti Teaduste Akadeemia.
Allikas: SA Archimedes

lugemis.vara

RÄNDAJAD JA ÜHEPAIKSED

Loodusesõber2/2007, aprill64 lk, hind 34.50Kuidas valida halva ja veel halvema vahel? Kas eemaldada DDT käibelt täiel määral ja riskeerida seepeale malaaria hüppelise kasvuga? Möödunud sügisel loobus maailma tervishoiuorganisatsioon WHO oma 30 aastat väldanud hoiakust ja sallib nüüd DDT kasutamist malaaria tõrjeks, kirjutab Toomas Jüriado.

Liblikahuviline Allan Selin uurib, millised liblikad rändavad Eestisse, kes aga elab siin pidevalt. Millised linnud aga on Matsalu uusasukad, seda uurib linnuteadlane Eve Mägi. Kuidas teha köögis vesiliiva, seda õpetab Aare Baumer. Nii et siit leiab lugemist ka teadushuviline.

teadus.ee

im.pressum

Väljaandja: Teadusteave MTÜ, toetab eenet. Toimetaja: Tiit Kändler. Kujundus Eerik Kändler.

Teaduse tutvustamine on vaba tahte avaldus. teadus.ee lugude kasutamine on lubatud ajakirjanduses ja mittetulunduslikel juhtudel, kui märgitakse ära www.teadus.ee ja autor.

Kui Te ei soovi väljaannet teadus.ee enam saada, siis klõpsake järgnevale viitele või kopeerige see oma Internetilehitseja aadressireale: http://www.teadus.ee/uudised.php?mail=[email]&f=1
Kui teil on seoses väljaandega tehnilisi probleeme, kirjutage aadressil toimetus@teadus.ee

Jaga