Teadusteave MTÜ – teadus.ee nr 58

teadus.eenr 58

reede, 18. august 2006

nädal.mõttes

“Doos teeb mürgi.”
16. sajandi Šveitsi arst Paracelsus.

nädal.pildis

Fototrikk teeb näo. Kui tahate oma arust parem välja näha, pole teil vaja tingimata pöörduda ilukirurgi poole. Asja võib ära ajada ka fotokosmeetika. Ajakirjades avaldatavaid modellide ja muu kuulsa rahva fotosid töödeldakse juba ammu kenamaks. Nüüd on Tel Avivi ülikooli teadlane Tommer Leyvand ja ta kolleegid loonud tarkvara, mis võimaldab näopilti töödelda ka kodus. Saab muuta silmade vahekaugust, suu ja kulmude asendit ning muid näo proportsioone. Seejuures lähtutakse ilu reeglitest, mis on paika pandud inimeste küsitlemise teel. 79 protsenti küsitletutest pidas töödeldud fotosid kaunimaks. Fotol vasakul tõeline, paremal töödeldud nägu.
Allikas: New Scientist

nädal.arvus

Alguses oli viigimari

Põllundus võis 11 400 aasta eest alata viigipuudest. Hiljuti selgus, et nad kodustati 1000 aastat enne nisu, otra ja kaunvilju.

Allikas: Scientific American täna.kavas

Astronoomia: Universumis rohkem ruumi. Ernst Öpiku mälestuskonverents.
Elektroonika: Loodi ülikiire transistor.
Maavärinad: Eesti seismoseire paranes.
Geneetika: GM-golfirohi putkas loodusesse.

suve.kool

teadus.ee suvekool stardib ikka, nagu ette nähtud oli. 25. augustil. On olemas täpne ja tõenäosuslik suvekooli kava, vt seda meie portaalis www.teadus.ee.

On veel mõni vaba(nenud) koht.

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

KUI VAID SELLE MAA TEADUS…

7. augustil teatas Euroopa teadusuudiseid vahendav AlphaGalileo, et Ühendkuningriikide Sheffield Hallami ülikooli teadlased on transponeerinud tähtede laulu inimkõrvale kuuldavaks. Tähtede loomulikud võnkumised tekitavad ka helilaineid, mis mõjuvad vilistamise, surisemise, trummeldamise, undamise ja kõmisemisena. Kui vaid võngete sagedused on tõstetud, nõnda et inimkõrv neid kuuleb.Professor Don Kurz demonstreerib oma loengutes, kuidas tähed Bachi mängivad ja püüab heeliumi, taldrikute ja pudelite abil tähehääli tekitada. Tähevõnked tekivad, kui tähesüdamiku tuumakatlast pääseb energia selle pinnale ja põgeneb ilmaruumi. Sama agentuur teatas 10. augustil, et Rootsi Umea ülikooli teadlased on avastanud, et tavalained merel võivad vahel moonduda hiigellaineteks.

Mõrvarlaine võib tekkida tagasihoidlike lainete liitumisel.Eestis on tähtede ja planeetide muusikat juba mõnikümmend aastat viljelenud Urmas Sisask, ja mitte niisama, kõhutunde järgi, vaid täpsete kalkulatsioonide alusel. Ja hiigellaineid ehk mõrvarlaineid on ennustanud Küberneetika Instituudi teadlane Tarmo Soomere ja tema kolleegid. Sealhulgas ka kiirlaevade tekitatud lainete liitumisena näiteks Tallinna lahel.

Ehkki Eesti on väike, ja teadusuudised meilt Euroopasse veel ei jõua, ei maksa lootust kaotada. Vähemasti on meil mõnel alal olemas oskusteave, ja seda ehk pikematki aega kui suuremates riikides.
Tiit Kändler

vänge.lugu

LUUAKSE ELEKTROONILINE NOA LAEV

Et lõpetada loomanimedega seotud segadusi, otsustati luua reaalaja andmebaas ZooBank, mis sisaldaks kõiki tuntud loomanimesid. 10. augustil see ka avati.

Zoobank on moodne Noa laev.

See sisaldab andmeid 1,5 miljoni liigi kohta ning on rahvusvahelise zooloogianomenklatuuri komisjoni egiidi all toimiv ametlik register. Vt www.zoobank.org

Allikas: Nature

euroopa.mõtleb

UNIVERSUM ON ARVATUST SUUREM JA VANEM

Astronoomid on vaikivalt nõustunud universumi vanusega 13,7 miljardit aastat. Pluss miinus 100 miljonit aastat. Saksa Erlangen-Nurembergi ülikooli astronoom Norbert Przybilla ja ta kolleegid mõõtsid Hawaiil Mauna Kea mäel asuva Kecki II teleskoobi abil binaarset tähesüsteemi M33 Triangulumi galaktikas. Valguse, kiiruse ja temperatuuri mõõtmisest selgus, et tähtede tõeline heledus viitab nende kaugusele 3,14 miljonit valgusaastat. See on 0,5 miljonit valgusaastat enam siiani arvatust. Tegu on suurima kaugusega, mis eales otseselt määratud. Olemasolevate teleskoopidega kaugemale minna ei saa. Universumi paisumisega seotud Hubble´i konstant on sakslaste arvates 15 protsenti pisem kui arvatakse, nõnda et universum peaks olema 15 protsenti seniarvatust vanem ja suurem.
Allikas: New Scientist

TRANSISTOR PÜSTITAS REKORDI

Southamptoni ülikooli elektroonikakooli insenerid ja arvutiteadlased suutsid muuta bipolaarse transistori kaks korda kiiremaks. Selliseid transistore kasutatakse näiteks mobiiltelefonides. Peter Ashburn ja ta kolleegid kasutasid tavalist ränitehnoloogiat, ainult et lisasid ühendile fluori. Nõnda viidi transistori kiirus 110 gigahertsini. Flour surub alla boori difusiooni transistori baasis ning see tähendab, et baasi on kitsam ja elektronid läbivad selle kiiremini. Meetod on suhteliselt odav ning selle läbi suudetakse töökiirust veel kaks korda suurendada.
Allikas: AlphaGalileo

mis.uudist

EESTIS ALUSTAS TÖÖD KOLMAS SEISMOSEIREJAAM

Möödunud nädalal alustas Matsalu rahvuspargi keskuses Penijõel tööd Eesti kolmas seismoseire jaam, mis võimaldab määrata ka nõrkade maavärinate asukoha ja hinnata, mis neid võis põhjustada.Siiani ei ole suudetud Eesti territooriumil määrata nõrku maavärinaid. Kolmas jaam annab selleks võimaluse — saab määrata ka nõrkade seismiliste nähtuste asukohta ja hinnata, kas tegemist on ikka maavärina või hoopis tehnogeense sündmusega.Eestit loetakse geoloogilises mõttes nõrgalt seismiliseks piirkonnaks, kuid siinse maakoore tegelik stabiilsus on täpselt teadmata. Määratletud on sellised tugevad maavärinad, mille on kinni püüdnud Soome jaamad või mida inimesed on tunnetanud nagu Osmussaare maavärin 1976. aastal ja Kirbla maavärin 2004. aastal. Nõrkade, vähem kui 1,5 magnituudi tugevusega maavärinate seismiline signaal nõrgeneb aga kiiresti ning nende usaldusväärseks fikseerimiseks jäävad Soome jaamad liiga kaugele.

Matsalu seirejaam töötab automaatselt. Andmete töötlus ning seismiliste sündmuste analüüs toimub Eesti Geoloogiakeskuse geofüüsika, mere- ja keskkonnageoloogia osakonnas. Seirejaamade salvestisi saab vaadata Eesti Geoloogiakeskuse kodulehele paigutatud seiremonitoris aadressil www.ekg.ee.

Allikas: Eesti Geoloogiakeskus

GOLFIROHI PUTKAB LOODUSESSE

Golfiväljakute tarbeks loodud transgeenne heinasort on end looduses sisse seadnud. Loode-USAs avastas USA keskkonnakaitse agentuur, et Agrostis stolonifera ehk valge kastehein on levinud katselappidest 3,8 km kaugusele loodusesse. Ka Eesti looduses kasvav kastehein on Ameerikas tehtud umbrohutõrjevahendi Roundup kindlaks, et golfiväljakuid saaks paremini hooldada. Kuid herbitsiidikindlat sorti pole lihtne soovi korral välja tõrjuda. Selleks vajatakse midagi muud kui Roundup. Allikas: Nature

mis.toimub

SAAB OSALEDA ERNST ÖPIKU MÄLESTUSKONVERENTSIL

31. augustil kell 12.00 algab Tallinna Linnavalitsuse residentsis Roosikrantsi 4a teaduslik istung ülemaailmselt tuntud Eesti astronoomi professor Ernst Julius Öpiku (1893–1985) mälestuseks.

Ernst Öpik on küll Mali ja Mauretaania markidel, ent muidugi mitte Eesti omal.

Istung on korraldatud MTÜ “Euroscience Eesti” üritusena ning kestab 2,5–2.0 tundi. Esinejate hulgas on emeriitprofessor Fred Singer, kunagine Ernst Öpiku kolleeg ja kaasautor Marylandi Ülikoolist, ja tema nooremad kolleegid. Sissepääs on vaba, kuid palume üritusel osaleda soovijatel registreeruda hiljemalt 29. augustiks kas elektronposti või telefoni teel Tartu Observatooriumi sekretäri Mare Ruusalepa juures: mare@aai.ee, tel 7410261.

Lühikonverentsi kava on alljärgnev:1. Dr I. Pustõlnik (Tartu Observatory): E. Öpik — a scientist and personality (Glimpses of Scientific Biography) (25 min).2. Prof. F.Singer (USA): Scientific collaboration with E. Öpik (25 min).3. Dr. E.Walker (USA): Recollections of E. Öpik at the University of Maryland (15 min).4. Dr. K.Heiss (USA): The Lunar Base: Contributions by E. Öpik (15 min).

Allikas: Tartu Observatoorium

BRITI NÕUKOGU OOTAB NOORTEADLASI KESKKONNASEMINARILE

Briti Nõukogu, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut ja Scottish Association for Marine Science kutsuvad noori teadlasi rahvusvahelisele seminarile teemal “Merekeskkonnakaitse ja looduskaitse”.Seminar toob kokku noorteadlased Eestist ja Suurbritanniast eesmärgiga aidata leida ja arendada koostöösidemeid. 20 — 21. oktoobril Tallinnas toimuva seminari eesmärgiks on arutleda merekeskkonna ja looduskaitsega seonduvate küsimuste üle ja teha uurimisplaane.Kandideerima oodatakse:doktorante, järeldoktori programmide uurijaid või teadlasi, kes on kraadi kaitsmise järel töötanud erialasel ametikohal alla 5 aasta ja kelle uurimisvaldkond seondub merekeskkonna, merereostuse ja selle võimalike mõjude ning looduskaitse temaatikaga. Vajalik on inglise keele oskus.

Lisainformatsioon ja taotlusvorm Briti Nõukogu kodulehel www.britishcouncil.ee

Kandideerimise tähtaeg: 22. august 2006. Taotlusi ootadatakse aadressil Briti Nõukogu, Vana-Posti 7, Tallinn 10146 või elektrooniliselt ingrid.veinmann@britishcouncil.ee
Lähemalt vt www.britishcouncil.org
Allikas: Briti Nõukogu

lugemis.vara

DISAINIGE MAAILM ARMSAMAKS

Kees DorstKuidas mõista disaini?150 mõtisklust disaineri elukutse üleTõlkinud Kätlin KaldmaaEesti Kunstiakadeemia disaini innovatsioonikeskusPehmed kaaned, 207 lk, hind poes ca 140 krVaevalt, et 150000 aasta eest Aafrikas elanud kütt või korilane nimetas end disaineriks, kui voolis kivist noole või midagi kõpla sarnast. Nüüd aga on igaüks, kes uue kõpla kuju välja mõtleb, automaatselt disainer. Mis sellest, et vana kõblas lõikas paremini.

Mis asi see disain siis ikka on, kui see hõlmab vaata et kogu aruka tegevuse? Hollandi disainiteadlase Kees Dorsti tekstid püüavad selles selgust tuua. Lühidad, lehekülje pikkuseks disainitud mõttejupid on kenaks pidepunktiks ka asjaarmastajale. Kes näiteks tegeleb oma kodu sisustamisega või minupärast kasvõi probleemiga, kuidas mahutada ühte kahe inimese telki neli inimest, koer ja matkatarbed. Varsti algava Eesti disainiaasta valguses selge ja arukas raamat. Kas aga selle läbi lugenuna ka oskad teha peedist pesumasina, seda teab vaid taevane disainer.Kuigi me elame mineviku tipus, on meie mõtted enamasti hõivatud tulevikuga. Totaalne disain püüab tulevikku mitte ainult et kohendada, vaid muuta. Nõnda on disainil ja teadusel mitmeid ühiseid jooni. Igatahes ei saa ei üks ega teine läbi skepsiseta. Ning ka mitte eksperimendita. Virtuaalne disain on küll olemas, nii nagu teoreetiline füüsika, ent lõppude lõpuks tahab inimene ikka toolile istuda – nagu ka teada, et kas ta kukub läbi põranda või ei kuku.Teadus võib selgitada, miks tool vajab nelja jalga, inimene aga saab läbi kahega. Disain ei saa luua palju kahejalgseid toole. Neid lihtsalt ei ostetaks. Nii nagu ei ostetaks teadust, mis iga jumala päev tööstusele mingeid uusi võimalusi ei pakuks. Ja muidugi ka disainile.Nii et ka teadushuvilisel tasub Dorsti raamatut vähemasti lehitseda. “Niikuinii pole võimalik mitte kunagi mitte kellelegi mitte midagi öelda,” on öelnud Andy Warhol, keda Dorst tsiteerib. Aga ikkagi püüab ju öelda.

Ühesõnaga, Dorsti raamat on kahtlemata parem ja võrratult odavam võimalus nautida nüüdisdisaini, kui poest enda koju mingi hiiglama jubin tassida, et selle otsa siis ülejäänud elu komistada. Raamat kõlbab lõppude lõpuks ka logisema disainitud lauajala alla.
Tiit Kändler