Teadusteave MTÜ – teadus.ee nr 70

 

teadus.ee nr 70
reede, 19. jaanuar 2007

nadalteaduses-1202156
teadus.eenr 70

reede, 19. jaanuar 2007

nädal.mõttes

“Pole midagi teha peale töö. Pole midagi süüa peale toidu. Pole midagi kanda peale riiete.”
Ameerika poeet Benjamin Franklin King 1857-1894

nädal.pildis

bangla-1852450

Bangladesh külmetab. Kui meil Eestis on erakordselt soe jaanuar, siis Bangladeshis on seevastu eriti külm. Pealinna Dhaka elanikud on tavalise 18 kraadi asemel sunnitud toime tulema 5 soojakraadiga. Tiibetist tulev külm õhk on tekitanud paksu smogi, mis muutub veelgi tihedamaks muidu tavatute lõkete suitsust.
Allikas: New Scientist, 13. jaan 2007

nädal.arvus

Süsiniku hind
Maailmapanga endise peaökonoomi sir Nicholas Sterni juhitud ülevaatest: kui kasvuhoonegaaside emissioon jätkub praeguses tempos, siis maksab see aastas 5-20% rahvuslikust koguproduktist. Ülevaade avaldati 30. oktoobril 2006 ja oli tellitud Suurbritannia valitsuse poolt.
Allikas: Acid News, dets. 2006.

täna.kavas

Astronoomia: Peegelmateeria imed.
Bioloogia: Imeaine viinamarja nahas.
Lugemisvara: Kunsti ja keerukat maailma.

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

SOOME TEADUS TOIMIB KA LABORIST VÄLJAS

Iga kahe aasta tagant toimub Helsingis teadusnädal. Seda on korraldatud juba 30 aastat. Õieti tehti esimene katse aastal 1922, seejärel 1926 ja siis 1954. Kuid 1977. aastast alates on iga kahe aasta tagant üritust käigus hoitud. Mis on tagasihoidlik sõna ettevõtmise kohta, kus esineb viie päeva jooksul 300 teadlast, kunstnikku, kirjanikku, muusikut, poliitikut. “Tegemist on Soome teaduskogukonna suure talguprojektiga,” iseloomustas ürituse korraldustoimkonna pikaaegne peasekretär Jan Rydman.Soomlased teevad teadusnädala rahva jaoks ilma rahata. Erinevalt näiteks Edinburghi või Dublini teadusnädalatest esinevad Soome teadlased rahvale ilma rahata, ruumid antakse ilma rahata, ja suurema osa tööst teevad vabatahtlikud. Ja on ka, kellele teha. Huvi on meeletu. Mõnel loengul olid möödunud nädalal Helsingi ülikooli saalid nii pungil, et kõik sisse ei mahtunudki. Teaduspäevi külastab hinnanguliselt 15 000 inimest. Kes on nõus täiesti vabatahtlikult kuulama, mida nende maa teadlastel on neile ka ütelda. Ja mitte ainult teadlastel. Kaasatud olid ka kunstnikud, kirjanikud, muusikud. Sedapuhku oli teadusnädala teemaks “Piiril”. Asja vaadati eri teaduste ja kunstide vaatenurgalt. Minu jaoks oligi huvitavamaid sündmusi need, kus vaieldi energia ja euroliidu tuleviku üle. Ning võib olla kindel, et Soome poliitikud ei hakka vähemasti teadusnädalatel laulma, et Soomel läheb hästi. See-eest võib kuulda vähiuurijate käest, külmalabori meeste suust, kosmosekeemikutelt või robootikainimestelt või kasvõi amneesia uurijatelt, kui hästi neil tegelikult läheb, kuna alasid, millel on soome teadlastel välja panna maailmatasemel tulemusi, ei mahu kindlasti mitte ka kümne teadusnädala sisse ära.Imekspandav on see, millise vabaduse ja elegantsiga soome tippteadlased rahvale oma teadust ja tulemusi tutvustada oskavad. Professorid ei pelga lahustada kohvis suhkrut, mängida pendlimängu või siis rahulikult vastata ka nn parateadustest kantud küsimustele. Tõepoolest saab õppida sallivust ka kõige kummalisema maailmavaate üle. Keegi tulnukauskset häbistama ei hakka, osatakse vastus kenasti ja rahulikult ära põhjendada.Pole juhus, et Helsingi teadusnädal sai uue elu möödunud sajandi 70. aastatel. See oli just aeg, millal Soome tunnetas, et ega ilma tippteaduse ja tehnoloogiata oma lamast üle ei saa.Ning vastupidiselt meil kujunenud arvamusele, et kohe tõtati hoogsalt teadust rahastama, tehti üks väga oluline käik. Osa rahast ja energiast suunati teaduse tutvustamisele ja populariseerimisele. Loodi korralik infosüsteem ning julgustati mitmesuguste ürituste korraldamist, kus teadlased tavarahvaga kohtuda said. Selle ja just selle metoodilise töö läbi tõusis ka rahvaesindajate valmidus teadust enam rahastada. Nii et jah, kes tahab teada, kuidas Eestil tõeliselt hästi võiks minna, see külastagu Helsingi teadusnädalat. Ning õppigu seal tundma meie soome vellede mõttemaailma ja elukorraldust. Selleks, et Eestil tõepoolest hästi läheks, tuleb jõuda järele kõigepealt Soome suutlikkusele rahvast harida.

Keda huvitab, saab kuulata loenguid www.video.helsinki.fi
Tiit Kändler

vänge.lugu

KAS IMELINE MATEERIA LAHENDAB ENERGIAKRIISI?

Ühe teooria kohaselt on igal osakesel peegelteisik. Elektronil peegelelektron jne. Kui nii, siis see peegelmateeria tavamateeriaga ei suhtle. Kuid see võib ka olla osa tumedast ainest. Kuid seda saab siiski kinni püüda. Novosibirski riikliku ülikooli teadlane Zurab Silgadze arvab, et siis saab peaaegu lõputu energiaallika.

peegel-3700286

Kui peegelmateeria panna tavamateeriaga täidetud anumasse, neelab see nõrgalt ümbrusest soojust, mis kiirgub peegelfootonitena välja. See jahutab anumat ja kui selle kõrval on teine sama algtemperatuuriga anum, voolab soojust ühest anumast teise. Protsess toimub peaaegu lõputult. Silgadze kinnitab, et termodünaamika teist seadust siiski ei rikuta. Kuid ometi peab enne energiaime juhtumist peegelmateeria üles leidma ja kinni püüdma.
Allikas: New Scientist, 6. jaan 2007

kaksik.lause

UUS PLANEEDIKÜTT

1. Siiani on väljaspool Päikesesüsteemi leitud üle 200 suure planeedi.
2. 27. detsembril 2006 startis prantslaste satelliit, mis on võimeline avastama vaid 2-3 korda Maast suuremaid planeete.
Allikas: New Scientist, 6. jaan

euroopa.mõtleb

euroopa2-2254420

SEE MÜSTILINE RESVERATROOL

Pähklid ning punase viinamarja nahk on koduks ühele keerulise nimega ainele, resveratroolile. Seda leidub ka punases veinis. Ning selle toimet on mitme kandi pealt uuritud. Ja omistatud sellele ka suisa imettegevaid võimeid. Nüüd on Lous Pasteuri, Harvardi ja Kuopio ülikoolide teadlased näinud, et resveratrool kaitseb hiiri tüsenemise ja suhkrutõve eest. Johan Auwerx´i juhtimisel toimunud uuringud näitasid, et resveratrooli sisaldavate toiduainete söömine edendab hiire lihassüsteemi.

resveratrol-2451745

Lihased omistavad paremini hapnikku ja seeläbi taluvad paremini füüsilist koormust.Selle mõju juured viivad raku energiavabriku mitokondrini. Resveratrool aktiveerib sirtuiini perekonna valku SIRT1, mis käivitab energiavahetust kiireneva protsessi.

Firma Sirtris Pharmaceuticals on alustanud uuringuid, kuidas kõike seda teadmist suhkrutõve ravimisel kasutada.
Allikas: AlphaGalileo

mis.toimub

GLOBE PROGRAMMI UURIMUSTE KONKURSS

Haridus- ja Teadusministeerium, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus ja GLOBE programm Eestis kuulutavad välja õpilaste keskkonna-alaste uurimistööde üleriigilise konkursi. Osalema kutsutakse üldhariduskoolide 5.–12. klassi ja kutseõppeasutuste õpilasi. Oodatud on keskkonnaproblemaatikat tutvustavad õpilasuurimused, veebilehed, GLOBE programmi tegevust kajastavad tööd. Töid võib esitada nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. Kollektiivse töö puhul tuleb eristada nimeliselt kuni kaks õpilast, kes vajadusel uurimustööde konverentsil tööd esindavad.Töid hinnatakse kolmes vanusastmes: 5.–7., 8.–9., ning 10.–12. klassi ja kutseõppeasutuste õpilaste tööd.8.–12. klassi konkursitööd peavad põhinema koostaja(te) kogutud materjalil (vaatlused, mõõtmised, küsitlused jne) või GLOBE andmebaasi andmetel.5.–7. klassi tööd võivad olla koostatud ka ainult kirjanduse või veebimaterjalide põhjal.Tööde esitamise tähtaeg on 27. märts 2007. a.

Informatsioon konkursi ning tööde ja teeside vormistamise kohta on alates 26. jaanuarist 2007 kättesaadav GLOBE Eesti koduleheküljel physic.ut.ee/globe.

Küsimustega võib pöörduda Ülle Kikase (Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika instituut, tel 7375 857, kikas@ut.ee) või Imbi Henno (Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, tel 7350 635, Imbi.Henno@ekk.edu.ee)poole.
Allikas: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus

STATISTILISE KIRJAOSKUSE KONVERENTS

Tallinna Ülikooli Uus-Sadama 5 maja auditooriumis U225 toimub 25. ja 26. jaanuaril Eesti Statistikaseltsi aastakonverents, kus statistika rakenduste ja kõrgkoolides statistika õpetamise teemadel kõnelevad Eesti täppisteadlased, sotsiaal- ja majandusteadlased ning praktikud.Teema on „Statistiline kirjaoskus“. Vaatluse all on statistilise kirjaoskuse mõiste ja selle vajalikkuse küsimused, statistilise kirjaoskuse arendamise ja rakendamise teemad ning räägitakse ka andmekaitsest. Ettekannetega esinevad praktikud Statistikaametist ja Tervise Arengu Instituudist ning teadlased Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Helsingi Ülikoolist ja Tallinna Ülikoolist.Konverentsi esimese päeva lõpus (25. jaanuaril kell 16.00) algab ümarlaud teemal “Statistika, meedia ja avalikkus”. Teise päeva lõpus (26. jaanuaril kell 12.00) algab Eesti Statistikaseltsi aastakoosolek, kus tutvustatakse seltsi tegevusaruannet 2004–2006 ning valitakse seltsile uus president.Konverents on tasuta. Algab 25. jaanuaril kl 9.00. Kõik huvilised on oodatud.

Info: Krista Männa, tel: 640 9119, 515 6364, e-post: krista.manna
Allikas: Tallinna Ülikool

KUNSTID ARSTIROHTUDE HULKA

Neljapäeval, 25. jaanuaril kell 10.00 algab Tallinna Ülikooli Uus-Sadama 5 hoone auditooriumis U-134 seminar „Kunstid arstirohtude hulka“, kus arstid ja terapeudid ning kunstiteadlased võtavad lähema vaatluse alla alternatiivse terviseedendamise viisi – loovteraapiad.

Iga haigusnähu leevenduseks kapist rohtude võtmise kõrvale pakuvad ühelt poolt arstid ja terapeudid ning teiselt poolt kunstiteadlased lahenduseks tervise ja vaimu tugevdamisel ka loovteraapiaid: muusikat, kunsti, tantsu, draamat jne. Järjest enam leiavad need kasutust nii haiguste ennetamisel, kergendamisel kui ka järelravis. Samas ei ole sugugi mitte tegemist uue alternatiivse raviviisiga, vaid ammu unustatud vanaga.„Muusika, kunsti, tantsu ja draama rakendamine ravis ulatub kaugele ajalukku, näiteks muusikaravi kohta on leitud tõendeid juba paleoliitikumist. 19. sajandi lõpus hoogustus kunsti toomine haiglatesse nii muusikute ja näitlejate esinemiste kaudu kui ka patsientide kunstilise tegevuse kaudu. Haiglakunst äratas tähelepanu ning mitmel pool Euroopas hakati koguma psühhiaatriliste patsientide heal kunstilisel tasemel töid, üks tuntumaid on praegu Sainte-Anne’i Psühhiaatria Haigla Centre d’Etude de l’Expression kunstikogu, mis sisaldab töid alates 1919. aastast. Alates 1950-ndatest on võimalik rääkida kunstide teraapilisest rakendamisest tänapäevases teaduspõhises tähenduses ning loovterapeutide professionaalsest ettevalmistusest,“ ütles Tallinna Ülikooli kunstide teaduskonna dekaan Eha Rüütel.Seminar on tasuta, kuid kohtade arv on piiratud.

Registreerumine e-posti aadressil mare.sadam@tlu.ee või telefonil 6409363, Mare Sadam.
Allikas: Tallinna Ülikool

kuulamis.vara

LABOR ELUST JA ROBOOTIKAST

Elusloodus on ikka andnud ideid ka tehnikateadlastele. Bioloogiast inspireeritud robotitest räägib Maarja Kruusmaa Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudist. Ajakiri Horisont on Eesti lugejale aimeteavet jaganud juba 40 aastat: peatoimetaja Kärt Jänes-Kapp jagab juubelimõtteid. Kuidas mõjutab tööstuskeskkond Ida-Virumaa inimeste tervist? Demograaf Allan Puur püüab rahvastikuteaduse meetoditega vastust leida. Kuulata saab Laborit eetri kaudu pühapäeval kell 17.05 ja tagantjärele Vikerraadio võrgupaigast. Saatejuht Priit Ennet.
Allikas: Vikerraadio

lugemis.vara

KUNST.EE MUUTUS REALISTLIKUKS

kunst-ee_-1304216

kunst.ee 4/06Peatoimetaja Heie TreierKujundaja Tõnu KaalepSA Kultuurileht32 lk, hind 55 krMulluse aasta viimane kunst.ee tegeleb muu hulgas mäluga. Huvitavad loojupid on siin leida Saaremaalt pärit superarhitaktist Itze-Leib Schmuilowsky´st alias Louis Kahnist ja Kalju Põllu meenutused Tartu ülikooli kunagisest kunstikabinetist.

”Realism on kunsti ülim aste, mis kätkeb endas kõigi eelmiste astmete kogemusi ja oskusi,” deklareerib Tõnu Õnnepalu oma essees. Nii et “tagasi realismi juurde!” On ka teadust, nt lugu värskest kunstidoktorist Kärt Summatavetist, kes lisaks veel leiutanud uudse kunstkäsitöötehnoloogia ja uurinud, kuidas kultuuri eripära nüüdisaegselt tõlgendada. Selgub, et kultuuri on loonud naiskäsitöö! Manifeste aga loovad mehed, nagu väljaande lõpuosast selgub. Neid on seal ridamisi, üks uhkem kui teine. Üks ajaloolisem kui teine. Jääb siis lugeja otsustada ja meenutada, kas peale manifesti ka kunsti tekkis.

teadus.ee

MITTELINEAARNE MAAILM JA SELLE ILU

keerukas-1845873

Keeruka maailma iluKoostanud Tiit KändlerToimetanud Jüri Engelbrecht ja Mati KutserKujundanud Galina VarlamovaMittelineaarsete protsesside analüüsi keskus66 lkEga see lihtne ole kirjutada sihukesest keerulisest asjast nagu maailm, kus 1+1 ei ole teps mitte 2. Aga püüda ju ikka võib. On siis mittelineaarsete protsesside analüüsi keskus ehk inglise lühendina CENS võtnus ette ja välja andnud kogumiku.

Kogumik sisaldab populaarseid kirjutisi töödest, mida tehakse põhiliselt TTÜ Küberneetika Instituudis ning mille läbi uuritakse keerukat mittelineaarset maailma. Juttu on muu hulgas õlireostusest ja mäluga materjalidest, klaveritest ja füüsikast majanduses, südame tööst ja mõrvarlainetest. Lõpus leiab ka sõnaseletusi ja kirjanduse loetelu.

Kahju vaid sellest, et trükist poodides müügil ei ole. Kuid tõsised asjahuvilised võivad küsida TTÜ Küberneetika Instituudist, tel 6204160, cens.ioc.ee

teadus.ee

Jaga