Uudiskiri

teadus.ee nr 36

reede, 6. jaanuar 2006

nädal.mõttes

“Vähe sellest, et ta ei uskunud vaime. Ta isegi ei kartnud neid.”
Saksa matemaatik, füüsik ja aforist Georg Christoph Lichtenberg (1742-99)

nädal.pildis

Kondor võib toituda ka mereimetajatest. Keskkondlased on siiani poputanud neid väljasuremisohus linde, söötes neid äsjasündinud vasikatega. Kuid aidata võiksid ka mereimetajad. Stanfordi ülikooli teadlased püüdsid taastada iidsete ja nüüdsete kondorite söögiallikad ja leidsid lindude sulgedes leiduvate süsiniku ja lämmastiku isotoopide kontsentratsiooni põhjal, et kondorid on toitunud ka meres elavatest imetajatest. Kuid kui inimene hakkas küttima hülgeid ja vaalu, pidid kondorid hakkama sööma maismaaimetajaid.

Allikas: Nature täna.kavas Geneetika: Mammuti genoom on teada.
Astronoomia: Tehiskaaslased mullu ja mustad augud.
Geoloogia: Korraldatakse geoseminar.
Õpilasteadus: Algab Õpilasakadeemia.

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

EVOLUTSIOONIST EI PÄÄSE

Vastupidiselt “aruka loomise” ideoloogide jutule on selgunud, et inimese evolutsioon kestab üha edasi. Igatahes näitas inimese DNA täpsem inspekteerimine, et oluline osa meie geenidest on kujundatud viimase 50 000 aasta jooksul toimunud loodusliku valiku poolt. Võimalik, et need on isegi mõjutatud inimkultuuri poolt nagu põllumajanduse teke ja elu nihkumine tihedalt asustatud piirkondadesse. Küllap on USA teadlaste sellesuunaline uurimistöö ajendatud ka evolutsioonivastaste möödunud aastal ägenenud pealetungist USA kooliprogrammidele. Teadlased spekuleerivad, et inimene on end moodsa tsivilisatsiooni poolt ise kodustanud. Muutes keskkonda radikaalselt ja kiirelt oma kultuuri läbi, oleme endale peale pannud ka uued valiku liigid.

On isegi andmeid, et kaks aju suurust reguleerivat geeni on muutunud vaid 5000 aastat tagasi. Vt ka http://www.epl.ee/artikkel_308861.html

Tiit Kändler reklaam.tekst

SOODNE PAKKUMINE LOODUSAJAKIRJALT

Käes on viimane aeg tellida endale või jõuluvana kingikotti 2006. aastaks ajakirjad

Eesti Loodus, Horisont, Loodus, Eesti Mets.

Kõigile tellijatele, kes vormistavad aastatellimuse enne 31. jaanuari 2006, on kingituseks puuvillane poekott, et vajaliku kauba saaks kanda koju kilekotte kasutamata. Märtsis 2006 ilmub ka MTÜ Loodusajakiri järjekorras kolmas teaduse ja looduse aastaraamat “Lehed ja Tähed”. Raamatu ettetellimisel on soodushind koos postikuluga 220 krooni! Ettetellimine kestab 31. jaanuarini 2006!

Vormista oma tellimus kohe SIIT!

http://ad.sekretar.ee/adclick.php?bannerid=454&zoneid=&source=&dest=http%3A%2F%2Fwww.loodusajakiri.ee%2Ftellimine%2F
Allikas: MTÜ Loodusajakiri mis.uudist

JÄRJESTATI MAMMUTI GENOOM

Kanada McMasteri ülikooli ja USA Penn State ülikooli teadlased on kaardistanud mammuti DNA järjestuse. See avaldati 22. detsembril ajakirja Science veebileheküljel. Mammut suri välja 10 000 aasta eest. Esmakordselt võrreldi tema genoomi mitte ainult aafrika ja india elevandi mitokondri DNA-ga, vaid ka tuuma DNA-ga. Mitokondri DNA on paremini tõlgendatav, kuna raku kohta on sellel tuhat korda enam koopiaid. Kuid mitokondri genoom kodeerib imetaja puhul vaid 0,0006 protsenti geneetilisest infost. Enamik pärilikku infot on organiseeritud raku tuumades asuvatel kromosoomidel.

Karvane mammut oli aafrika elevandi lähisugulane. Mammut oli evolutsioonilises lähisuguluses Aafrika elavandiga, kelle DNA järjestus on teadlastele kättesaadav. Tuvastati, et 98,5 protsenti mammuti rakutuuma DNA-st on identne aafrika elavandi omaga. Projekt sai võimalikuks, kuna Põhja-Siberi igikeltsast leiti mammuti eriti hästi säilinud luustik. DNA proovid saadi selle alalõualuust, mis oli 28 000 aastat vana. Nõnda oli see külmunud juba 10 000 aastat enne viimase jääajal maksimumi.

50 protsenti luu DNA-st oli mammuti DNA, ülejäänud geneetiline materjal kuulus tundrapinnase mikroorganismidele.

Allikas: Nature

MUSTAD AUGUD ON VISAD TEKKIMA

Mustad augud tekivad raskemini, kui arvati. Senised arvutused näitasid, et kui tähed supernoovana plahvatavad, siis need tähed, mis ületavad vähemalt 25 korda Päikese massi, muutuvad mustadeks aukudeks. Vähem massiivsed tähed aga muutuvad tihedaks neutronite keraks. Üht sellist neutronite kogumit jälgis NASA röntgenobservatoorium Chandra. Tulemustest järeldasid astronoomid, et neutrontähe sünnitas suurem täht kui eeldati. Väga rasked tähed võivad seega oma massi kaotada, enne kui surevad. Nõnda võivad neist saada neutrontähed, mitte aga mustad augud. Viimaste tekkeks on reeglina vaja üle 40 päikese massi suuruseid tähti.
Allikas: Nature asja.tundja

KOSMOSESSE JÕUDIS 68 TEHISKAASLAST

Mis oli uudist möödunud aastal kosmoselendudes?

Vastab astronoom Tõnu Tuvikene:

Aastal 2005 jätkusid mehitatud lennud. Pidevalt viibisid Rahvusvahelises Orbitaaljaamas ISS kaks meeskonnaliiget, neis üks Venemaalt ja teine USAst. Meeskondade vahetamiseks startisid kaks korda, aprillis ja septembris, Vene kosmoselaevad Sojuz. Neist teisel, 30. septembril alanud lennul osales ka ajaloo kolmas kosmoseturist Greg Olsen, kes maksis selle lõbu eest kuuldavasti 20 miljonit dollarit. Esimest korda pärast 2003. aasta algul toimunud Columbia katastroofi lendas orbiidile jälle kosmosesüstik. 26. juulil toimunud kosmosesüstik Discovery start ei kulgenud kahjuks veatult — jälle eraldus välise kütusepaagi küljest soojusisolatsiooni tükk, mis seekord õnneks orbiiterit ei tabanud. Ligi kaks ja pool aastat kestnud uurimistöö ning ümberehitused ei olnud piisavad ja jälle tuli aeg maha võtta, järgmist kosmosesüstiku lendu ei toimu enne 2006. aasta maikuud. Oma teise mehitatud kosmoselaeva saatis välja Hiina. Seekord oli 12. oktoobril startinud kosmoselaeva Shenzhou 6 pardal kaks taikonauti (s.t kosmonauti) Fei Junlong ja Nie Haisheng ning nad viibisid kosmoses ligi viis päeva. Seevastu oktoobris 2003 toimunud esimesel Hiina mehitatud lennul osales vaid üks taikonaut ja lend kestis alla ööpäeva. Muidugi jätkusid nende silmatorkavamate lendude kõrval ka tavapärasemate tehiskaaslaste stardid. Nii läkitati kosmosesse side, navigatsiooni, sõjalisi, kaugseire jms tehiskaaslasi. Kokku toimus 2005. aasta jooksul 52 edukat starti ja kosmosesse jõudis 68 mitmesugust tehiskaaslast, automaatjaama ning kosmoselaeva. Kolm starti ebaõnnestus, kõik need toimusid vene kanderaketiga. Peale Venemaa, USA, ESA, Jaapani ja Hiina saatis lõppeval aastal oma kanderaketiga tehiskaaslase välja ka India. Kohe uue aasta algul toimuvad kosmoseuurimises kaks olulist sündmust — 15. jaanuaril maandub Utahi osariigis asuvasse õhujõudude baasi USA automaatjaama Stardust kapsel, milles on proovid tähtedevahelisest ainest ja komeedist Wild 2 ning 7. jaanuaril stardib Pluutot, selle kaaslast Charonit ja veel mõnda Neptuuni-tagust objekti uurima USA automaatjaam New Horizons. Esimene võimalus Pluutoni jõuda on 14. juulil 2015, viivitamine stardiga aga lükkaks seda aega kuni neli aastat edasi.

Automaatjaam Stardust toob järgmisel nädalal Maale proovi komeedist Wild 2.

mis.juhtub

OLÜMPIAADIDEL UUS JUHEND

Olümpiaadide kodulehel on uuendatud loodusteaduste olümpiaadi juhendit: 1) täpsustatud on osavõtjate vanusrühmi; 2) loodusteaduste lahtisel võistlusel, mis toimub 12.veebruaril, on ülesannete lahendamiseks aega 3 tundi.

Täpsem info lahtise võistluse kohta lisandub loodusteaduste olümpiaadi veebilehele http://www.ttkool.ut.ee/olympiaadid/lto.html lähiajal.

Allikas: TÜ teaduskool

ALGAS REGISTREERUMINE ÕPILASAKADEEMIA LOENGUTELE

Algas registreerumine Tallinna Ülikooli Õpilasakadeemia kevadsemestri loengukursustele. Õpilasakadeemiasse oodatakse kõiki teadmishimulisi gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilasi.
Registreerumine toimub veebiaadressil http://www.tlu.ee/akadeemia. Õpilasakadeemia on Tallinna Ülikooli juures tegutsev humanitaar-, sotsiaal- ja loodusteaduste süvaõppekool gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastele, kes soovivad ülikooli õppejõudude juhendamisel omandada teadmisi kooliprogrammist laiemas ulatuses ning teha uurimistöid. Õpilasakadeemias õppimine aitab ka noortel langetada oma otsuseid haridustee jätkamiseks. Loengukursustele registreerumine kestab 29. jaanuarini, õppetöö algab 4. veebruaril. Õpilasakadeemias toimub õppetöö kord kuus nädalavahetustel ning ühe kursuse osalustasu semestris on 200 krooni. Iga kursuse parimatel lõpetajatel on võimalik järgneval aastal õppida vabalt valitud kursusel tasuta. Kevadsemestril jätkub ka septembris alanud kursus “Ajakirjandus ja massimeedia”, kus külalisõppejõududena õpetavad Tiina Kangro ja Tiina Ansip. 2005. aasta sügissemestril registreerus Õpilasakadeemia loengukursustele ligi 350 gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilast kõigist Eesti maakondadest. Õpilasakadeemia alustas tegevust 2004. aasta sügissemestril. Akadeemia koostööpartnerid on Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Linnavalitsus, Hansapank ja Eesti Õpilasomavalitsuste Liit.

Info vt õpilasakadeemia koduleht: http://www.tlu.ee/akadeemia

Allikas: Eva Eldermann

GEOLOOGID KORRALDAVAD GEOSEMINARI

Geoloogid kutsuvad osalema põlevkivi kaevandamisega seotud veeprobleemidele pühendatud TTÜ geoloogia instituudi geoseminaril, mis korraldatakse koostöös TTÜ mäeinstituudi ja keemiainstituudi ning Eesti Geoloogiakeskusega 20. jaanuaril algusega kell 11 TTÜ peahoone VII korpuse (nn energeetika maja, Ehitajate tee 5) auditooriumis nr 226.
Möödunud aasta lõpul käis ajalehtedest läbi informatsioon ja teatud kära ELF-i ja TTÜ ühistöö “Eesti põlevkivitööstuse elutsükli analüüs” kohta. Selle töö põhjavee osa on saadaval aadressil http://www.elfond.ee või http://www.tftak.org/or/LIFE CYCLE ANALYSIS OF OIL SHALE INDUSTRY OF ESTONIA-03-12-05-ff.pdf. Geoseminaride eesmärk on tutvustada ja arutada laiema geoloogilise üldsuse kaasamisega nii üldisi kui kohalikke aktuaalseid geoloogia probleeme. Nimetatud töö on esile kutsunud vastakaid arvamusi, ilmselt osalt ka info puudulikkusest tingituna, mistõttu sellega lähem tutvumine ja arutlus on kindlasti otstarbekohane ja vastavuses probleemistiku olulisusega. Oleme arvamusel, et selles olukorras ei oleks geoloogidel õige piirduda netikommentaaridega, vaid on vaja erinevate arusaamadega pooled kokku viia ja asju konstruktiivselt arutada.

Info 644 41 89; faks: 631 20 74; e-post: inst@gi.ee

Allikas: Dimitri Kaljo, geoloog, akadeemik

EESTI ESIMENE TEADUSFOTO VÕISTLUS

Teadusfoto on laiem, kui esmapilgul arvata võiks. Teadus uurib ju mitte ainult silmaga nähtamatut. Vaid ka üsna igapäevaseid asju. Ja teadlased ise on ka üsna igapäevased inimesed. Kui nad just parasjagu teadusega ei tegele. Kui aga tegelevad, siis saab neistki teadusfoto võtta. teadus.ee teadusfoto võistlusest vt lähemalt http://www.teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=82&Itemid=83
teadus.ee

kuulamis.vara

LABOR RÄÄGIB MEREFÜÜSIKAST

2006. aasta esimeses Labori saates 8. jaanuaril algusega kell 17.05 jätkuvad füüsikajutud: merefüüsikute tegemistest pajatab TTÜ Meresüsteemide Instituudi direktor Jüri Elken. Ajaloorubriigis rägib Vahur Mägi lahti eesti tehnikateaduse sünniajad Tehnikaülikooli loomise taustal. Meenutatakse ka seda, et Eesti esimesele teadusfoto võistlusele on võimalik veel oma kaastöid saata ning antakse teaduspõhine hinnang astroloogiast tiinele aastavahetusele eesti meedias. Saatejuht Mart Ummelas

Laborit saab kuulata ka Vikerraadio audioarhiivist alates esmaspäeva hommikust lingilt http://www.er.ee/utoim/labor.ram. Kuulamiseks peab olema arvutis RealOne Player mida saab tõmmata aadressilt http://www.real.com/

Allikas: Vikerraadio lugemis.vara

KUNSTIALMANAHH KÄSITLEB KRAFITIT

Almanahhi kunst.ee värskes, 2005.a 4. numbris hakkas teadus.ee vaatlejale silma üks artikkel valdkonnast, millega puutume kokku tahes või tahmata, ent mille kohta põhjalikumat artiklit pole võtta olnud. See on grafiti. Kunstiteaduse magister Helen Kivisoo tutvustab grafiti ideoloogiat nii Eestis kui mujal. Selgub, et tegu on üsna suletud seltskonnaga. Mis seal rääkida — peavad nad ju askeldama enamjaolt salamisi. Siiski arvab osa grafitimeistreid, et otsesest vandalismist tuleks hoiduda. Kummatigi on range hierarhiaga grafitiseltskonnas au sees vanaaja või renessansi kunst. Eesti grafitiharrastajate seas on aga moes välismaa grafitiloomingu halvustamine. “Situatsiooni iroonia on selles, et tegelikult on enamik grafitis hinnatavaid väärtusi ka kunstis või muudes dominantkultuuri valdkondades kasutusel või kasutusel olnud ja praeguseks aktuaalsuse minetanud,” kirjutab Kivisoo. Samas kunst.ee numbris jätkab Peeter Linnap oma fotoloogia artiklisarja, käsitledes fotograafiat semiootika vaatevinklist. Ta juhib tähelepanu, et anglosaksi maailm pole semiootikat just liialt armastanud. Ning sellelegi, et fotokujutamise ja -kujutise “looduslikuna” käsitlemine on anakronistlik. Looduslikud objektid on ise kultuuriline konstruktsioon.

Niisiis — kui ka grafiti viljelemist ei saa laialdaselt soovitada, võib ometi vahtida maailma läbi fotosilma teise kui tavapilgu läbi.

teadus.ee im.pressum Väljaandja: Teadusteave MTÜ, toetab eenet. Toimetajad: Tiit Kändler, Tiit Lepik. Kujundus Eerik Kändler.

Teaduse tutvustamine on vaba tahte avaldus. teadus.ee lugude kasutamine on lubatud ajakirjanduses ja mittetulunduslikel juhtudel, kui märgitakse ära www.teadus.ee ja autor.