Teadusteave MTÜ :: teadus.ee nr 49

teadus.ee nr 49
neljapäev, 25. mai 2006
nadalteaduses-6250126
teadus.eenr 49

reede, 26. mai 2006

nädal.mõttes

Füüsika muutub füüsikute jaoks liiga keeruliseks.”
Saksa matemaatik David Hilbert (1862 – 1943).

nädal.pildis

kaalukaru-5900198

Kaalul on rohkem kui karu. Kuulus Ruhnu karu on ökoloogiline probleem. Mis ähvardab paisuda sotsiaalseks katastroofiks. Kuidas temaga toime tulla? Tuleb abiks kutsuda ökoloog. Kes on lahendanud lugematute loomade sotsiaalse probleemi. Ehk siis ökoloog ja loomaaednik Mati Kaal. Kellel on järgmise nädala lõpus 60-aastane juubel kah veel. Kui Mati Kaal vaikselt puuri pista ja Ruhnul lahti lasta, läheks kaks söömavahet ja karu ning Kaal jalutaksid piipu popsutades metsast välja ja kõmbiksid Tallinna loomaaeda.

Foto: Mati Kose nädal.arvus

Maa orbiidil ringleb prahtiSuurem kui 10 cm –- 9000 tkPrahi kogumass –- 5 mln kg

Prahitükkide osakaal –- 93%

Allikas: Scientific American täna.kavas

Suvekool: teadus.ee suvekool tuleb tulekool.
Ülikoolid: Tartus püüti ülikoole reastada.
Inimlased: Šimpansi raske lahknemine.
Putukad: Ka kiilid rändavad lõunasse.

Kerige allapoole, saate teada!

TULGE TULD UURIMA: TULEKUL TULEKOOL

Sellelgi aastal toimub teadus.ee suvekool. Sedapuhku on teemaks “Kuidas tuli teadust õpetab?” Nii et see suvekool on ka tulekool.Aeg: 25.-27. august. Koht: Käsmu Meremuuseum.

Möödunud aastal oli teemaks vesi. Esinejaid 11. Kuulajaid oli 60-70 (sõltuvalt päevast). Vt lähemalt: teadus.ee

Suvekooli ideeks on, et vanade heade tavade kohaselt saavad tavainimesed kohtuda tippteadlastega. Sel aastal on siis teemaks “Tuli”. Teemat käsitletakse laialt, hõlmates füüsikat, keemiat, geograafiat, keeleteadust, ajalugu jne.Osalemistasu nagu eelmisel aastalgi on planeeritud 700 krooni, üliõpilastele 450 kr ja õpilastele alla 4 klassi tasuta. Selle sees on ka söök. Ööbimine telkides või lisaraha eest küla peal.Suvekooli omapära on selles, et osalejad saavad teadlastelt küsida ka väljaspool loenguid. Sel aastal saame tutvustada ka teadusfotosid, mis saadeti meie võistlusele. Kavas on ka lõket ja muusikat. Musitseerib Urmas Sisask.

Eelmise aasta suvekoolis püüdis füüsik Jaak Kikas mere kinni külmutada.

Esinejad. Praeguseks on lahkelt lubanud tulla esinema: Jaak Kikas ja Aigar Vaigu: “Füüsik vaatab tulle.”

David Vseviov: “Kui sageli on ajaloos põlenud.”Aarne Vaik: “Tulivesi Lahemaal”.Kalle Suuroja: “Tuli meie all ja peal.”Indrek Kolka: “Kosmiline tuli Päikeses ja teistes tähtedes”.Jüri Krustok: “Päikesetule kinnipüüdmisest patareidega.”Matti Laan: “Kuidas päikesetuld maale tuuakse: miks, kuidas, millal ja kas.” Ain Mäesalu: “Tuli relvana muinas- ja keskajal.” Ning teeb ühe Euroopa vanima, Otepää püssi koopiast pauku ka.Hannes Tammet: “Õhus on äikest ja elektrit.”Antti Roose: “Õlikivist ja Kiviõlist.” Eksperimentaarium: kas kukersiit põleb?Mina püüan kõnelda tulest meie sees – meeles, keeles ja rakkudes.Toimuvad pildistamismatkad Tiit Hundi juhtimisel: “Kuidas pildistada valgusetuld?”Huvilistele saab näidata ka dokfilmi “Kaali saladus”, kus olid käsikirja kallal tegevad Kalle Suuroja ja Tiit Kändler.Suvekooli toetab Haridus- ja Teadusministeerium.Võib juhtuda, et saabub ka välisesineja. Täpsem päevakava valmib lähiajal. Kuid aja võivad soovijad juba ette plaanida.to.imetaja

KUIDAS REASTADA REASTAMATUT

Nii nagu Lissabon pole mitte ainult Portugali pealinn, vaid seondub ka Euroopa sooviga kiirendada teaduse ja tehnoloogia arengut (“Lissaboni protsess”), nii pole Coimbra mitte ainult üks Portugali iidne ülikoolilinn, vaid ka Euroopa ülikoolide koostöö sümbol. Seal kaks aastakümmet tagasi asutatud Coimbra Grupp on nüüdseks kasvanud 37-t Euroopa mainekat ülikooli hõlmavaks esinduslikuks ühenduseks.Kui ka mõni ülikool tajub, et peab osalema mainekas ülikoolide ühenduses, seda pikemata vastu ei võeta. Tartu ülikool on Coimbra Grupi liige kolmandat aastat. “Selge see, et oli meie soov sinna gruppi saada,” kommenteerib Tartu ülikooli teadusprorektor Ain Heinaru, “lisaks oli meil ka toetajaid. Partnerülikoolideks, kes soovitasid, olid Uppsala, Gõttingen ja Turu ülikoolid. Teised nõustusid.” Vastuvõtmise kriteeriumideks on kaks põhilist nõuet. Ülikoolis tehtav teadus peab olema tasemel ja tegu peab olema vana klassikalise ülikooliga, mis ei asu pealinnas. Uusi potentsiaalseid liitujaid on praegu viis.Coimbra grupi liige on näiteks Bologna Ülikool, kust pärineb kogu uus kaasaegse ülikoolihariduse mudel. Osaliste seas on Cambridge ja Oxford, Dublin, Edinburgh, Salamanca, Turku ja Heidelberg.

Kuidas panna ritta. Möödunud nädalal kostitas Tartu ülikool oma grupikaaslasi. Tähtsate ja tarkade ülikoolide tähtsad ja targad juhid pidasid Tartus oma aastakoosoleku. Kuhu kogunes poolteistsada ülikooliinimest üle Euroopa ja kus kohtusid rektorid ning kus peeti rakkerühmade koosolekuid. Ja kus ehk kõige intrigeeriva küsimusena arutati ülikoolide reastamist.

Professor Ain Heinaru, kes on ka Coimbra Grupi juhtkomitee liige, selgitab asja: “Arutelu alla läkas niinimetatud Tartu deklaratsioon. See põhineb ideel, et ülikoole on vaja järjestada kvaliteedi alusel, kuid neid indikaatoreid peab olema mitmeid. Tartus arutati ka probleemi, miks Ameerika ülikoolid on siiani edukamad kui Euroopa ülikoolid.” Maailmas püütakse ülikoole reastada mitmeti. “Valdavalt tehakse pingeridasid riigiti, üleilmseid on vähem, tuntumad neist hiinlaste koostatud 500 parimat ja Times Higher Education Supplement’i 200 parimat,” kommenteerib Tartu ülikooli rektor Jaak Aaviksoo, “ritta panemise printsiibid on erinevad, hiinlaste oma on objektiivsem – Nobeli preemiad, tipp-tsiteeritavus, artiklid ajakirjades Science ja Nature jne.” Olgu printsiibid millised tahes, olgu tegu inglaste või hiinlaste ridadega, tipmiste ülikoolide seas on ikka samad nimed: Harvard, Oxford, Cambridge, Yale, Princeton. Aga sealt leiab ka Pekingi, Tokyo, Singapuri ja Melbourne´i ülikoolid. Eesti ülikoole neis ridades pole. “Ma ei saa hästi aru, miks me hiinlaste pingereas pole, sest mitmed võrreldavad ülikoolid, näiteks Soomest Turku, on,” ütleb Aaviksoo, “inglaste reastamisviis on subjektiivsem – põhiline kaal on erinevate erialade tippspetsialistide ülikoolide järjestuste summeerimisel pluss muud näitajad nagu välisõppejõudude ja üliõpilaste arv ja suuremate rahvusvaheliste tööandjate hinnangud. Sellesse valikusse sattuda on hoopis raskem – peab olema väga tugeva rahvusvahelise orientatsiooniga ülikool.” Kindlasti on ühel Eesti taolise riigi rahvusülikoolil maailma või Euroopa tipp-ridadesse raskem pääseda kui ingliskeelsetel ülikoolidel. “Igal juhul on see järjestus tugevalt teaduse ja ingliskeelse tsiteeritavuse, st teadusliku nähtavuse keskne,” ütleb Aaviksoo. Kuid milline on Tartu ülikooli eesmärk? “Olen ise Tartu Ülikooli lati seadnud olla Euroopa 100 parima teadusülikooli hulgas – hetkel olema vast teise saja sees, aga seal on vahed väikesed,” ütleb rektor.

Reastamise leiutasid hiinlased nagu püssirohu ja kompassi. Shangai ülikoolis koostatud pingerida hõlmab maailma 500 ülikooli.

Reastamine meeldib inimestele. Kõrvaltvaatajale tundub, et lisaks uhkusele kaasneb esimeste seas olemisele veel võimalik suurem rahastamine ja üliõpilaste tung. Päris nii see siiski ei ole. “Ainult tabelikoha eest ei anna raha keegi, pigem on vastupidi – kui on rohkem raha, saad palgata paremaid teadlasi ja sealt ka korralik koht,” pöörab Aaviksoo olukorra pea pealt jalgadele, “eks üliõpilaste eelistustele ole sellest küll mingi märk, eriti rahvusvaheliselt. Samas koostatakse paljudes riikides ka üliõpilaste eelistustele vastavaid tabeleid ja seal on palju ka hoopis teisi ülikoole kui teadusjärjestustes.”

Niisiis, just Tartus arutas Coimbra Grupp oma suhtumist reastamisse. “Minu põhiseisukoht on: reastamised on objektiivne paratamatus, sest see meeldib inimestele. Objektiivset järjestust pole – niiöelda kellele meeldib ema, kellele tütar – seega on hea omada hästi palju erinevaid järjestusi. Võibolla neil kõigil kokku on ka mingi objektiivne sisu,” võtab rektor Aaviksoo kokku. Kuid Coimbra Grupi eesmärk pole muidugi mitte vaid teataval määral populistlik ülikoolide reastamine. Töö on tõsisem. Coimbra üks ülesandeid on avaldada Brüsselile survet teatavate meetmete rakendamiseks/mitte rakendamiseks. Ja üha enam mõjub selle sõna ka eri riikide valitsustele. “Kui 37 vana ülikooli midagi ütlevad oma deklaratsioonides, siis seda võetakse väga tõsiselt,” kinnitab Heinaru. Kuid mis on need kolm soovikaevu-soovi, mille täideminekut Tartu ülikool Coimbralt ootab? “Teaduspartnerid eelkõige läbi doktoriõppe. Maine tõus teadusülikoolina. Saada kõrgetasemeliseks aktsepteeritud teadusülikooliks,” kõlab prorektor Heinaru vastus. “Kasu on eelkõige ühisest poliitikate kooskõlastamisest – pole vaja jalgratast leiutada –, ühistest programmidest doktoriõppes ja muudes tegevusvaldkondades, käivituvatest tudengivahetusskeemidest ja muidugi mainekujunduslikest aspektidest,” toetab neid soove rektor Aaviksoo. Polegi nii muinasjutulised soovid.

Toimunud seminari saab jälgida www.ut.ee. Tartu ülikool Coimbra koduleheküljel: www.coimbra.
Tiit Kändler

vänge.lugu

ŠIMPANSI RASKE LAHKNEMINE

Harvardi ülikooli teadlaste kinnitusel ristusid meie eellased šimpansiga pikka aega pärast seda, kui inimese liin oli šimpansi liinist lahknenud.Nad võisid isegi miljon aastat pärast lahknemist šimpansiga hübridiseeruda. Igatahes väidab nõnda Harvardi ülikooli Boad´i instituudi geneetik David Reich ja tema kolleegid. Teadlased võrdlesid inimese, šimpansi ja gorilla genoome, et leida, kui ammu need lahknesid. Mida kaugem olnuks lahknemise aeg, seda enam oleks genoomides erinevusi. Leiti, et inimene ja šimpans lahknesid mitte hiljem kui 6,4 miljoni aasta eest ja tõenäoliselt vähem kui 5,4 miljoni aasta eest.Kuid mõned genoomi osad näitasid, justkui oleks lahknemine toimunud 4 miljonit aastat varem. Kui me ka lahknesime 6,3 miljonit aastat tagasi, on see siiski hiljem kui mõned inimesele omaseid tunnuseid näitavad fossiilid osutavad. Ka leidis Reichi rühm, et X-kromosoom lahknes teistest kromosoomidest hiljem. Üks viis seda seletada on, et miskipärast mõjus looduslik valik ebaharilikult tugevalt just X-kromosoomile.

chimp-8774534

Meie sugulane paneb mõtlema evolutsiooni keerdkäikude üle.Loomadelt on teada, et geenid, mis teevad hübriide vanematest vähem viljakaks, asuvad just X-kromosoomil. Parimal viisil saab mõistatust seletada, et veel ammu enne viimast lahknemist toimus veel üks lahknemine, kuid see hääbus justkui evolutsiooni tagasikäiguga.

Šimpansi uurimise ajalugu. 1961. aastal saatsid ameeriklased kosmosesse šimpans Hami, kes katsetas kuus minutit kaaluta olekut ja liigutas vilkuvate tulede peale kange. Et šimpansid on meie lähisugulased, selle ideega tulid 1967. aastal välja ajakirjas Science Vincent Sarich ja Allan Wilson. Nad olid uurinud verevalke ning nägid, et inimese valkude vastased antikehad reageerivad kõige paremini šimpansi ja gorilla valkudele. 1984. aastal näidati, et inimese ja šimpansi DNA ahelad paarduvad kergesti. Charles Sibley ja Jon Ahlquist järeldasid oma katsetest, et kahe liigi genoomide sarnasus on 98,4 protsenti. Šimpansi genoom avaldati esmakordselt ajakirja Nature möödunud aasta 1. septembri numbris.

Allikas: New Scientist

mis.uudist

LENDA, LENDA, KIILIKE

Nagu linnudki, lendavad mõned kiilid talveks lõunasse. Ja selgub, et üsna samalaadse strateegia kohaselt. Princetoni ülikooli teadlane Mark Wikeski ja ta kolleegid nägid kõvasti vaeva ning kleepisid neljateistkümne Põhja-Ameerika tondihobu ( Anax junius) külge raadiosaatjad ja jälgisid siis lennukilt kiilide teekonda lõunasse.

tondihobu-1143792

Putukad lendasid vaid vähese tuulega päevadel ja peatusid toitumiseks regulaarselt päevaks-paariks. Kui aga öö oli külmem kui eelmine, siis lendasid nad järgneval päeval kindlasti, sest see ennustas nende lennu jaoks soodsaid põhjatuuli. Üks erinevus kiilide ja lindude vahel siiski on. Erinevalt lindudest on nende tee vaid ühesuunaline. Tagasi lendavad juba järglased. Putukauurija Urmas Tartes selgitab, et üldiselt putukad ei rända. Välja arvatud monarhliblikas. Kõnealustest kiilidest võib rännata vaid osa. “Tegemist võib olla toidupuudusest tingitud rändtirtsulaadse migratsiooniga,” ütleb Tartes. Kes aga kellelt on õppinud? Lülijalgsed on igatahes elanud Maal võrratult kauem kui linnud. Nii et siis röövel on õppinud oma ohvrilt. Teisalt on putukad evolutsioneerunud koos õistaimedega. Ning samal ajal, mil juba linnud platsis olid. Võibolla on reisimine siis putukate ja lindude ühine saavutus.
Nature/teadus.ee

asja.tundja

ANTARKTIKAT ÜHA AVASTATAKSE

On olnud kuulda, et Eesti Antarktika Ekspeditsiooni mõte ei ole teps mitte kahekilomeetrise jääkatte alla maetud. On avatud veebipaik www.antarktika.ee, mis seda mõtet tutvustab. Mida uut on teadlased viimasel ajal Antarktikast leidnud?

Vastab polaaruurija Enn Kaup:

Võiks nimetada kolme avastust/tegu:
1) Briti teadlaste aeroloogiliste vaatluste analüüs on näidanud, et Antarktise kesk-troposfääris, ca 5 km kõrgusel, on õhutemperatuurid tõusnud üle 2 kraadi viimase 30 aasta kestel rohkem kui 2ºC. Tegemist on suurima selle kõrgusevahemiku temperatuuritõusuga Maa atmosfääris, mis ületab globaalse 3 korda. See võib olla seostatav kasvuhoonegaaside sisalduse tõusu või ka Antarktise kliimasüsteemi loomulike variatsioonidega. Kasvuhoonegaasidel võib olla suurem mõju Antarktikas kui ülejäänud Maal. Olemasolevad kliimamudelid ei suuda paraku seda tõusu kirjeldada. Asja uuritakse, püüdes kõigepealt mudeleid täiustada, vt nt news.bbc.co.uk.

2) Briti teadlased leidsid Ida-Antarktise pinda ESA satelliidi radariga mõõtes sünkroonseid pinna kõrguse muutusi ulatuslikul mitmesaja kilomeetrisel alal. Nad oletavad, et muutuste põhjuseks on jääkilbi alused katastroofilised veevoolud, võrreldavad Thamesi vooluhulkadega. Ning et juba teadaolev jääkilbi alune järvede süsteem (suurim neist Vostoki järv) võib olla ühendatud jõgedega. See paneb mõtlema täiendavatele ettevaatusabinõudele, vältimaks võimaliku reostuse levikut lähiajal venelaste plaanitaval Vostoki järve muust maailmast eraldava mõnekümne meetri jää läbipuurimisel. Vt www.scar.org.

3) Aasta alul lõpetati Antarktise jääkilbi Euroopa Liidu sügavpuurimine Kohneni jaamas. Sügavamad jääkihid on oletatavasti ca 900 000 aastat vanad. Avanevad uued võimalused Maa mineviku kliima detailseks kirjeldamiseks. Praeguseks on jääpuurimise andmed näiteks kinnitanud, et süsihappegaasi tase atmosfääris on praegu kõrgem kui viimase 650 000 aasta kestel eales olnud. Kas see aeg pikeneb veelgi? Vt www.scar.org.

mis.toimub

AKADEEMIA KOLIB VILJANDISSE

Teaduste Akadeemia kolib Viljandisse. Praegu küll veel üheks päevaks, 26. mail. Kell 11.00 algab Akadeemia Viljandis Maavalitsuse saalis teaduspäev. Teaduspäevad on 1999. aastal alguse saanud traditsioon, mille eesmärgiks on erinevates Eesti paikades tutvustada Akadeemia ja akadeemikute tegemisi ning teadustegevust nii Eestis kui mujal.“Akadeemia jaoks oluline ja äärmiselt huvitav on näha ja kuulda erinevate maakondade, linnade ja külade arengutest ning arutleda võimalike probleemide ja koostöövõimaluste üle,” kinnitab TA pressiteade. Teaduspäevad on siiani toimunud Kuressaares, Pärnus, Võrus, Valgas-Valkas (koostöös Läti Teaduste Akadeemiaga) ja Rakveres.

Teaduspäevast võtavad osa akadeemia president, asepresidendid ja peasekretär ning osakondade juhatajad. Ettekandeid peavad Viljandi maavanem Kalle Küttis, TA president Richard Villems, akadeemik viljandlane Udo Margna, akadeemik Ülo Jaaksoo ja Eesti rahvaluule arhiivi juhataja Ergo-Hart Västrik. Käiakse ka Suure-Jaani Gümnaasiumis, Kappide majamuuseumis ja Suure-Jaani kalmistul.
Allikas: Eesti TA

veebi.paik

ESCHER JA TEISED VÕRRATUD GRAAFIKUD

Kes tahab teada, kuidas kuulsa Hollandi geomeetrilise graafiku Mauritz Cornelis Escheri pildi sisse minnakse, saab näha siit www.math.harvard.
Lisaks Escherile pakub ilusaid ja põnevaid pildi sisse minekuid ehk Droste efekti illustratsioone www.josleys.com. teadus.ee

kuulamis.vara

LABOR LÕPETAB HOOAJA KÕRGELENNULISELT

Vikerraadio Labori hooaja lõpusaade tungib lausa filosoofilistesse sfääridesse, füüsikarubriigis arutleb Piret Kuusk, kuivõrd me võime oma mõistete toel mõista füüsikalist tegelikkust. Saturni suurimal kaaslasel Titanil laiuvatest liivaluidetest räägib Tõnu Tuvikene. Ja Tiit Kändler tutvustab augustis Käsmus toimuvat tuleteemalist suvekooli.
Saatejuht on Priit Ennet. Laborit kuuleb eetris pühapäeval kell 17.05 ja kordusena kolmapäeva öösel kell 1.00. Laborit saab kuulata ka Vikerraadio audioarhiivist alates esmaspäeva hommikust lingilt http://www.er.ee/utoim/labor.ram. Kuulamiseks peab olema arvutis RealOne Player mida saab tõmmata aadressilt http://www.real.com/
Labori audioarhiivi link on vikerlabor
Allikas: Vikerraadio

lugemis.vara

FOTOALMANAHH VAATAB FOTO TAHA

cheese-2194781

Cheese 15/06Peatoimetaja Tiit Lepp

72 lk, hind 50 kr

Tundub, et Cheese läheb üha paksemaks ja huvitavamaks. Ja mitte ainult et tundub, vaid läheb ka. Sellel on omamoodi olevikus olev ja tulevikku tulev pilk, mis paindub vaatama ka pildi taha, nii nagu valguskiir paindub gigantse massiga kehade mõjul vibujaks.Uues numbris on teadus.ee kontekstis ära märkida eelkõige Peeter Linnapi fotograafia loengu neljas osa. Kus Linnap on juba Linnap, mitte vaid peen refereerija nagu eelmistes osades oli. Oma kirjutises mõtiskleb ta selle üle, mis oli enne pilti, mis asi on “tehniline ebakompetentsus”, millised on pildistamise moraalinormid. “Ka kõige “tavalisema” foto tegemine eeldab üsna suurt hulka teadmisi ja oskusi,” järeldab Linnap, pidades silmas, et on olemas rida ruumipsühholoogilisi, topoloogilisi ja teisi reegleid. Neid artikkel välja toob ja illustreerib ohtra pildinäitestikuga.Jaanus Järva kirjutab inflatsioonist ja devalvatsioonist loodusfotos. Arutledes selle üle, kui loodus on puuriloomad, keda suur osa maailma tipmistestki fotograafidest oma looduse loomisel kasutavad. “Inflatsioon ja devalvatsioon on loodusfotograafias positiivse mõjuga, sest need sunnivad meid pingutama ja totoma midagi täiesti erinevat, mis paistaks silma hallikst massist,” kirjutab ta. “See võib omakorda viia olukorrani, kus piltide kvaliteet viiakse täiesti uuele tasemele ning muutudes standardiks, lükkab lõpuks “farmiloomad” pildipankade prügikastidesse.” Cheese avaldab paarisleheküljel ka teadus.ee teadusfotovõistluse ülevaate.

teadus.ee

küsi.julgelt

LIBLIKA MÕISTATUS

Kas vastne ja temast kooruv liblikas on üks ja sama organism? St. kas siseorganid, närvid, veresooned jne on samad?
Meelis

Vastab entomoloog, Eesti Maaülikooli Zooloogia ja Botaanikainstituudi direktor Urmas Tartes:

Jah: vastne ja temast kooruv liblikas on üks ja sama organism. Tõsi, enamik rööviku siseorganeid lammutatakse nukkumise käigus ja nuku sees “ehitatakse” valmis valmiku organid. Nii et võib tõesti öelda, et röövikus ja valmikus on erinevad organid.

Jaga