Meeled ja magnet

8. Dec 2006

Kas on võimalik, et on veel meeli peale nägemise, kuulmise, lõhna ja maitse? Sest kui ma mõtlen, et kui me ei kuuleks, ei kujutaks me ette, et selline asi võimalikki oleks. Kas on võimalik, et samamoodi võib olla tegelikult veel tuhandeid teisi meeli mida me ei suuda ettegi kujutada?
Laur

Vastab teadus.ee, Tiit Kändler:
Viies meel on siiski veel. Ja nimelt kompimismeel. Inimene on küll unistanud, et tal oleks enam meeli, kuid tõsikindlalt pole seda tõestatud. Küll aga on inimene laiendanud oma olemasolevate meelte ulatust. Nii nagu näiteks riistadega, millega saab näha soojuskiirgust. Või kuulata ülimadalaid ja ülikõrgeid helisagedusi. Või siis tekitanud endale juurde uusi meeli, nagu näiteks riistade ehitamisega, millega saab mõõta elektrivälju ja magnetvälju.
Tegelikult aga tajub nägemine valgust, mis on samuti elektromagnetiline nähtus.
Kui meil oleks tuhandeid teisi meeli, mida me ei suudaks ette kujutada – mis kasu oleks siis neist meeltest? Neid ju sama hästi kui ei oleks olemas?
On püstitatud hüpotees, et inimene tunneb magnetvälju. Nii nagu teevad seda näiteks nahkhiir ja kirjatuvi. Kuid seda pole siiski siiani suudetud usaldusväärselt tõestada.

Kas külmkapimagnet on lõputu energia kogu, sest ta suudab ikkagi aastaid seal külmkapi küljes olla? Kas on võimalik, et magnetism on kõige alus, sest kõik on seotud magnetitega (planeedid, aatomid, molekulid)? Kas on materjali või üldse midagi, millest magnetjõud läbi ei lähe? Kas te oskaksite soovitada kirjandust magnetite kohta?
Laur

Magnetism ja elekter on lahutamatult seotud. Magnetilised jõud tekivad elektrilaengute liikumisest. Põhiliselt on laengukandjateks elektronid nagu elektrivoolus. Või siis kvantmehaanilistest efektidest nagu elektronide spinn ja orbitaalne liikumine. See põhjustabki püsimagnetismi. Magnetism on lahutamatult seotud elektriga, elektrilaengutega, nii et õigem oleks öelda küll, et elekter on kõige alus. Kus laeng liigub, seal tekib ka magnetväli. Mis omakorda mõjub elektrilaengutele. Kui elektrilaengutel on pluss- ja miinuslaengud eraldi, siis üldiselt arvatakse, et magnetlaengut pole olemas, see esineb paarikaupa, nn põhja- ja lõunapoolus koos.
Külmkapi magnetid on nn ferromagneetikud. Nagu seda on ka raud. Võime lihtsustatult kujutada, et raua kõik aatomid on väikesed magnetid, mis võtavad välise magneti jõul kõik ühise suuna. Iga aine on magnetvälja mõjul omandama magnetmomenti, magnetiseeruma. Iseasi, kui palju ja mis suunas Kui Maal puuduks magnetväli, siis pommitaks seda ohtlike osakeste voog kosmosest.
Kuid inimesel magnetimeelt siiski vist ei ole. Magnetiliste jõudude eest pakub aga kaitset seesama raud. Raudpuuris või kasvõi külmkapis olete magnetvälja eest kaitstud. Mingit energiat külmkapi magnet aga ukse küljes püsimiseks ei kuluta. Nii nagu siis, kui lööte naela seina, ei kuluta nael mingit energiat selles püsimiseks. Püsimise eest hoolitsevad juba elektriväljad ja magnetväljad.

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri