Teadusteave MTÜ :: teadus.ee nr 11

nadalteaduses-9121247
teadus.eenr 11

reede, 17. juuni 2005

nädal.mõttes

“Kosmos pole tegelikult kaugel. See on vaid tunni aja sõit, kui te auto suudaks minna otse üles.”
Fred Hoyle, astrofüüsik ja teadusfantastika kirjanik, 1979

“Tuleb arvata, et Maast vähemasti 60 valgusaasta raadiuses intelligentset elu ei leidu. Muidu oleks meie juurde ammu saadetud missioon, mis käskinuks kõik need nõmedad telesaated ära lõpetada.”
Arthur C. Clarke, USA teadus- ja aimekirjanik

täna.kavas

Geoloogia: mis ajastul me elame?
Arheoloogia: Tutanhamonit uuriti arvutiga.
Astronoomia: komeeti hakatakse tulistama vaskpommiga, astronoomid pelgavad moblasid lennukitel.
Kvantfüüsika: minevikureis olevikku ei mõjuta.
Sotsiaalteadused: tulekul aastakonverents.
Sündmus: suvekool, fotovõistlus.
Füüsika-aasta: kuidas see kulgeb?
Kerige allapoole, saate teada

to.imetaja

GEOLOOGID VAIDLEVAD, MILLAL ME IKKA ELAME

Geoloogid ei ole suutnud 150 aastaga kokku leppida, millises ajastus me elame. Kõige hiljutisema mineviku kohta on käibel erinevad terminid. Üks koolkond kirjeldab viimast 23 miljonit aastat kui Neogeeni perioodi. Teised aga eristaksid viimased kaks miljonit aastat Kvaternaariks. Ajakirja Nature andmetel pole nüüd juba seitse aastat kestnud rahvusvaheline tülikomisjon veel vaidlust lahendanud. Neogeeni parteil aga õnnestus vahepeal olulistes tekstides Kvaternaar kui nimi kõrvaldada. See on vallandanud protestilaine Kvaternaari inimeste poolt. Nemad väidavad, et leidub hulganisti geoloogilisi tõendeid, nagu jäämägede ja liustike arvu kasv, mis märgivad Kvaternaari kui erilise perioodi algust. Neogeeni rahvas aga väidab, et pole tõendeid, miks peaks eraldama erilise Kvaternaari perioodi. Kvaternaar olevat relikt eelnenud süsteemist, ja selle alguse üle vaidlevat kvaternaarlased siiamaani ka ise. Rahvusvaheline Stratigraafia Komisjon ja Rahvusvahelike Kvaternaari Uurimise Liit hääletasid möödunud nädalal küll selle poolt, et Kvaternaar “mingil kujul” siiski säilitada. Ja määratleda selle algus 2,6 miljoni aasta tagusesse aega. Kuid asi pole siiski lõplikult otsustatud. Ka Eesti geoloogias toimusid mõni aasta tagasi ülitähtsad vaidlused, mille käigus üks seltskond kehtestas reegli, et eesti keeles hakatakse geoloogilisi perioode kirjutama suure algustähega. Oli kvaternaar, nüüd peab olema Kvaternaar. Kui Kvaternaari üldse olemas on?

Loodetavasti siiski kivistised ja geoloogilised moodustised jäävad oma paigale pidama, sõltumata sellest, kas nende ajastut kirjutatakse suure või väikese tähega või kuidas seda üldse nimetatakse. Tavainimesele ei ütle need nimed niikuinii kuigi palju. Kes teab, millal oli näiteks Pliotseen ja mis poolest see erineb Paleotseenist, kui isegi geoloogid ise ei suuda kokku leppida, millal üks või teine periood algas ja lõppes. Kui aga ütelda, et räägitakse ajast 3 miljonit või 60 miljonit aastat tagasi, on asi siiski selgem. Parem siis vähemasti aimetekstides kasutada süsteemi, mis ütleb otse ja aastates, kui kaugest ajast me kõneleme.

Tiit Kändler

mis.uudist

TAASTATI TUTANHAMONI NÄGU

Aasta alul tassiti Egiptusest Luxori linna läheduses üle Niiluse jõe asuvas Kuningate Orus oma hauakambrist välja vaarao Tutanhamoni muumia. Seda ei teinud siiski hauaröövlid. Teadlased said lõpuks loa üks kuulsamaid muumiad kompuutertomograafiga üle mõõta. Mõõtmine toimus vastavas bussis, muumia oli oma sarkofaagist välja kolm öist tundi. Tomograaf tegi Tutist, nagu seda noorelt surnud vaaraod nimetama on hakatud, 1700 digitaalset röntgenkujutist, skaneerides ta keha viilude kaupa. Selgus, et Tuti suri 19-aastaselt, ent põhjus pole siiski teada. Igatahes peahaava tal pole. Küll puudub ribikont ja mõned teised luutükikesed. Kuid Briti arheoloog Howard Carter, kes Tutanhamoni hauakambri 1922. aastal avastas ja avas, oli raskustes vaarao sarkofaagist väljasaamisega. Ning võis muumiat koledal kombel ka ise vigastada. Teadlastel läheb veel aega, et saadud andmeid põhjalikumalt tõlgendada.
Tutanhamoni hauakambri varandused on rännanud ka mööda maailma muuseumeid. 1970. aastatel olid need veidi aega väljas ka Leningradi Ermitaa˛is. Mis aga Tuti näosse puutub, siis päris kena poiss. Küll olid teadlased raskustes tema nahavärvi määramisega, otsustades lõpuks siis praeguse “Egiptuse keskmise” kasuks. Keda asi huvitab, võib näha lisa http://www.nationalgeographic.com/magazine/0506.
Allikas: National Geographic

KOMEEDISÕJA ESIMENE PAUK

Ameerika kosmoseuurijad plaanivad 4. juulil rünnata komeeti. Kosmoselaev Deep Impact, mis on viis kuud olnud teel meist 430 miljonit kilomeetrit eemal asuva komeedi Tempel 1 poole, tulistab selle suunas välja 370-kilogrammise kamaka vaske. Eesmärgiks on analüüsida gaasi- ja tolmupilve, mis plahvatuses vallandub, et teada saada komeedi struktuuri. Deep Impact on plahvatuse ajal komeedist 500 kilomeetri kaugusel ning selle pardal on teleskoop, mis on avakosmosesse seni viiduist suurim.
Allikas: New Scientist

MOBIILTELEFONID ÄHVARDAVAD RAADIOASTRONOOMIAT

USA ametivõimud plaanivad lubada lennukite parrastel kasutada mobiiltelefone. See on astronoomide seas vallandanud õudusunenäod. Raadioteleskoobid on nõnda tundlikud, et isegi üksainus lennuki pardal tegutsev mobla suudab kosmosest saabuvat signaali häirida. Mis siis veel kõnelda sadadest ja tuhandetest telefonidest. Ka maaväliste tsivilisatsioonide leidmine satub raskustesse, väidavad asjatundjad. Lisaks kandevsagedustele lekitavad moblad veel kiirgust, mis satub just sellese lainealasse, milles sündivaid ja surevaid tähti jälgitakse.
Allikas: New Scientist

REISIGE MINEVIKKU, KOHALEJÄÄNUID TE EI OHUSTA

Füüsikaseadused lubavad ajas reisimist. Vähemasti ei välista seda Einsteini üldrelatiivsusteooria võrrandid. Kuid siiani on maadeldud paradoksiga, et minevikku reisija saab seda muuta ning nii näiteks vältida enda sündimist. Nüüd on Daniel Greenberger New Yorgi Linnaülikoolist ja Karl Svozil Viini Tehnoloogiainstituudist selle mure lahendanud. Minevikku mõjutada ei saa. Asi selles, et kvantobjekt käitub lainena ja laine võib levida ka ajas tagasi. Kuid et laine materialiseeruks, peavad laineharjad kohtuma ning osake ilmub. Kuid ajas tagasi levides kohtuvad hoopis lainevaod harjadega ja nõnda näeks ajareisija vaid võimalusi, mis on kooskõlas seljataha jäetud maailmaga.

Vt lähemalt artiklit aadressil http://www.arxiv.org/quant-ph/0506027.

Allikas: New Scientist

mis.juhtub

VEE ÕPPETUNNID

kevadkool-3377289
Kas vesi mäletab minevikku? Mida magnetid veega teevad? Kumb vesi jäätub kiiremini, kas kuum või külm? Kui kange külma käes vesi veel vedel võib olla? Mitu erinevat jääd on olemas — kas füüsiku jaoks on jää Teie kokteilis ja liuväljal ikka seesama jää? Kas märg liiv ajab pigistamisel vett välja või imab sisse?

Lähemalt kõneleb neist vee õppetundidest füüsik Jaak Kikas teadus.ee veele pühendatud suvekoolis augustis Käsmus. Vt lähemalt http://www.teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=80&Itemid=80.

teadus.ee

EESTI ESIMENE TEADUSFOTO VÕISTLUS

eestiteadusfoto20051-6039111

Teadusfoto on laiem, kui esmapilgul arvata võiks. Teadus uurib ju mitte ainult silmaga nähtamatut. Vaid ka üsna igapäevaseid asju. Ja teadlased ise on ka üsna igapäevased inimesed. Kui nad just parasjagu teadusega ei tegele. Kui aga tegelevad, siis saab neistki teadusfoto võtta. teadus.ee teadusfoto võistlusest vt lähemalt http://www.teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=82&Itemid=83.
teadus.ee

VALMISTATUKSE SOTSIAALTEADUSTE AASTAKONVERENTSIKS

4. — 5. novembril 2005 toimub Tallinna Ülikoolis Eesti sotsiaalteaduste VI aastakonverents (ESAK VI), mille läbivaks teemaks on interdistsiplinaarsus ja paradigmade paljusus haakuvana teravate sotsiaalsete probleemidega ühiskonnas. “ESAK VI omab kõiki võimalusi esitada ülevaatliku pildi Eesti sotsiaalteaduste seisust moel, mis kutsub arutlema ja vaidlema, uusi radasid otsima,” ütles Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduskonna dekaan Aleksander Pulver. Kuni 4. juulini on oodatud ESAK VI-le esitama oma ettekandepakkumisi sotsiaalteaduste eriaspektidega tegelevad uurijad: teadurid, õppejõud, kraadiõppurid jt. Iga-aastast Eesti sotsiaalteaduste aastakonverentsi korraldavad sel aastal Tallinna Ülikooli Sotsiaalteaduskond, Eesti Humanitaarinstituut ning Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, Tallinna Tehnikaülikooli Humanitaarteaduskond, Audentese Ülikool ja Estonian Business School.

Täpsem info ja registreerumine: http://www.tpu.ee/konverents/2005esak

Allikas: Tallinna Ülikool

asja.tundja

FÜÜSIKA-AASTA

Tänavune aasta pole tavaline, see on kuulutatud rahvusvaheliseks füüsika aastaks. Kuidas kulgeb füüsika aasta Eestis?

Vastab Füüsika-aasta 2005 ürituste koordinaatori Eesti Füüsika Seltsi esindaja, füüsik Kaido Reivelt:

Füüsika-aasta poole peal, noored ja veidi vanemad füüsikud Eesti Füüsika Seltsist on taevast tähti alla toomas.” Sest kuidas teisiti iseloomustada ettevõtmist, kus teada-tuntud, aga ebapopulaarselt keerulist õppeainet üritatakse inimestele suupäraseks teha, et poleks enam see, vaid hoopis teistmoodi füüsika, selline huvitav. Ometigi, kui otsustada vastukajade põhjal, mida on tekitanud reedehommikused ETV Terevisiooni füüsikaminutid (http://www.fyysika.ee/fyysika/fa2005/terevisioon/) või teadusbussi “Suur Vanker” etendused Eesti koolides, on see täiesti võimalik (http://www.fyysika.ee/fyysika/fa2005/teadusbuss/). Hea uudis, iseenesest mõista.

Füüsika-aastat teevad füüsikatudengid. Teevad oma vabast ajast, ilma igasuguse sunduseta. Ja väga hästi teevad. Isegi üllatavalt hästi. Sest kui füüsikutel on oma kuvand või imago ühiskonna kollektiivses teadvuses, siis on selleks prillidega nohik kusagil klassi esimeses pingis. Nüüd on see nohik võtnud kätte mikrofoni, toonud välja oma eksperimendid ning astunud lavale, publiku ette, teadusteatrit tegema. Ilma erilise pingeta. Ja hakkama on saadud ka kõigi nende tüütute töödega, mis iga projektiga möödapääsmatult kaasas käivad. Nii et õigustatult võib loota ja uskuda, et füüsika-aasta edukalt lõpuni veetakse. Jätkuvad Terevisiooni füüsikaminutite ja akadeemiliste loengute sari, teadusbuss külastab koole, käivitatakse füüsikaportaal, teadusnädalal 8. — 14. novembril toome Tartusse, füüsikahoonesse Tähe tn 4 Euroopa termotuumaprogrammi ITER näituse. Arvatavasti veel midagi. Tänaseks päevaks on meid kuulanud ca 7000 õpilast 33 koolis üle kogu Eesti ning teadmata arv inimesi ETV vahendusel.

Sügishooaja alustuseks esineme 1. septembril Riigikogu Valges saalis. Jälgige meie tegemisi füüsikaportaalis http://www.fyysika.ee. Ja elage kaasa, kui mahti saate.

Täname Tartu Ülikooli, SA Teaduskeskust AHHAA, AS Hansapanka.

Head jätkuvat füüsika-aastat!

lugemis.vara

AKADEEMIA JUUNINUMBER MATEMAATIKAST, TEADUSEST JA TERRORISMIST

Jaak Lõhmus alustab ajakirjas Akadeemia oma pikemat lugu (raamatut? esseed?) “Matemaatika suurprobleemidest”. Jõuab rääkida neljavärviprobleemist ja kontiinumiprobleemist ja Fermat’ suurest teoreemist. Ometi kord üks eestikeelne ja arusaadav jutt matemaatikast. “Matemaatika ja kaasaeg” lõpetas ilmumise juba 1/p sajandi eest, samal ajal katkes ka kena komme eestikeelseid populaarseid matemaatikaraamatuid avaldada. Nüüd siis Lõhmus kirjutab. Tore, et selgitab sedagi, miks nende matemaatika suurprobleemide kallal ikka urgitseda. Et kõik viib ikka salastamiseni välja. Pangad oma lõpmatuste ja salakoodidega näiteks. Teaduste Akadeemia ekspresident Karl Rebane on üsna pessimistlik meie võimaluste üle kaitsta end terrorismi eest. Oleme haavatavad ja ei tahagi end kindlustada, on tema sõnum Eesti kohta. Ja ega maailm palju meist erine. ÜRO 190 liikmesriigist on vaid 57 ratifitseerinud kõik 12 ÜRO terrorismivastast konventsiooni, 47 riiki on aga liitunud vähem kui kuue konventsiooniga.

Arstiteadlane Kiira Subi põhjendab oma artiklis, miks teaduse projektipõhine rahastamine alusteadused vaeslapse ossa jätab. Süsteem võib jõuda sinnamaale, et toetab vaid alustajaid, katsetajaid, kraadinõudlejaid. Ent jätab küpsed teadlased hätta. “Rahastamisel ei arvestata vaimset tööd, sest raha taotlemiseks peavad ideed, hüpoteesid, eesmärgid ja nende lahendamisviisid juba välja töötatud olema,” kirjutab Subi.

Tiit Kändler

im.pressum

Väljaandja: Teadusteave MTÜ, toetab eenet. Toimetajad: Tiit Kändler, Tiit Lepik. Kujundus Eerik Kändler.

Teaduse tutvustamine on vaba tahte avaldus. teadus.ee lugude kasutamine on lubatud ajakirjanduses ja mittetulunduslikel juhtudel, kui märgitakse ära www.teadus.ee ja autor.

Jaga