Suured kiskjad näevad rohkem vaeva

2. Feb 2007

Miks lõvid pole sama suured nagu elevandid? Ometi on kiskjate suurus liigiti väga erinev. Väikesed liigid, kes kaaluvad alla 20 kilo, jahivad neist palju pisemaid selgroogseid ja selgrootuid. Neist suuremad liigid aga jahivad umbes endasuurusi loomi. Ilvesest suuremad kiskjad saavad küll püütud loomast palju energiat, kuid saagi jahtimine võtab neilt ka nõnda palju, et nad kulutavad sellele kaks korda enam energiat kui sama suured väikesi saakloomi jahtijad. Londoni zooloogiainstituudi teadlane Chris Carbone ja tema kolleegid uurisid, kuidas see erinevus võis viia suurte kiskjate väljasuremiseni ja miks praegu elavad suured kiskjad on ohustatud.
Autorid töötasid välja kiskjaliste energeetika mudeli sõltuvalt kiskja ja saagi suurusest. Nad jõudsid järeldusele, et üle tonnise massiga kiskjaline hakkama ei saa. Enamik kiskjaid on väikesed, võrreldes väljasurnud hiigelrohusööjatega nagu 15 tonni kaalunud Indricothere.

Suurim praegu elutsev kiskja on jääkaru, kes kaalub umbes pool tonni, suurim teadaolev väljasurnud imetajast kiskja lühinäoline karu kaalus umbes tonn. Suurimad teadaolevalt elanud kiskjad nagu Gigantosaurus ja Tyrannosaurus saavutasid oma kogukuse, kuna neil oli arvatavasti väike ainevahetuse kiirus. Hinnanguliselt sama suur kui tonnisel imetajast kiskjal.
Sellepärast ongi suuremad kiskjad enam ohus kui pisemad. Väikesed keskkonnamuudatused, mille tõttu saakloomade arvukus väheneb ja inimtegevus mõjutavad nende olelust tugevasti, kuna nad tegutsevad niigi energiatasakaalu piiril. Nii et kui olla kiskja, siis parem kass kui tiiger. Vt lähemalt kiskjad
Allikas: AlphaGalileo

1 kommentaar postitusele “Suured kiskjad näevad rohkem vaeva”

  1. karmel

    väga armas emakaru koos oma kalli pojaga

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri