Teadusteave MTÜ – teadus.ee nr 85

 

teadus.ee nr 85
reede, 02. november 2007

nadalteaduses-6132111
teadus.eenr 85

reede, 02. november

nädal.mõttes

“Rahvusvaheline kosmosejaam on hanitamine orbiidil.”
Steven Weinberg, Ameerika füüsik ja nobelist

nädal.pildis

Kaos auto all. Autode väljaheitegaase puhastavates katalüsaatorites moodustuvad korrapärased mustrid, mis võivad lõppeda ka kaosega. Tumedad alad on rikkad vingugaasist, heledad hapnikust. Iga horisontaalrea pilt on teisest 10 sekundit hilisem, pildi laius on 0,1 mm. Selle nähtuse avastas Saksa keemik Gerhard Ertl, kes võitis sel aastal Nobeli keemiapreemia oma avastuste eest gaaside ja metallide piiripindades toimuvate nähtuste alal.

Allikas: Frizt-Haber Institute of the Max Planck Society nädal.arvus

Beethoveni karaatKümnest Ludwig van Beethoveni juuksesalgast tehakse kolm teemanti. Müügiks läheb 0,56-karaadine. Hinnaks arvatakse 500 000 dollarit.

Allikas: Nature, 27. sept

täna.kavas

Elu:Sassis nöörid.
Tervis:Naised ja aspiriin.
Keskkond: Pestitsiidid Euroopas.
Loodus: Mõõkhabuline tiiger ja jääkaru.
Tegevus: Teadusfoto konkurss.

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

SÜNDIS AKADEEMIA VÄIKE SUGULANE

AkadeemiakeÕpilaste teadusajakiriI aastakäik, number 1152 lk, hind 40 krMeie uudisajakirjade tulvas hakkab igasugu klantsmooride ja -vaaride seas silma ajakiri Akadeemiake, mille esimene number äsja välja tuli. Sestap tasub seda kommenteerida. Ja äsja välja antud Nobeli preemiad jätta edaspidiseks.Ajakiri hakkab ilmuma kolm korda aastas, ja ei levita end putkamüügi kaudu, vaid ainult tellimuste läbi. Ning määratleb end kui õpilaste teadusajakirja.Mis siin siis ühele teadustoimetajale silma hakkab? Kõigepealt see, et kolleegiumis on üliõpilased – küllap vist Tartu ülikoolist. Autoriteks aga kooliõpilased. Tööd on üsna ühtlase tasemega, ja üllatavalt põhjalikud. Mulle pakkusid need kõik huvi enamal või vähemal määral. Väljaandes on Kohtla-Järve õpilase Maili Lehtpuu uurimus Ida-Viru tehiskeskkonna taimestiku kujunemisest – järelduseks see, et istutad puid või ei, lõpuks kasvab taimestik ikka omasoodu, küsimus on vaid ajas. Saarlase Janno Tilga töö on temperatuuride erinevusest Eesti piires – maksimaalseks erinevuseks samal, 2006. aasta 25. jaanuaril –, Ristna ja Tarvastu vahel oli 26,4 kraadi.Pärnakas Gerda Kuum on teinud toreda töö, millele saab põhineda Pärnu Aleviu kalmistul ekskursioon kultuurilukku. Huvitavad on Kunda koliõpilase Liina Vanatoa kirjutis laste hirmudest ja saarlase Mari Pajussaare küsitlus, kust selgub kaitseväe ja ajateenistuse populaarsus. Need kaks just seepärast, et noored uurijad küsitlesid peaaegu et oma eakaaslasi. Ei puudu ka kodulooline kirjutis ühe mehe eluloost, autoriks Merilyn Viin Võrumaalt Parksepast, laenatud uudissõnade käsitlus Greete Tomingalt Haljalast ning – üllatus, üllatus – kirjutis nõiaprotsessidest Eestis tartlaselt Pille Pullonenilt.Nõnda siis on sisu rõhuvalt humanitaarne, nagu võib arvata ka toimetuse kolleegiumi koosseisu põhjal.

akadeemiake-2895161

Ajakiri kuulutab end eelretsenseeritavaks, see tähendab, et kirjutised läbivad mingi akadeemilise sõela.Noorte poolt välja antava ajakirja puhul on sel omad head ja vead. Head, et on sõel. Halvad, et sõel ühtlustab, ja koolinoorte puhul ei pruugi see olla kõige parem viis. Ka ei selgu ajakirjast, kes seda siis ikkagi toimetavad.Nõnda on võibolla see akadeemiake liigagi akadeemiline. Meenutab liigselt oma suuremat sugulast Akadeemiat, mis kannatab just nimelt nooruslikkuse puudumise all ja on takerdunud mingisse möödunud sajandi lõpuveerandi alguse malli, mis omakorda püüdis jäljendada möödunud sajandi alguse akadeemilisi tavasid. Kuid need ajad on möödunud. Nüüd püüavad isegi sellised teadusajakirjad nagu Science ja Nature olla lõbusamad ja lahedamad, mitte sisaldada ainult teadusartikleid.Mis Akadeemias täielikult puudub, ongi ju kommentaarid ja olude hinnangud ning tähelepanekud. Kahjuks on Akadeemiake läinud sama teed. Ütlen küll täiest südamest: julgemini, noored! Akadeemiline teadus on muutunud ja muutumas, ning seejuures ka subjektiivsema käsitluse poole. Ootan Akadeemiakeselt just nimelt nooruslikku pilku oma uurimisvaldkonnale – mis sest, et see võib juhendajatele tunduda veidi rabe ja pinnapealne. Parem olla pinnapealne, kui väsitavalt igav. Kes ei tutvu pinnaga, see ei jõua eales sügavustesse! Selleks ajaks, mil Akadeemiakese autorid jõuavad teadlaseks, on teadusmaailma muutunud kindla peale, ja võib olla ka üsna kindel, et mitte just möödunud sajandi kolmekümnendate aastate suunas, mida esindab ajakiri Akadeemia.

Kuid see on ju vaid esimene number. Jääme ootama uusi.
Tiit Kändler

kaksik.lause

NORSKAJAD SAAVAD ROBOTPADJA

1.Suurte norskajate partnerid võivad nüüd kergemini hingata või õigemini magada.
2.On leiutatud arvutiseeritud padi, mis tunneb norskamise ära ja laseb end tühjemaks või pumpab täis, et muuta norskaja pea nurka, et tal kergem hingata oleks.
Allikas: Nature, 11. okt

vänge.lugu

KUIDAS NÖÖR SÕLME LÄHEB

Kõrvaklapijuhtmed lähevad hämmastavalt kergesti sõlme. Tarvitseb need vaid korraks kotti või taskusse pista, kui juba tuleb neid näiteks minut aega lahti pusida. Juhtmete tülika sõlmekippumisega on miljonite teiste inimeste seas hädas ka Dorian Raymer San Diego California Ülikoolist. Ent erinevalt paljudest teistest kaaskannatajatest otsustas Ameerika teadlane nähtust lähemalt uurida. Selgus, et lausa omaette matemaatikaharuna välja arendatud sõlmeteooriast ei ole palju abi, kui tarvis on leida konkreetse juhtme puntrassekeerdumise tõenäosust. Niisiis asus Raymer koos kolleeg Douglas Smithiga katseid tegema. Nad võtsid 30-sentimeetriste servadega kasti, viskasid sinna sisse mitmesuguse pikkusega nöörijuppe ja panid kasti kümneks sekundiks pöörlema. Siis tegid nad kasti sisust pilti ja lasid arvutil nööridesse tekkinud sõlmi analüüsida.

Kõige lühem nöör, mis üldse sõlme läks, oli 46 sentimeetrit pikk. Poolteise-meetristesse nöörijuppidesse tuli sõlm sisse pooltel juhtudest. Aga veel pikemate juppide puhul sõlmede tekkimise tõenäosus enam ei kasvanud. Pikematesse nööridesse tekkinud sõlmed läksid, tõsi küll, struktuurilt küll üha keerukamaks. Mida kauem teadlased kasti pööritasid, seda rohkem sõlmi tuli. Aga kui nad kasti pöörlemiskiirust tõstsid, siis mingist hetkest alates hakkas sõlmi vähem moodustuma, põhjuseks arvatavasti see, et nöörid paiskusid vastu kasti seinu ja püsisid seal suhteliselt paigal.
Allikas: New Scientist, 29. september 2007 Priit Ennet/Vikerraadio

NAISTE SÜDANT ASPIRIIN EI MÕJUTA

Aspiriinist on saanud mitte ainult palavikurohi või valuvaigisti. Vaid ka ennetav medikament, mis vähendab südame- ja ajuinfarkti riski. Kuid nüüd näitasid uuringud, et see on tegelikult meeste rohi. Teadlasi on ikka ajanud segadusse, miks aspiriini kaitsev efekt on kliinilistel katsetel nõnda muutuv. Mõnel puhul pole aspiriini ja platseebo vahel üldse erinevust, mõnel juhul aga on selgunud, et südamehaiguste risk väheneb koguni 50%. Kanada Briti Columbia ülikooli James Hogg iCAPTURE nimelise südamehaiguste uuringute keskuse hiljutine uuring näitas, et aspiriini kaitsev mõju sõltub patsiendi soost. Ei tehtud uusi kliinilisi katseid, vaid uuriti 23 juba toimunud ja avaldatud kliinilist katset, mis hõlmasid kokku 113 000 patsienti. Ja just nimelt selle koha pealt, kas tulemus sõltus äkki soost. Enamjaolt mehi hõlmanud katsed näitasid mittefataalsete südameatakkide suurimat riski vähenemist. Need katsed aga, mis hõlmasid enamjaolt naisi, riski vähenemist ei näidanud. Nõnda järeldavad dr Don Sin ja tema kolleegid, et naised on aspiriini suhtes vähem tundlikud kui mehed.

Põhjus on ebaselge. Siiski on viimasel ajal selgunud, et meeste ja naiste veresoonte struktuur ja füsioloogia on erinevad. Dr Sini arvates peaksid arstid naistele aspiriini igapäevase manustamise soovitamisel olema ettevaatlikud. Ravimite mõju sõltuvust soost pole aga siiani üldse eriti uuritud.
Allikas: AlphaGalileo

mis.toimub

EESTI TEADUSFOTO 2007

TEINE TEADUSFOTO VÕISTLUS

fkgp-3847839 Eelmise võistluse võitis Ivar Jüssi foto vereproovide võtmisest hülgepoegadelt. MIKS TEADUSFOTO VÕISTLUS? Meie korraldatud esimene teadusfoto võistlus tõi üle 300 huvitava töö. Nüüd otsustasime korraldada järgmise. Fotovõistluse eesmärgiks on propageerida teadlasi ja teadustegevust. Ergutada teadlasi jäädvustama oma tegevust ka fotodele. Kaasata professionaalseid pildistajaid teadlaste tegemiste jäädvustamisele. Näidata, et teadus on üleilmne nähtus. Ning last not least – teadusfotol on ka oma arhivaarne väärtus.TÄHTAEG. 30. november 2007.KORRALDAJA. Teadusteave MTÜ/ teadus.ee.MIS ON TEADUSFOTO? Meie võistluse kontekstis on teadusfoto selline foto, millel on kujutatud teadlasi kas siis portreena või nende uurimistegevuses, aga ka teadlaste uurimisobjekte. Nendeks olgu siis mikro- või makroobjektid nagu kivistised, kivimid, mikroorganismid, rakud, haruldaste liikide esindajad jms. Teadusfoto jäädvustab ka katseseadmeid ja neil töötavaid teadlasi. Vaidlusi seminaridel, konverentsidel, töötubades. Määravaks on erakordus, olulisus teadusele.ALALIIGID. Puuduvad. Nii portreed teadlastest, teaduse objektid, sündmused nendega, teadustööd laboris, välitöödel, seminarides, konverentsidel, kabinettides kajastavad pildid võistlevad kõik ühes kategoorias. Toimkond võib aga anda eripreemiaid.OSALEJAD. Eesti kodanikud või muud moodi Eestiga seotud inimesed. Eriti oodatud on teadlased ise – teavad ju nemad täpsemalt oma objektide erilisust ja ilu, aga ka uurimistöö dünaamikat. Kõik võistlevad koos, vanuserühmi pole. Osalemine on teaduse auks ja hiilguseks.ARV. Igalt autorilt mitte üle 12 foto.PILDISTAMISE AEG. Arvesse lähevad kõik fotod. Foto tegemise aega ei määratleta. Foto võib olla ka avaldatud, ent sel juhul vajame kinnitust autoriõiguse omanikult selle kasutamise õiguse kohta.MILLISED FOTOD. Tööd tuleb saata digitaalsel kujul, salvestatuna kompaktkettale formaadis jpg või tif. Pikema külje vähim lahutusvõime olgu 2000 pikselit. Lisada tuleb ka A4 formaadis paberkoopia. Selle tagakülg olgu varustatud märgusõnaga ja pildi allkirjaga.TEKSTID. Iga foto juures on nõutav kuni 2000 tähemärgi pikkune ning wordi formaadis tekst, kust selgub: millal, kus pildistatud. Kes ja mis on fotol. Mis tegevus toimub. Kõige olulisem – selgitus, miks on pildil kujutatu teaduses oluline või erakordne.SAATMINE. Võistlustööd tuleb varustada märgusõnaga. Kinnises märgusõnaga tähistatud ümbrikus lisada andmed autori kohta: nimi, elukoht, e-maili aadress, telefon. Hea, kui teatate ka oma töökoha või tegevusala.Fotod saata hiljemalt 30. novembriks 2007 aadressil Teadusteave MTÜ, Treppoja tee 2, Kloogaranna küla, Keila vald 76702, Harjumaa.HINDAMINE. Arvestatakse eelkõige uudsust – pildil kujutatu teaduslikku aktuaalsust. Dünaamikat, kompositsiooni. Lisaks, ent mitte eelkõige, ka tehnilist teostust. Toimkonnas on esindajad Teadusteave MTÜst, teadlaskonnast, ajakirjandusest, graafilise disaini valdkonnast.ÕIGUSED. Korraldajatele jääb õigus konkursile saadetud töid kasutada oma üritustel, trükistes, näitustel fotovõistlust ja teadust propageerivatel eesmärkidel. Muudel juhtudel makstakse autorile honorari üldistel alustel kokkuleppel autoriga. Võistlustöid ei tagastata.KOKKUVÕTE. Võitjad kuulutatakse välja 2008.a veebruaris toimuval teadusfoto päeval. INFO. www.teadus.ee; toimetus@teadus.ee; tel 50 67 488 Tiit Hunt.

teadus.ee

ALUSTAB TALLINNA ÜLIKOOLI STUDIA GENERALIA

Homme, 2. novembri keskpäeval ärkab Tallinna Ülikoolis ellu uus sari Studia Generalia. Edaspidi hakkavad regulaarselt kaks korda kuus toimuma avatud loengud, kus laiemale huviliste ringile tutvustavad oma uurimisteemasid erinevate teadusvaldkondadega tegelevad professorid. Tallinna Ülikooli professoritega vaheldumisi astuvad kuulajate ette ka külalisprofessorid maailma ülikoolidest. Studia Generalia esimene loeng algab 2. novembril kell 12.00 Tallinna Ülikooli Uus-Sadama 5 auditooriumis U-134. Teemal „Mõisteloomest ja tähistamisest” räägib Tallinna Ülikooli rektor professor Rein Raud. „Tähistamiseta ei ole kultuur võimalik. Nimede andmine ümbritsevas tegelikkuses meile olulistele nähtustele teeb ühtlasi võimalikuks nende nähtuste liigitamise ja seostamise. Kuid ükski märgisüsteem, ka kõige teaduslikum diskursus, ei saa rääkida asjadest nii, nagu nad „on” tegelikkuses, vaid ainult nii, nagu nad „on” meie endi kujundatud kultuurilises maailmas. Loengus vaadeldakse erinevaid tähistamisteooriaid ning esitatakse neil põhinev mudel, mille abiga saab kultuurinähtuste analüüsis seostada nende kogemuslikke ja keelelisi aspekte,” ütles Rein Raud. Studia Generalia järgmine loeng toimub 12. novembril algusega kell 12.00. Siis kõneleb organisatsioonide globaalse koostöö teemal USA Globaalsete Süsteemide Analüüsi ja Simulatsiooni Assotsiatsiooni esimees, Globaalse Ülikooli võrgustiku president ning kaugõppe valdkonna arendamisel silmapaistvat tööd teinud Lord Perry auhinna laureaat professor Takeshi Utsumi. Detsembris toimub kolmas Studia Generalia, kus subkultuuridest ja elustiilidest räägib Tallinna Ülikooli professor Airi-Alina Allaste.

Studia Generalia professorite loenguid on oodatud kuulama kõik huvilised. Osavõtt on tasuta. Registreerumine: studia@tlu.ee

Lisainfo: Lii Araste, TLÜ Studia Generalia projektijuht tel 640 9369; 56 560 221.

Allikas: Tallinna Ülikool

FÜÜSIKUTE JA ASTRONOOMIDE KOLMIKJUUBEL

2. novembril kl 11 algab Tõraveres Tartu Observatooriumis kolmikjuubeli üritus. Kõnelevad akadeemikud Arved-Ervin Sapar ja Jaan Einasto.Tähistatakse: 1. Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut 60;2. Grigori Kusmin 90;3. Aksel Kipper 100;Kolmiknimega instituudist on saanud nüüdseks kaks: Tartu Observatoorium ja Tartu Ülikooli Füüsika Instituut.Kl 15 jätkub juubel ülikooli aulas. Kõnelevad Henn Käämbre (FI), Ergo Nõmmiste (FI) ja Laurits Leedjärv (TO).

Allikas: Universitas Tartuensis

euroopa.mõtleb

euroopa2-4789819

EUROOPA PIIRAB PESTITSIIDE

Euroopa Parlament kiitis läinud nädalal Strasbourgis heaks uued piirangud pestitsiidide ehk mürgiste taimekaitsevahendite kasutusel. Kui seni on Euroopa Liit reguleerinud ühelt poolt taimekaitsevahendite turule toomist ja teisalt jääkide käitlemist, siis vahepealne osa, pestitsiidide kasutamine ise, nende ainete tegelik põllule, metsa, parki või spordiväljakule laotamine, oli justkui kahe silma vahele jäänud. Ka hiiglaslikust kemikaalide arvelevõtuprogrammist REACH on pestitsiidid (nagu ka ravimid) teadlikult välja jäetud. Siit siis Euroopa Komisjoni seekordne algatus, mis parlamendiarutelud ajendas.Põllumajanduskemikaalide ohtlikkust on Läänes teadvustatud alates Rachel Carsoni teedmurdvast ökoraamatust “Hääletu kevad”. Pestitsiidid on mõeldud mitmesuguste põllumehele tülikate putukate, näriliste, taimehaigusi kandvate algloomade ja muude kahjurite hävitamiseks. Ja sellega nad üldjoontes hakkama saavadki, kuid uuringud on näidanud, et mitmedki pestitsiidid võivad toidulauale sattudes inimese tervist kahjustada: tekitada muu hulgas närvi- ja immuunsüsteemi haigusi, väärarenguid või vähki.Teisest küljest, päris ilma taimekaitsevahenditeta ei saa tänapäeva põllumajandustööstus enam kuidagi läbi. Ilma pestitsiidideta langeks saagikus, ja kui see me ülerahvastatud maailmas lausa nälga ei too, siis toiduainete hinnad võivad küll ülespoole hüpata, nii nagu nad teevad seda juba tänu biokütusetaimede laiemale levikule toiduviljade arvel.

Põllupidajate positsioon on Euroopa Liidus traditsiooniliselt tugev, lõviosa Brüsseli eelarvekuludest lähebki ju hiiglaslike põllumajandustoetuste maksmiseks. Ka keemiatööstus, millele pestitsiidipiirangud muidugi ei meeldi, teeb eurostruktuurides tugevat lobi. Aga viimastel aastatel on keskkonnakaitsjadki üsna võimsalt “lobistamise” ette võtnud. Nende kolme jõu mõjuväljas tuligi Europarlamendi liikmetel kolme pestitsiiditeemalist raportit arutada, parandada, täiendada ja vastu võtta.Üks põhilisi vaidlusi käis Euroopa Komisjoni ettepaneku üle jaotada Euroopa Liit pestitsiidide kasutamise alal kolmeks vööndiks (põhi, keskpaik, lõuna), et paremini loodustingimusi arvestada. Parlament sellega lõpuks nõus ei olnud, väites, et tähtis on ikka kõigile liikmetele ühesugused üldnõuded kehtestada. Tihtipeale läksid arutelud üsna tehniliseks. Vaieldi näiteks selle üle, kas kehtestada veekogude äärde 10-meetrine vöönd, kus pestitsiidid oleks absoluutselt keelatud. Teisalt küsiti, miks just 10 meetrit ja mida teha nende pestitsiididega, mis on täiesti lubatud ja mis ongi mõeldud just kaldaäärtes kasutamiseks. Euroopa Komisjoni esindaja avaldas oma lõppsõnas kaldavööndi ideega nõusolekut, aga jättis vööndi laiuse lahtiseks.Lahtiseks jääb kogu teema tegelikult veel mõneks ajaks, sest enne kui pestitsiidide alane direktiiv valmis vormub, arutab asja veel Euroopa Liidu Nõukogu liikmesmaade asjassepuutuvate ministrite kogu) ning tuleb ka teine lugemine Euroopa Parlamendis.

Ja kaugemas tulevikus võidakse teema juurde ehk veelgi naasta. Sest nagu mainis Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjoni asendusliige Andres Tarand, kui kliima soojeneb, rändab kindlasti hulk kahjureid tüki maad põhja poole, järelikult põhjapoolsed liikmesriigid, sealhulgas Eesti, tahaksid varsti võib-olla senisest rohkem pestitsiide kasutama hakata.
Priit Ennet/Vikerraadio

mis.uudist

KUIDAS MÕÕKHAMBULINE TIIGER VÄLJA SURI

Mõõkhambulise tiigri kihvad olid suured nagu pussnoad, aga nüüd tuleb välja, et selle ürgaegse kaslase hammustus oli lõvi omast märksa nõrgem. Niisugusele järeldusele jõudsid Austraalia teadlased, kui võrdlesid arvuti abil mõõkhambulise tiigri ja tänapäevase lõvi koljuluude mehaanikat.Fossiilide põhjal on teada, et mõõkhambulisel tiigril olid võimsad esikäpad ja toekas kere, mis annab alust arvata, et ta pidas jahti suurtele taimetoidulistele loomadele: piisonitele ja metshobustele. Meie ajal elavatest loomadest sarnaneb mõõkhambulise tiigriga kõige rohkem lõvi. Kui lõvi suuri loomi murrab, siis tavaliselt haarab ta ohvri kõri oma lõugade vahele ja lämmatab saaklooma. Aga mõõkhambulise tiigri 20-sentimeetrised kihvad ja nende kihvade 120-kraadine hammustusnurk viitavad teistsugustele võtetele.

Newcastle’i Ülikooli teadlane Colin McHenry ja ta kolleegid modelleerisid nii mõõkhambulise tiigri kui ka lõvi koljuluude liikumist arvutiga ja püüdsid hinnata mõlema looma hammustuse tugevust. Selgus, et keskmine lõvi suudab hammustada jõuga, mille suurus on 3000 njuutonit, samas kui keskmine mõõkhambuline tiiger suudab tekitada vaid 1000-njuutonilise hammustusjõu. Samuti ilmneb arvutimudeleist, et kui lõvi hambad ja kolju suudavad suure ja rabeleva saaklooma põhjustatud mehaanilistele pingetele hästi vastu pidada, siis mõõkhambuline tiiger saaks samasuguses olukorras tõsiseid kahjustusi.

Niisiis pakuvad McHenry ja ta kaastöötajad välja, et mõõkhambuline tiiger väänas ohvri kõigepealt pikali, surus ta pea vastu maad ja naksas tal siis kiire hammustusega kõri läbi. Selline saagimurdmismeetod aitab McHenry arvates selgitada ka mõõkhambulise tiigri väljasuremist viimase jääaja lõpul umbes kümne tuhande aasta eest. Sel ajal vähenes Põhja-Ameerikas suurte taimetoiduliste loomade arvukus, aga väiksemaid loomi mõõkhambuline tiiger oma väljakujunenud võtetega nii edukalt murda ei suutnud.
Allikas: New Scientist Priit Ennet/Vikerraadio

JÄÄKARU OSKAB KALA PÜÜDA

Jääkarud võivad polaarjää kahanemisega ehk paremini toime tulla kui seni kardetud. Eskimod ehk innuiidid on ammu rääkinud, et jääkarud oskavad ka kala püüda. Aga et muude rahvaste esindajad olid jääkaru kalapüüki viimati vaadelnud kakssada aastat tagasi, siis kiputi seni ka eskimote juttudes vähe kahtlema.Nüüd on õnnestunud teha uus vaatlus, mida ka, kui nii võib öelda, valge keskealine mees uskuda söandab. Augustikuus nägid Kanada teadlased, kuidas nooruke jääkaru jõesuudmes kalastas. Ta ujus ringi ja piilus aeg-ajalt vee alla ning siis sukeldus saagi järele. See on täiesti erinev püügiviis võrreldes pruunkaruga, kes sulberdab madalas vees ja udib kalu käpaga.

Teadlased jälgisid jääkaru mõne tunni kaupa kaks päeva järjest, ja selle aja jooksul õnnestus neil näha, kuidas ta sai kätte kolm mägihõrnast ehk arktika paaliat ja lisaks veel kolm merihärga. Hõrnas on lõhe sugulane, kes samuti jõge mööda ülesvoolu kudema rändab. Merihärg on suhteliselt koleda välimusega kala, kelle pealael on neli kühmu. Muidu söövad jääkarud peamiselt hülgeid, keda nad jää pealt kätte saavad. Teadlased oletavad, et tegelikult ongi kalapüügioskus jääkarude seas laialt levinud. Iseküsimus on, et kui polaarjää sulab ja jääkarud hea rasvasisaldusega hülgeid enam nii hästi kätte ei saa, kas nad siis kaladest ikka kõhu korralikult täis saavad.
Allikas: New Scientist Priit Ennet/Vikerraadio

lugemis.vara

MOSAIIKNE LOODUSESÕBER

Loodusesõber5/200748 lk, hind 34.50Sedapuhku saab teadushuvilisele soovitada Loodusesõbra intervjuud Rein Maraniga – mehega, kes on teadlane olemata tajunud loodust põhjalikumalt, kui nii mõnigi loodusteadlane. Ja samuti sedapuhku pajatab Maran oma põdrafilmist. Aga siin on ka lugu, mille kirjutanud Lõunamandri uurija Enn Kaup, kes leidis teiste teadlastega koos töötades sealt maapõhjast sooja vee. Tõsi, seda küll juba paarikümne aasta eest. Ja on sellest ka korduvalt kirjutanud.

Arne Ader kirjutab, miks sügislehed on seda värvi, nagu need on. Ja meie keemiatutvustuse grand old man Hergi Karik teeb selgeks, et radioaktiivne kiirgus on eluks vajalik – ent vaid teatud piirides. Naljad ka sees – kuidas köögis komposti teha ja Osmussaare maaväringut takkajärele tajuda. Jalgsirännumehed Ingmar Muusikus ja Juhani Püttsepp kõmbivad jälle mööda Eestit, sedapuhku Mulgimaal. Kuid tundub, et mehed on endale võtnud liiga pikad päevateekonnad, vaim on väsima kippunud. 60 000 sammu on tore käia küll, kuid sellest jääb lugejale väheks. Ja fotod ka nagu postmargid. Jõllita neid läbi luubi, aga näed vaid rastrit.Looduse sõber ootaks enam teavet sellest, mida Eestis näha saab ja mis on ses osas uut.

teadus.ee

Jaga