Välk toodab aminohappeid

23. Mar 2007

Vene teaduste akadeemia Komi uurimiskeskuses on esmakordselt kirjeldatud, mis toimub kui välk lööb taimesse. Moodustub nn fütofulguriit. Siiani arvati, et erilised geoloogilised kehad moodustuvad vaid välgulöögi ajal settekivimisse. Kuid selgub, et kuiv rohi muutub välgulöögi toimel vahel keeruliseks liitühendiks, mis meenutab bituumenit. Tavaliselt võtab sellise ühendi moodustumine aega miljoneid aastaid. Ebaharilik kivim sisaldab elusorganismidele omaseid aminohappeid, mis saavad tekkida vaid kõrgtemperatuursel sünteesil.
Ühel heal päeval lõi Tšitaa oblasti Podvoloki küla heinaküüni sisse välk ja põletas selle maha. See olnuks tavaline sündmus, kui omanik poleks märganud tuha sees väikest klaasjat tundmatud kehakest. Seda otsustati näidata geoloogidele ning see osutus fütofulguriidiks. 25 tuhande kraadise temperatuuri ja kõrge rõhu toimel muutub taimemass selliseks mineraaliks, mis koostiselt meenutab bituumenit või huumust. See sisaldab kümneid kordi enam aminohappeid kui mineraalsed õlid. Need aminohapped osutusid 95-protsendiliselt vasakisomeerideks nagu elusolenditeski. Kuid rohu osised need olla ei saa, sest nood põlevad nii kõrgel temperatuuril ära.
Et tekkida sünteesi käigus, peab esinema kõrge temperatuur, gammakiirgus ja röntgenkiirgus. See kõik aga esineb välgulöögi ajal. Nii et välgul võib olal oma osa elu tekkel.
Allikas: AlphaGalileo


Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri