Teadusteave MTÜ – teadus.ee nr 86

teadus.eenr 86

reede, 22. november

nädal.mõttes

“Bioloogia ilmseim erinevus täppisteadustest seisneb kindlasti selles, et bioloogia on osaliselt ajalooline teadus.”
Ernst Mayr (1904–2005), Saksa-Ameerika evolutsionist

nädal.pildis

Vähiuurijad selgitasid seisu. 26. oktoobril toimus Roomas Euroopa Onkoloogiakooli 25. aastapäeva puhul meediaüritus. See põhjaitaallaste asutatud kool on mõeldud lähendama vähihaigusi uurivat teadust ja ravivat meditsiini. Üks asutajaid on ka Itaalia tervishoiuministrina tegutsenud onkoloog Umberto Veronesi.

Üht istungit vahendas Guardiani tervisetoimetaja, tuntud ajakirjanik Sarah Bosley (pildil paremal). Tema ees istuvad AstraZeneca onkoloogiajuht Brendt Vose (vasakult), Euroopa vähihaigete koalitsiooni president Lynn Faulds Wood, USA vähiuurija Larry Norton ning Inglismaa riiklik vähidirektor Mike Richards.Teadlaste sõnum oli selge – tuleb enam panustada vähi varasele avastamisele ja vähem loota uutele ja üha kallinevatele ravimitele.

Keda huvitab, see saab lugeda mu lugusid sel teemal Eesti Päevalehes www.epl.ee/uudised; www.epl.ee/artikkel Tiit Kändler

nädal.arvus

Inimesed ja masinadInimesi Maal – üle 6,6 miljardi.Igal aastal lisandub – 78 mln.NASA-s ehitati mikrokiip, mis töötab 500 ŗC juures 1700 undi. See peab vastu ka Veenuse pinnal.

Allikad: WorldWatch, Nature

täna.kavas

Füüsika: Maailma pisim külmkapp.
Optika: Lõksus vikerkaar.
Evolutsioon: Neandertallase lõppematu saladus.
Loodus: Rasv ja ööpäevakell.
Tegevus: Teadusfoto konkurss.

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

KAS KAKS ON PAREM KUI KAKS MIINUS?

Eesti inimese tahe avada uusi ajakirju on imetlusväärne. Ning veel imetlusväärsem on võime ilustada tegelikkust. Aga tegelikkus on selline, et lugemisoskuslasi on meil võtta üha vähem, ja kokku pole neid kuidagiviisi üle poole miljoni. Kuidas siis loota, et teadusest kirjutav ajakiri saaks selle pealt ära elada? Meie enim lugeja on toredas keskeas ja hea haridusega naine. Teda võrgutab nii palju naisteajakirju, et tähistaevaski ei tunne sellist arvu. Mida teha mehega? Äkki, tobu, tahabki teadust? Nii arvab vähemasti Presshouse OÜ, kes oma meesteajakirja näol on läbi viimaste aastate esitanud vaatlejale võluva epopöa. Küll on see kandnud nime Diivan, küll Di küll Sport+ ja mine tea, mis veel. Siis pandi osa neist kokku, ja saadi Klubi. Aga tee või tina, lugejaid ikka juurde ei sündinud. Nüüd üllatati tõeliselt, ja otsustati panustada teadusele. Sündis Tarkade Klubi. Suurepärane!

Tarkade Klubi tahab olla ajakiri, mis arutleb selle üle, kuidas maailm töötab. Arutlusest on asi siiski kaugel. Pigem on tegu fragmentaarse ja kaleidoskoopilise vaatega teadusmaasikule. Loodetavasti ei arva lugeja, et selline see teadus ongi. Sest ajakiri pakub kirjut pilti maailma seltskonnajakirjade kaante vahele jõudnud teadusest ja tehnoloogiast. Nõnda mängitakse noateral, millelt võib kalduda kas teadlase magamistuppa või laborisse. Kui see aga tekitab kellelgi huvi asja sügavamalt uurida, on tore. Igatahes tasub lehitseda. Seda enam, et filmijupp sauruste tekkest on kaasas rahata. Mille asemel sauruste ajal olid võtta saakloomad. Nojah, üks asi on esinumber, teine asi kogu aeg tuima tööd teha. Kuid kindlamini kui Moore’i seadus, mis ennustab ju eksponentsiaalset tulevikku siiski vaid elektroonikale, kehtib Eestis pii-reegel. Ükski teadusest ja loodusest kirjutav ajakiri endale üle pii korda tuhande tellija ei kogu, olgu see Eesti Loodus või Horisont või Loodus või Loodusesõber või nimetatagu neid kuidas tahes ja pandagu kokku misviisil tahes.Loodetavasti tuleb Tarkade Klubi sellest välja. Loodus on imesid täis. Igatahes tuleb võistlus ehk kasuks Horisondile, kes panustades kodumaa teadlaste kirjatükkidele kaldub ikka kohati jääma kole nahkseks ja raskeltloetavaks.

Mida siis ütelda? Ütelgem sõnadega, mida Majakovski sõnastas kaameli kohta ühes oma lasteraamatus: “Soovigem siis talle edu/mingu korda iga vedu”.
Tiit Kändler

kaksik.lause

OHTLIKUD NANOTORUD

1. Cambridge’i ülikooli teadlane Alexandra Porter ja ta kolleegid tegid kindlaks, et üheseinalised nanotorud diameetriga 0,6–3,5 nanomeetrit sisenevad inimese rakkudesse.
2. Rakus kogunevad nanotorud tsütoplasmasse ja tuuma ning põhjustavad raku surma.
Allikas: Nature

vänge.lugu

SÕNUM SÕELUTAKSE MÜRAST

Meie aju on väga osav tabama kõnet isegi mürases ruumis. See kohastumus tagab eduka vestluse kokteilipeol ja nüüd olema hakanud mõistma selle võime taga olevaid närvirakkude ühendusi. Rahvusvaheline teadlaste meeskond kasutas neurokuvamise meetodit ja leidis, et signaali mürast tabada aitab aju vasak poolkera.Iga päev viibime eri allikatest lähtuvate erinevate helide keskkonnas, alates liiklusmürast kuni sosinani. Mürased signaalid vastastikmõjustuvad ja võistlevad omavahel, kui aju neid töötleb. Seda protsessi nimetatakse üheaegseks maskimiseks.

Hidehiko Okamoto Münsteris asuvast Biomagnetismi ja Biosignaalide Analüüsi instituudist ja tema kolleegid Jaapanist ning Kanadast kasutasid neurokuvamise tehnikat magnetoentsefalograafiat, et jälgida seda protsessi. Vabatahtlikud kuulasid testheli ja taustahelide erinevaid kombinatsioone. Testitavad helid mängiti kas vasakusse või paremasse kõrva, võistlev müra aga saadeti kas samasse või teise kõrva.

Registreerides aju reageeringu neile erinevatele helide kombinatsioonidele nägid teadlased, et aju vasaku poolkera närvirakud olid mürase keskkonna ja tabatavate helidega seoses kõige aktiivsemad.
Allikas: AlphaGalileo

mis.toimub

EESTI TEADUSFOTO 2007

TEINE TEADUSFOTO VÕISTLUS

Eelmise võistluse võitis Ivar Jüssi foto vereproovide võtmisest hülgepoegadelt. MIKS TEADUSFOTO VÕISTLUS? Meie korraldatud esimene teadusfoto võistlus tõi üle 300 huvitava töö. Nüüd otsustasime korraldada järgmise. Fotovõistluse eesmärgiks on propageerida teadlasi ja teadustegevust. Ergutada teadlasi jäädvustama oma tegevust ka fotodele. Kaasata professionaalseid pildistajaid teadlaste tegemiste jäädvustamisele. Näidata, et teadus on üleilmne nähtus. Ning last not least – teadusfotol on ka oma arhivaarne väärtus.TÄHTAEG. 30. november 2007.KORRALDAJA. Teadusteave MTÜ/ teadus.ee.MIS ON TEADUSFOTO? Meie võistluse kontekstis on teadusfoto selline foto, millel on kujutatud teadlasi kas siis portreena või nende uurimistegevuses, aga ka teadlaste uurimisobjekte. Nendeks olgu siis mikro- või makroobjektid nagu kivistised, kivimid, mikroorganismid, rakud, haruldaste liikide esindajad jms. Teadusfoto jäädvustab ka katseseadmeid ja neil töötavaid teadlasi. Vaidlusi seminaridel, konverentsidel, töötubades. Määravaks on erakordus, olulisus teadusele.ALALIIGID. Puuduvad. Nii portreed teadlastest, teaduse objektid, sündmused nendega, teadustööd laboris, välitöödel, seminarides, konverentsidel, kabinettides kajastavad pildid võistlevad kõik ühes kategoorias. Toimkond võib aga anda eripreemiaid.OSALEJAD. Eesti kodanikud või muud moodi Eestiga seotud inimesed. Eriti oodatud on teadlased ise – teavad ju nemad täpsemalt oma objektide erilisust ja ilu, aga ka uurimistöö dünaamikat. Kõik võistlevad koos, vanuserühmi pole. Osalemine on teaduse auks ja hiilguseks.ARV. Igalt autorilt mitte üle 12 foto.PILDISTAMISE AEG. Arvesse lähevad kõik fotod. Foto tegemise aega ei määratleta. Foto võib olla ka avaldatud, ent sel juhul vajame kinnitust autoriõiguse omanikult selle kasutamise õiguse kohta.MILLISED FOTOD. Tööd tuleb saata digitaalsel kujul, salvestatuna kompaktkettale formaadis jpg või tif. Pikema külje vähim lahutusvõime olgu 2000 pikselit. Lisada tuleb ka A4 formaadis paberkoopia. Selle tagakülg olgu varustatud märgusõnaga ja pildi allkirjaga.TEKSTID. Iga foto juures on nõutav kuni 2000 tähemärgi pikkune ning wordi formaadis tekst, kust selgub: millal, kus pildistatud. Kes ja mis on fotol. Mis tegevus toimub. Kõige olulisem – selgitus, miks on pildil kujutatu teaduses oluline või erakordne.SAATMINE. Võistlustööd tuleb varustada märgusõnaga. Kinnises märgusõnaga tähistatud ümbrikus lisada andmed autori kohta: nimi, elukoht, e-maili aadress, telefon. Hea, kui teatate ka oma töökoha või tegevusala.Fotod saata hiljemalt 30. novembriks 2007 aadressil Teadusteave MTÜ, Treppoja tee 2, Kloogaranna küla, Keila vald 76702, Harjumaa.HINDAMINE. Arvestatakse eelkõige uudsust – pildil kujutatu teaduslikku aktuaalsust. Dünaamikat, kompositsiooni. Lisaks, ent mitte eelkõige, ka tehnilist teostust. Toimkonnas on esindajad Teadusteave MTÜst, teadlaskonnast, ajakirjandusest, graafilise disaini valdkonnast.ÕIGUSED. Korraldajatele jääb õigus konkursile saadetud töid kasutada oma üritustel, trükistes, näitustel fotovõistlust ja teadust propageerivatel eesmärkidel. Muudel juhtudel makstakse autorile honorari üldistel alustel kokkuleppel autoriga. Võistlustöid ei tagastata.KOKKUVÕTE. Võitjad kuulutatakse välja 2008.a veebruaris toimuval teadusfoto päeval. INFO. www.teadus.ee; toimetus@teadus.ee; tel 50 67 488 Tiit Hunt.

teadus.ee

euroopa.mõtleb

EHITATI PISIM KÜLMKAPP

Kui suur on maailma pisim külmkapp? Eks ikka sama väike nagu muud moodsad seadmed – nanomeetrites. Sellesse kappi küll just eriti palju ei mahu.Helsingi tehnoloogiainstituudi madalate temperatuuride labori uurimisrühm on välja töötanud ja ehitanud nanomõõtmelise soojustransistori ning ühes sellega ka pisima eales valmistatud külmutusseadme. Seade tehti elektronkiirega litograafilisel meetodil ning see toimib eriti madalatel temperatuuridel – ühest Kelvini kraadist allapoole. Läbi seadme kulgevaid elektrone saab selles metall-ülijuhtstruktuuris ükshaaval kontrollida, mistõttu seadet saab kasutada soojustransistorina.

Elektronkülmseadmeid saab tulevikus kasutada näiteks kosmoseuuringutel, et jahutada tillukesi kiirgusdetektoreid, ja nende väiksus ning lihtsus võivad osutuda kasulikuks mujalgi. Nagu näiteks kuvamissensorites.
Allikas: AlphaGalileo

VIKERKAAR PÜÜTI LÕKSU

Kui võtta tavaline läbipaistev dielektrik ja pista sellesse tillukesed eri kujuga metallilised lisandid, siis võib valgus sellist moodustist läbides käituda veidralt. Materjalil aga ilmnevad dramaatilised efektid nagu negatiivne murdumisnäitaja. On teada, et negatiivse murdumisega nn metamaterjal võimaldab valguse peatada. Siiani on sellist aeglast ehk isegi seisvat valgust tekitatud kummaliste optiliste omadustega materjalides. Ent need on tavaliselt eksootilised, näiteks metalli aatomite eriti külmad gaasid, või siis aeglustavad valgust vähe, või toimivad need väga kitsastes lainepikkuste vahemikes. Ajakirja Nature 15. novembri numbris on avaldatud Ühendkuningriikide Surrey ülikooli teadlase Kosmas L. Tsakmakidise ja ta kaasautorite lühiartikkel, milles kirjeldatakse üht toatemperatuuril töötavat valguse peatamise seadet. Metamaterjalist lainejuhti läbiv valguse eri värvi osised peatuvad eri paikades, sõltuvalt lainepikkusest, nõnda et mitmevärviline valguskiir jaguneb lõksustatud vikerkaareks.

Seda valguslõksu võib lihtsalt ühildada valguspõhiste ehk fotooniliste loogiliste elementidega. Nõnda saab seda kasutada kodeeritud optiliste impulsside salvestamiseks või siis fotoonilistes süsteemis ajanihete tekitamiseks, et signaale sünkroniseerida.
Allikas: Nature, 15. nov

mis.uudist

RASV MÕJUTAB MEIE SISEMIST KELLA

Keha ööpäevarütm ehk sisemine kell tunneb ära, kui rasvast toitu sööb keha omanik. Nõnda sõltub peaaegu 24-tunnise tsükliga tsirkadiaanrütm mitte ainult päikesevalgusest, vaid ka ainevahetusest. Siiani arvati, et häiritud tsirkadiaanrütm sunnib inimesi rasvasemat toitu sööma. On ka leitud, et ülekaalulistel lastel on unehäired. Nõnda kohtame siingi muna-kana probleemi. Kas ülekaalulisus põhjustab ööpäevarütmi häireid või vastupidi?Illinoisis asuva loodeülikooli teadlane Joseph Bass toitis üht hiirte rühma toiduga, kus 45 protsenti kaloritest tuli rasvast. Nende ööpäevatsükkel oli 23,8 tundi pikk. Hiirtel, kes said vaid 18 protsenti kaloritest rasva näol, oli see aga 23,6 tunni pikkune. Ning muutus tuli ilmsiks enne, kui esimesed hiired kaalus juurde võtma hakkasid.Pole ka ime, et toitumine ja ööpäevarütm on seotud, rütmi ja ainevahetuse süsteemidel on samu signaalteid. Hiirtel, kellel on mutatsioon tsirkadiaanrütmi geenis Clock, avalduvad ka ainevahetuse häireid, aga samas kalduvad nad ka ülekaalulisusesse.

Kuid ühendus võib olla ka kaudne. Nii asusid kõrge rasvasisaldusega dieedil olevad hiired sööma päeval, mil tavalised hiired magavad. Nõnda võivad ka söögiharjumuste muutused põhjustada ööpäevakella muutusi.
Allikas: Allikas: Nature, 08.11.2007

PUHAS ELU POLE VEEL PIKEM ELU

Tavamõtlemise kohaselt võtavad isegi ohutud bakterid oma peremeesorganismilt energiat ja lühendavad tema eluiga. Kuid äsjased uuringud näitasid, et bakteritest puhastatud kärbsed ei ela sugugi kauem oma bakteriküllastest kaaslastest.Nii kärbestel kui inimestel kasvab vananedes nende sees ja pinnal elavate bakterite kogus. Seepärast arvasid teadlased, et see on üks vanadussurma põhjusi. Kuid California ülikooli teadlased võrdlesid tavalisi äädikakärbseid sellistega, kes sündisid munadest, mida oli pestud antibiootikumides ja kasvatatud bakterivabas keskkonnas. Neile söödeti isegi desinfitseeritud toitu. Üllataval kombel elasid mõlemat sorti äädikakärbsed keskmiselt 65 päeva.

Kärbseid baktereid oma eluks ei vaja. Kuid kõrgemad organismid vajavad baktereid seedimiseks ja teisteks eluavaldusteks, nõnda et näiteks inimesega säherdusi katseid teha ei saaks.
Allikas: Scientific American

NEANDERTALLASE SAATUS IKKA VEEL MÕISTATUS

Kas neandertallased olid nüüdisinimese otsesed eelkäijad, kes evolutsiooni käigus välja surid? See on üks inimese evolutsiooni põnevamaid küsimusi, millele on ka kaks võimalikku vastust. Kuid milline on õige, pole teada siiani. Hiljuti ilmus kaks põhjalikku uurimust, milles kirjeldati neandertallase fossiilsest luust saadud rakutuuma DNA järjestust. Mõlemad uurimused pretendeerivad sellele küsimusele vastama, kuid vastused on väga erinevad. California ülikooli teadlased Jeffrey D. Wall ja Sung K. Kim analüüsisid nende uurimuste tulemusi uuesti ja jõudsid järeldusele, et asi jääb ebaselgeks. Nad oletavad, et ühe uuringu tulemusi on kallutanud neandertallase DNA saastumine nüüdisinimese omaga ning ka järjestamise vead. Nõnda tuleb inimese evolutsiooni puudutavatesse uuringutesse suhtuda äärmise ettevaatusega. Isegi eelretsense4eritud ajakirjad eri suuda vältida vigu.

Neandertallased võisid välja näha veidi teisiti kui me enamasti arvanud oleme. Teadlased väidavad värske DNA-analüüsi põhjal, et vähemalt osa neist ürgaegseist eurooplastest oli heleda naha ja punaste juustega. Nad kirjutavad ajakirjas Science, et ühel Itaaliast ja ühel Hispaaniast leitud neandertallasel on avastatud geenimutatsioon, mille toimel võis nende nahk olla hele ja kehakarvad punakad. Vähemalt avaldab selle geeni muundumine sellist toimet tänapäeva inimesel.

Uurimuse on teinud Ameerika, Saksa ja Hispaania teadlased. Artikli autorite seas ei ole seekord nimetatud Saksamaal töötavat, Rootsis sündinud Eesti päritolu teadlast Svante Pääbot, kes neandertallase geene on põhjalikult uurinud. Neandertallased elasid Euroopas ja suures osas Aasiast kümneid ja sadu tuhandeid aastaid tagasi. Seni on lahendamata küsimus, kas ja kui palju neandertallased nüüdisinimese otseste eellastega segunesid.
Priit Ennet/Vikerraadio

lugemis.vara

HORISONT PARALLEELSETEST JA RISTISTEST UNIVERSUMITEST

Horisont6/2007 november56 lk, hind 34.50

Paralleelsed universumid tulevad matemaatikast, mitte reaalsusest. Need võivad olemas olla, aga siiani on need vaid nendesse uskujate peades. Nõnda võiks kokku võtta füüsikateoreetik Piret Kuuse kommentaari. Tema tõdemust toetab Kristjan Kannikese kameeleonväljast. Asi selles, miks ikka universum kiirenevalt paisub, selle asemel et kokku tõmbuda. Paisumine on vaatlustest nähtud tõsiasi. Seletused on matemaatikast saadud tulemused. Nagu varjatud aine ja varjatud energia ja skalaarväljad vaakumi energia suurus ja Higgsi bosonid. “Ühtegi skalaarset kvantvälja pole eksperimendis siiani leitud, kuid ilma nendeta ei saa,” vahendab Kannike kosmoloogide arvamust. Nõnda siis neid jahitaksegi.Kuid kindel see, et “meie silmaring kahaneb pidevalt ja 100 miljardi aasta pärast poel näha muud kui paari lähemat galaktikaparve.” Nobeli-lugudest eristub Alar Karise oma, kus ta kirjeldab oma tööd geenmuundatud hiirtega ja seega kokkupuuteid värskete nobelistide ideedega. “Poleks tänaseid nobeliste, oelks Tartus ja Eestis uurimisvaldkonnad kindlasti teisesuunalised,” tõdeb Karis. Kas Maa südames võib tegutseda tuumareaktor? Georeaktor on hüpotees, kuid märksa lähemast vallast kui universumi äärealadelt. Mine sa tea, igatahes püütakse asjale katsetega jälile jõuda – ja mõttemänguks sobib idee suurepäraselt. Nii nagu püütakse reaalselt rajada ka kosmoselifti – mis siiani siiski vaid hüpoteetiline. Füüsik Alvo Albloo loodab, et eestlased selleaastasel Robotexil saavutavad esimesed 2,5 meetrit selle vajalikust 100 000 kilomeetrist.

teadus.ee

AJALOO LÕPPEMATUS JA BIOLOOGIA ERISUS

Akadeemia nr 10, 2007Hind 40 krAkadeemia oktoobrinumbris hakkavad silma Londoni majanduskoolis töötava Euroopa mõtteloo professori John Gray esseed. Ta kirjutab sõdadest, uutest ja vanadest. Aga ka biotehnoloogiast ja posthumaansest tulevikust. Kas järjekordne “ajaloo lõpp”? Gray on siiski pessimistlikum kui Fukuyama. Ta väidab, et kui taastava kloonimise areng loob uue posthumaanse tõu, ei võta inimkond siiski ohjad enda kätte. Vaid saavutab oma arengus “järjekordse sünge käänaku”. On ka evolutsiooniteooria korüfee Ermst Mayri artikkel bioloogia iseseisvusest. Kus ta seab bioloogia kusagile ajalooteaduse ja füüsika vahele – kui palju lühendada ja veidi liialdada.

teadus.ee