Juudas võis olla Kristuse sõber

13. Apr 2007

Kristliku ajaloo kõige vihatum mees on naasmas. Uued käsikirjaleiud asetavad kahtluse alla Uue Testamendi evangelistide kirjelduse. Juuda evangeelium ütleb, et Jeesus käskis Juudast end reeta, et too saaks oma vaimu kehast vabaks.


Evangelist Matteuse kohaselt reetis Juudas Jeesuse 30 hõberaha eest. Luukas kirjeldab seda stseeni nõnda (Lk 22,47-48): “Kui Jeesus alles rääkis, vaata, tuli rahvajõuk, ja see, keda hüüti Juudaks – üks neist kaheteistkümnest – käis nende ees ja astus Jeesuse juurde Talle suud andma. Jeesus ütles aga talle: “Juudas, kas sa annad Inimese Poja suudlusega ära?””
Ridade vahelt tuleb välja, et Juudas reetis lihtsalt ahnusest. Kuid jääb siiski mõistatuseks, miks sai Juudas just nimelt 30 hõberaha. Ja teisalt, miks üldse oli vaja Jeesust suudelda, et sõdurid ta ära tunneksid, kui ta oli ju niikuinii tuntud isik ning teisalt ei salanud enda iseendaks olemist kunagi.
Sellele mõistatusele on püütud leida vastust ühest 1882. aastal avalikuks tehtud ballaadist nimega “Judas”. See asub Trinity Colledge´i raamatukogus Cambridge´s, on kirjutatud varakeskinglise keeles (Early Middle English) ja pärineb 13. sajandi lõpust.
Sellega seostub 1907. aastal Prantsusmaal avaldatud teos kaheteistkümnest apostlist, milles sisaldub ka Juuda tegudest pajatav nn Juuda evangeelium ning mis on pärit esimese sajandi lõpu Egiptuse koptidelt.
Varainglise ballaadis pajatatakse, et Jeesus andis Juudale 30 hõbeseeklit, et too juutide paasapühade õhtusöömaaja tarbeks road ostaks. Kuid teel turule kohtas Juudas oma õde, kes hakkas talt pärima, et miks vend ikka selle kahtlase kuulsusega valeprohvet Jeesusega nii tihedalt läbi käib, misläbi teda kividega surnuksloopimine ähvardab. Puhkes vaidlus, mille lõpus pani väsinud Juudas oma pea õe sülle ja uinus. Ärgates aga avastas ta, et õhtusöögi tarbeks antud 30 hõbeseeklit on kadunud. Ning mehikesel ei jäänud üle muud, kui lubada Pilatusele kätte näidata Jeesus ja küsida selle teene eest 30 hõbeseeklit, et söök ikkagi ära osta.
Koptide versiooni järgi oli Juudal väga õel ja ahne naine, kellele ta alati suure osa oma teenutud rahast viinud, ja kelle õhutusel ta Jeesust reetma hakkas, et seeläbi rikkaks naiseks saada. Kuid, jah, anti vaid 30 hõbeseeklit. Mille ostujõud võrdus siis tol ajal 13 inimese ühe söögikorraga. Iidne, 1700 aastat kaotsis olnud tekst väidab, et Kristuse reetja oli tegelikult tema ustavaim jünger.
2. sajandi originaalist kopeeritud koptikeelne käsikiri leiti möödunud sajandi lõpul Egiptuse kõrbest. Keemilised uuringud on näidanud, et see kirjutati 3. või 4. sajandil. Juuda evangeeliumi nime saanud papüürus on kõdunenud fragmentideks. Kuid siiski on osa tekstist õnnestunud dešifreerida.

Käsikirja taastamisel abistas ka National Geographic Society. Seda on tõlkinud maailma juhtivad kopti asjatundjaid Rudolphe Kasser ja piibliuurija Marvin Meyer. Nende arvates ulatuvad Juuda evangeeliumi juured gnostikuteni, kes uskusid füüsilisest universumist lahus olevasse headuse algallikasse. Kui kristlased rõhutavad, et ainult Jeesus, Jumala poeg, on ühtaegu inimlik ja jumalik, siis gnostikud arvasid, et Jumalaga saavad otseühenduse ka tavalised inimesed. Juuda evangeelium kirjeldab Jeesuse vestlust Juudas Iskariotiga. Selle käsitluse kohaselt oli Juudal positiivsem ja olulisem roll kui Piiblis. Juuda äraandmine mitte ei salanud maha Jeesust ja ta tegusid, vaid tegi need nähtavaks. Juudas oli kangelane, kes ainsana mõistis Kristuse sõnumit. Nõnda peegeldab Juuda evangeelium võitlust gnostikute ja hierarhilise kiriku vahel.
Kuid Juuda evangeeliumis ei ilmne Juuda vaba tahte olemasolu, nii nagu keskaegses Inglise ballaadis. Mis on sarnane koptide kirjatööga võibolla sel põhjusel, et rändas Inglismaale varakeskaegse Iiri munkkonna kaudu, mis olid kuni 10. sajandini märkimisväärne kultuurivahendaja mitte ainult Iirimaal, vaid ka Mandri-Euroopas. Keldi kristlust ongi peetud Mandri-Euroopa kristlusest Lähis-Ida algristiusule lähedasemaks.
Kurt Gödel uuris kunagi Bertrand Russelli ja Alfred North Whiteheadi suurteost Principia Mathematica, mille eesmärgiks oli näidata, et kogu matemaatiline teadmine on pelgalt loogika põhjal tuletatav mõnest põhitõest ehk aksioomist. Matemaatika ja loogika on justkui kaksiktorn, mida hoiavad ülal hoolikalt valitud aksioomid. Gödel aga näitas, et mistahes formaalses aksiomeeritud süsteemis on lauseid, mida süsteemi piires pole võimalik tõestada, mis on 1. ebatäiuslikkuslause. Ja teine ebatäiuslikkuslause väidab, et pole võimalik tõestada ka valitud aksioomide vastuolulisust. Niisiis – kui Juudast poleks olnud, oleks tulnud ta välja mõelda. Ja võib-olla et mõeldigi. Kui mitte muud, siis on Juuda evangeelium ja temast kõnelevad ballaadid allikad, kus peegeldub nii kristluse kui matemaatilise loogika areng.
Tiit Kändler

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri