Sünesteesia värvib elu kirevaks

13. Apr 2007

Sünesteesia on seisukord, kui meeled on seotud nõndaviisi, et inimene seostab värvusi helide või tähtedega. Dublini Trinity Colledži teadlane Fiona Newell ja ta kolleegid leidsid, et 42 protsendil sünesteetidest oli sünesteedist lähisugulane. See tähendab, et sünesteesia määravad tõenäoliselt geenid. Kuid sünesteedid ei ole tavaliselt ühel nõul, mis värvi on teisipäev, isegi kui nad on ühest perekonnast.
See tähendab, et sünesteesia eest vastutav geen ei avaldu kõigil ühtmoodi.
Teadlasi huvitas ka, millal sünesteesia juhtub. Selleks kasutasid nad kõne tajumise fenomeni, mida tuntakse McGurki efektina. Tekitatakse olukorda, kui kuuldud heli ja näo liikumised ei sobi kokku. Kui hääl ütleb näiteks “mees”, aga suu hääldab “moos”, siis võib katsealune kuulda hoopis “maas”. Kui aga sulgete silmad, kuulete muidugi “mees”. Teie aju püüab korraga aru saada nii näost kui helist. Nii et me meeled suhtlevad omavahel, et maailmast aru saada.
Newell mängis samalaadset videot sünesteetidele, et näha, milline heli viib millise värvusaistinguni. Kui sünesteet kuulis sõna “maas” – kuigi seda ei öeldud – ,siis visualiseeris ta ikka selle, mitte sõna “mees”. Sünesteetiline efekt toimub pärast seda, kui aju on tähenduse konstrueerinud.
Kes ei ole sünesteesiat kogenud, sellele võib omadus kummalisena tunduda. Kuid sünesteetide jutu järgi teeb see võime elu sõna otseses mõttes kirevamaks. Nii näiteks suudab üks sünesteedist naine kodeerida värvidesse oma krediitkaartide pin-koode. Oskus, mida on tore oma lastele pärandada.
Allikas: AlphaGalileo

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri