Teadusteave MTÜ – teadus.ee nr 89

nädal.mõttes

“Universum on kõiksus nende jaoks, kes usuvad ainult seda, mida näevad, ja multiversum on meta-universum, mida kujutlevad olemas olevaks need, kes võtavad tõsiselt kõike, mida universumit kirjeldavad matemaatikavalemid täiendavalt veel sisaldavad.”
Piret Kuusk, Eesti füüsikateoreetik

nädal.pildis

kilogramm-9767814

Kilogramm kaotab massi. 118 aasta eest valmistatud algkilogramm, mida hoitakse klaaskuplite all hoolikalt lukustatud ruumides Pariisist veidi eemal, on kaotanud 50 mikrogrammi, võrreldes sellest tehtud tosina koopiaga. Füüsikud on aastakümneid otsimas kilogrammi loomulikku, looduslikku definitsiooni. Üks võimalusi on määrata kilogramm räni aatomite arvu järgi, mis kilosse mahub; teisalt saab kilogrammi määrata ka kvantefektide kaudu. Kuni teadlased aga vaidlevad, seni algkilogramm muudkui kergeneb justkui Tallinna Keskturul.
Allikas: Scientific American

nädal.arvus

Vägev mikroskoopLiverpooli ülikooli teadlased ehitasid elektronmikroskoobi, mis suurendab aatomi 20 miljonit korda suuremaks, 5-millimeetriseks.Trikk on selles, et eriline arvutisüsteem korrigeerib läätsi, mille abil laserikiir aatomi suuruseks koondatakse ja nii saadakse palju teravam kujutis kui siiani.

Allikas: AlphaGalileo

kommen.taar: Kui inimest sellise mikroskoobiga suurendada, siis kasvaks ta 40 000 km pikkuseks. Mis tähendab, et ta saaks maakeraga mängida jalgpalli.

täna.kavas

Popteadus: Mõistlik Maamuna ja teadusfoto võistlus.
Muusika: Muusika ja depressioon.
Loomad: Koerad, liblikad, suhkrutõbi ja reklaam.
Eestist: Edulugu ja kiire ilmateadus.

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

ETTEVAATUST, TEADUSUUDIS!

Eesti teaduspopulariseerimise maastikul on viimase aasta jooksul toimunud olulisi muudatusi. Ilmuma hakkas ajakiri Tarkade Klubi. Tartu ülikooli veebiväljaanne Novaator levitub ka Äripäeva kaudu. Kooliõpilaste Akadeemiake on jõudnud teise numbrini. Nüüd hakkab ilmuma Mõistlik Maamuna, mis ei ole mahukas, vaid rõhub pigem ainult ühele teemale.Ja ennäe imet, teadusteater Suur Vanker on saanud juba kümne aastaseks. Ning vist peaaegu kindlasti hakatakse ehitama Tartusse AHHAA uut maja.Nii et eraalgatus teaduse teavitamisel poel kusagile kadunud, hoolimata riigiringhäälingu suhtumisest, mis väärtustab pigem mingi müstilise “reitingu”, misläbi isegi Osoon on muudetud meelelahutussaateks.Siiski on selge, et reiting kehtib ainult kauba- ja lõbumajas. Mujal maksab ikka see, kes vaatab ja loeb. Mida enam kirjutatakse teadusest, seda enam peab aga silmas pidama, et teadlasedki on inimesed. Tuleb avaldada, või hävid. Ja seega on paljud nn teadusuudised juba ammuilma kusagil ära tehtud. Ajakirja Nature möödunud nädala numbris avaldati Texase ülikooli teadlaste Mounir Errami ja Harold Garneri kommentaar, mis käsitleb biomeditsiinilist teaduskirjandust, õieti selles toimuvad duplitseerimist. Uurijad on lasknud arvutil uurida seitsme miljoni viimase 30 aasta jooksul ilmunud artikli lühikokkuvõtet. On avastatud, et duplikaatide arv on selle aja jooksul kasvanud kaks-kolm korda, ulatudes kahekümneni iga tuhande tsiteeringu kohta. See tähendab, et duplikaate võib olla teadusartiklites kaks protsenti.

Kas on sellised duplikaadid tekkinud teadlikult, balansseerides plagieerimise piiril, või on tegemist omamoodi déją vuktiga, pole kerge kindlaks teha. Siiski on selgunud, et vähemalt kümnendik duplikaatidest on paisanud eri teadusajakirjadesse samad autorid – sest avalda või hävi. Duplitseerimine on globaalne tegevus. 20 protsenti duplikaatidest kuulub näiteks USA teadlastele.

Pole siis ime, et ajakirjandus on üha enam segaduses, millist nn teadusuudist võtta ikka originaalse ja tõepoolest midagi uut ja olulist pakkuvana, mis aga on – otse öelduna – lihtsalt jama.Nii et ikka ja jälle saab lugeda sellised teadusuudiseid, et käte pesemine võib vähendada kõhulahtisuse ilminguid rikaste maade päevahoiukeskustes 29% ja vaestes maades 31%. Seda, et miks tuleb käsi pesta, teati juba 19. sajandi lõpupoolel ning just see teadmine on pikendanud inimese keskmist eluiga enam kui igasugune arstiteadus ja biotehnoloogia kokku.Ning võime lugeda selliseidki teadusuudiseid, nagu “Vaakuumtolmuimejad tapavad kirpe täpselt sama hästi kui mistahes mürk, kinnitavad üllatunud teadlased.” Jaanuari keskel avaldas ajakiri “Molecular Systems Biology” artikli, milles on väidetavalt välja uuritud, et probiootikumid avaldavad olulist mõju imetajate ainevahetusele. Artikli ülevaates kinnitatakse, et uurimistöö on esimene, mis uuris detailselt, kuidas probiootikumid muudavad bakterite biokeemiat seedekulglas.

Ent vastava ala asjatundjatele ei tule teade mingil kombel üllatuseks. Näiteks on Tartu ülikooli teadlased Marika Mikelsaar, Mihkel Zilmer ja nende kolleegid uurinud üsna pikka aega probiootiliste bakterite mõju organismile, ja mitte ainult hiirte vaid ka inimese puhul. Nende uuringutest on näiteks selgunud, et mitmekesisemas bakterite keskkonnas kasvanud Eesti lapsed on haigustele vastupidavamad kui Rootsi lapsed. Sest neil lihtsalt on kõhus täiuslikum sõbralike bakterite armee. Nende avastatud probiootiline bakter ME-3 on läbi vaeva ja raskuste jõudnud ka Eesti poeriiulitele. Nii et iga nn teadusuudis ei ole seda ilmtingimata ja vajab kontrollimist ning tausta teadmist.
Tiit Kändler

mis.toimub

OSALEGE TEADUSFOTO VÕISTLUSEL

Ettevõtmise teadus.ee korraldatav teadusfoto võistlus kestab veel 29. veebruarini. Seni on saabunud 75 tööd.

teadusfoto08-2840817

Teadusfoto on väga lai vald. Kes uurib ja pildistab metsas tegutsevat sipelgat, kes kaevab lahti mõne maalinna ja pildistab, kes aga klassiruumis kaks vedelikku kokku kallab ja siis uue värvuse tekkimist kaameraga jälgib. Kes aga pildistab hoopis uurijaid endid. Või siis kivistisi, kivimeid, mikroorganisme. Teadusfoto jäädvustab ka katseseadmeid ja neil töötavaid teadlasi. Vaidlusi seminaridel, konverentsidel, töötubades. Lõppude lõpuks on ju igaüks omamoodi teadlane. Ka teaduse populariseerimine käib meie võistluse alla. Nii et osalege. Võistluse põhitoetaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Täpsemalt vt www.teadus.ee nupu TEADUSFOTO 2007 alt.
teadus.ee

ALUSTAB MÕISTLIK MAAMUNA

Lähipäevadel peaks trükist välja tulema uus teadust populariseeriv väljaanne. See on omamoodi originaalne julgustükk, mis ilmub infovoldikuna. Väljaandja Rando Pikner iseloomustab trükist nõnda: “Uskudes, et inimesele on üheks olulisemaks varanduseks tema teadmised, on Mõistlik Maamuna asunud tegutsema rahva teadmiste tõstmise nimel.

Innovaatiline teadust populariseeriv Mõistlik Maamuna on seadnud endale missiooniks infolõhe kaotamise teaduse ja rahva vahelt ning teaduse au sisse tõstmise. Selle eesmärgi saavutamiseks tuuakse lugejani arusaadavas keeles sisukat ja huvitavat infot erinevatest teadussuundadest. Mõistlik Maamuna väldib inimestele liiga suure hulga info pakkumist korraga, selle asemel serveeritakse huvitavaid ja vajalikke teadmiseid paraja ?suutäie? kaupa korraga. Kuna Mõistliku Maamuna ükski number ei vanane, siis saab neid lugeda ikka ja jälle. See teos on mõeldud sulle, kes sa huvitud sellest, mis tegelikult toimub sinu ümber.Lisaks sellele on Mõistlik Maamuna see koht, mille kaudu saavad eesti teadlased ja noorteadurid avaldada oma tegemisi või asjalikke mõtteid.”

Vaata ka kodulehte www.maamuna.ee
teadus.ee

euroopa.mõtleb

euroopa2-5907558

LIBLIKAS KUI REKLAAMIAGENT

Liblikad kasutavad oma tiibu reklaampindadena. Tiibade mustrite järgi tunnevad nad ära oma liigikaaslasi ja eristavad vastassugupoolt. Seepärast ongi liblikatiivad looduses ühed värvikirevamad pinnad. Liblikas ei värvi oma tiibu mitte ainult värvainetega vaid ka nanostruktuuridega, millega on tiivad kaetud. Groningeni ülikooli doktorand Marco Giraldo avastas, et nanostruktuuridega on kaetud isegi valgete kapsaliblikate tiibade pinnad.Need koosnevad kahest õhukesest kihist, mis on ühendatud tugisambakestega. Alumine kiht on sile, ülemine aga moodustatud paralleelsetest üksteisest mikromeetri kaugusel asetsevatest seljakutest. Tiiva värvus sõltub valguse hajumisest nanostruktuuridelt ja neeldumisest tiiva pigmentides. Samas on teevad ehitatud väga säästlikult. Kahest kihist piisab, et valgus tõhusalt peegelduks, enam kihte suurendaksid asjatult kaalu.

kapsaliblik-5386585

Kuid võrreldes Jaapani kapsaliblikatega on Euroopa liblikatel suurem raskus eristada vastassugupoolt. Jaapanlastel on emase ja isase liblika tiivad erinevad, sest emase omad ei sisalda pigmente, mis neelavad UV-kiirgust, mida liblikad erinevalt inimesest näevad. Eurooplastel aga vahet pole, nii et nad eksivad sagedamini. Liblikatiivad võivad inimest õpetada valmistama efektsemaid värve, kosmeetikat või rõivaid.
Allikas: AlphaGalileo

kommen.taar: Reklaamiagentuuridel on kapsaliblikalt veel õppida, et luua veel löövamaid emaseid ja isaseid reklaame.

LÄÄNEMEREMAADES VAJATAKSE KOOSTÖÖD VÄHI ENNETAMISEKS

Kuni 43 protsenti vähijuhtumitest saaks ennetada, kui tõhustada ennetusprogramme. WHO ootab Läänemere piirkonnas koordineeritud ühiseid riikidevahelisi jõupingutusi. Greifswaldi ülikooli professor Hans-Robert Metelmann juhib tähelepanu, et tõhus vähiennetustöö nõuab koordineerimist eluteaduste, humanitaarteaduste, sotsiaalteaduste, poliitika ja avalik-õigusliku sektori vahel, et edendada tõhusamaid ravimeid. ScanBalt BioRegion on üks eri riikide teadlaskonna koostöövorm, mis uurib võimalusi alustada konkreetseid projekte. “Eesmärgiks on teha vähiennetusest Läänemere piirkonnas sotsiaalse ja individuaalse käitumise loomulik osa,” Ütleb Metelmann.
Allikas: AlphaGalileo

vänge.lugu

MUUSIKA JA DEPRESSIOON

Teaduskirjanduse uurimisest järeldavad Cochrane Library teadlased, et depressiooni saab mõnel juhul muusikaga leevendada.

Maailmas kannatab depressiooni all 121 mln inimest ja see viib aastas ühe miljoni enesetapuni. Leiti viis uuringut, millest neljas täheldati depressiooni sümptomite vähenemist muusikateraapia mõjul. Viiendas efekti ei leitud. Kuid teadlaste arvates on sellekohaseid uuringuid tehtud veel liiga vähe. Ning nende kvaliteet ei ole piisavalt hea.
Allikas: AlphaGalileo

kommen.taar: Veel vähem on teada, milline muusika võib depressiooni soodustada. Ning kauge muusika on see, et teha vahet inimeste vahel, kellele mõjub Bach rahustavalt, keda aga viib enesetapuni. Asi ei ole meie tahtes, vaid kuulmisorganite ehituses ja nende seoses aju kuulmiskeskustega. See seos toodab pidavalt meie sisemist muusikat. Kes poleks kogenud tinnitust ehk tinistamist kõrvades, olgu vähem või rohkem.

KOER VÕIB AVASTADA SUHKRUTÕBE

Queen’s University teadlased on hakanud uurima, kas vastavad tõele anekdootlikud teated, et koerad suudavad haistmisega kindlaks teha oma omaniku vere suhkrusisaldust. Deborah Wells ja tema kolleegid hõlmavad katsetesse sada 1. tüüpi diabeediga patsienti. Nad jälgivad videosalvestisi, kust loodavad näha koerte reaktsiooni oma omanike madalale või kõrgele veresuhkru sisaldusele.
Ühendkuningriikides tegelevad mõned treenerid koerte sellesuunalise õpetamisega. Kuid nähtust pole teaduslikult uuritud.
Allikas: AlphaGalileo

kommen.taar: Selge see. Koer, kes teab, et saab suhkrutüki, käitub ka erinevalt koerast, kes ei oska seda lootagi.

eesti.asi

EDULUGU: EESTLANE KÄRBSE GENOOMI KALLAL

Eesti noormehe Leopold Partsi TÜ arvutiteaduse instituudis tehtud teadustöö tulemused avaldati tänavu novembris suure rahvusvahelise uurimiskonsortsiumi ühisraportis koguni kahes ajakirja Nature artiklis. Praegu Sangeri instituudi ja Cambridge’i ülikooli doktoriõppes tudeeriv Leopold Parts tegutses eelmisel suvel kolmekuulise vahetusvisiidi ajal TÜ arvutiteaduse instituudis Jaak Vilo juhitud bioinformaatika teadusrühmas. Koos Massachussetsi tehnoloogiainstituudi teadusrühmaga analüüsis ta sekveneeritud kärbse genoome. Tosina kärbse genoomi põhjal oli võimalik teha täpsemaid ennustusi, kasutades otsingus esinemiste evolutsioonilist konserveerumisjälge. “Praeguseks teise aasta doktorandi kohta on see äärmiselt tugev saavutus. Uurimus on oluline seepärast, et näitab ära, kui väärtuslik on uute imetaja genoomide sekveneerimine ka inimese genoomi mõistmise seisukohast,“ ütles Jaak Vilo.

Leopold Partsi haridustee algas TÜ matemaatika-informaatikateaduskonnast. Ta on esindanud ülikooli mitmel rahvusvahelisel matemaatika- ja informaatikaolümpiaadil. 2003. aastal asus ta õppima Massachussetsi tehnoloogiainstituuti USA-s. Vahetuse korras on ta õppinud nii Cambridge’i ülikoolis Inglismaal kui ka suviti külalistudengina Eestis, TÜ arvutiteaduse instituudis.
Allikas: TÜ

TÕRAVERE ILMAJAAM ON MAAILMA KIIREIM

Äsja sai Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI) maailma päikesekiirguse andmebaasist teate, et EMHI-le kuuluv Tõravere ilmajaam on oma andmete esitamise kiiruse ning kvaliteediga kogu süsteemis esikohal.“Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi koosseisu kuuluv Tartu-Tõravere ilmajaam on lülitatud päikesekiirguse mõõtmise baasjaamade ülemaailmsesse võrku ja saadab oma andmed Zürichisse maailma päikesekiirguse andmebaasi,” kommenteerib EMHI peadirektor Jaan Saar, “saime just Zürichist teate, et Tõravere jaama andmed on kõigekvaliteetsemad ja seejuures jõuavad kõige kiiremini kohale.”

toravere-3278019

Päikesekiirguse mõõtmise baasjaamade (Baseline Surface Radiation Network) võrk koosneb neljakümnest vaatluskohast üle maailma. Vaatlusvõrgu ülesanneteks on päikesekiirguse kohta andmete edastamine, uute mõõteriistade ning -metoodikate katsetamine ja kliimamuutuste uurimine. “Päikesekiirguse andmed on väga olulised, sest on ju Päike liikumapanevaks jõuks kõikidele Maa atmosfääris toimuvatele ja meie planeedil ilma kujundavatele protsessidele. Päike on kui “ilmastikuteatri” peanäitejuht,” selgitas Saar.Päikesekiirguse andmeid vajavad eelkõige kliimauurijad (Tõravere andmeid kasutati viimases ülemaailmse kliimaaruande koostamisel), kuid need pakuvad huvi ka geofüüsikutele, bioloogidele, põllumeestele, arhitektidele, helioenergeetikuile ning muidugi meedikuile.Eestist kogutavad kiirgusandmed kajastavad kogu Euroopa idaosa kliimat. Eestile lähim läänepoolne päikesekiirguse vaatlusjaam asub Saksamaal, idapoolsemad on alles Hiinas ning Jaapanis.

Baasjaamade võrk loodi 1992. aastal. Tõravere jaam sai täisliikmeks seitse aastat hiljem, olles enne läbinud kandidaatjaama staatuse. Maailmatasemel seadmetega on jaama aidanud varustada Keskkonnaministeerium ning Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon.
Allikas: EMHI

veebi.paik

MAA TÕELISED VÄRVID

ESA pakub näha Maad, nii nagu see kosmosest paistab. Pildid on tehtud möödunud novembris, mil kosmoselaev Rosetta möödus Maast viimane kord, enne kui siirdus Päikesesüsteemi kaugematesse piirkondadesse. Näha võib ka öist Maad, mis on eriti huvitav – saab näha, kui palju on kunstlikku valgust.
Vt lähemalt Rosetta
Allikas: ESA

lugemis.vara

HORISONT TEGELEB KOSMOSEGA

horisont1-08-2283012

Horisont nr 1, jaanuar 200856 lk, hind 39.50Mis ühendab sabata sabatähte, gravitatsiooniläätsi, astronoomist poliitikut Ene Ergmat, Kuu-programmi Constellation ja Kuu asjaarmastajalikku vaatlemist – peale selle, et need kõik on Maa-välised nähtused? Aga see, et neist kirjutab Horisondi aasta esimene number.

Jaan Pelt teeb meile selgeks, kuidas tähed valgust painutavad, Ene Ergma kirjeldab, kuidas startis Discovery. Huvitavat on muudki, nagu arheoloogide mullusuvised leiud Eestist või Hendrik Relve reisijutt Peruu Nazca hiiglaslikest maajoonistest. Ja laevaotsija Vello Mäss meenutab, kuidas avastati kuulus “märterlaev” Metallist, mille venelased ise vahetult enne sõda põhja lasid, et saaks Eestit rõhuda.Üks tore asi veel – Vello Sinivee kirjutab takistitest ja dioodidest ja toob mõne õpetuse ning skeemegi, kuidas näiteks valgusdioodil töötavat taskulampi ehitada. Teeb südame soojaks – meenub koolipõlve kolb ja tina ja kokkujoodetud transistorraadiod. Siis tinutati mitte eelkõige seepärast, et polnud üht või teist raadiot saada. Saada ei olnud ju ka elektroonikajuppe. Ikka rohkem huvist. Võibolla pole noortel õige nüüdki kõike osta poest valmiskujul, vaid püüda ise meisterdada.

teadus.ee

vaata.imet

JAANUARILIBLIKAS

Tere!Kuidas on võimalik näha liblikat jaanuaris?

Lugupidamisega Lea Netz

vaata.imet

KAS AUTO SAAB SÕITA PALJA VEEGA

Tere! Vend avastas netist, et saab auto vesiniku jõul sõitma panna, tootes elektrolüüsil vesinik-hapniku segu ja sellega käitades sisepõlemismootorit. Aga kas see pole mitte ohtlik? Otsing youtube’st: HYDROGEN FUEL-ENGINE FUNDAMENTAL. Lisaks: milleks on vaja aku pealt vesinikku toota, kui saaks selle elektri lihtsalt elektrimootorisse suunata?.Siin on veel üks link. Nad väidavad et saavad lihtsate vahenditega juba kasutuses oleva mootori ümber ehitada?

easywatercar Lugupidamisega, Ville Väär

Vastab füüsik ja teadusajakirjanik Tiit Kändler:

Auto võib vesiniku jõul käima panna küll, kuid siis, kui sel on paak suure rõhu all oleva vesiniku või vedela vesiniku hoidmiseks. Ja kui on, kust vesinikku osta. Säherdused autod on olemas, näiteks Berliinis sõidavad mõned bussid vesinikul. Kuid kogu USAs on neid vaid paarsada. Vesinik valmistatakse küll ka elektrolüüsil, kuid mitte otse autos. Vaid kuskil tehases. Enamjaolt toodetakse vesinikku keemilisel teel näiteks maagaasist.Vesinikku võib automootoris põletada nagu tavalist kütust, aga arukam oleks selle energia põhjal kütuselemendist valmistada elektrit.Kui hakkate oma akust elektrolüüsil veest vesinikku tootma, siis pole pääsu – kaotate energiat, sest ka sellises autos kehtib ikkagi energia jäävuse seadus. Ja ükski energia ühest olemusest teise muutmine ei ole sajaprotsendilise kasuteguriga. Niisiis on parem on otse akust autot sõidutada. Mis aga puutub teie saadetud linki, kus tõsimeelselt kinnitatakse, et on võimalik auto panna tööle puhta vee peal – siis soovin kõigile, kes seda usuvad, jõudu ja jaksu oma auto lükkamisel. Muuseas, ühel plaanil hakkas silma, et sissetöötamisel peab auto 20 minutit olema orienteeritud kindlalt üks kindel ots Maa magnetilise põhjapooluse, teine lõunapooluse suunas. Nii et tahaks tõesti näha, kuidas saate linnas säherduse imeauto käima.Muidugi kujutavad sellised nõuanded endast igavest jõumasinat, kuid vaid nende leiutajatele, sest keegi loll neid sajadollarilisi raamatuid ju ostab.PS See, et vett pritsitakse põlemiskambrisse ühes kütusega, pole miski uudis. Kuid ei soovita küll kellelgi oma uue autoga katsetada.Ja veel. Kui ikka auto sõidaks palja veega kusagil USA kolkas, küllap sõidaksid siis nõnda kõik autod maamunal.

Jaga