Teadusteave MTÜ – teadus.ee nr 91

nadalteaduses-7478237
teadus.eenr 91

reede, 07. märts 2008

nädal.mõttes

“Kas objekti võib nimetada kunstiteoseks, kui seda saab ka pliidi puhastamiseks kasutada?”
Woody Allen, USA filmimees ja kirjanik

nädal.pildis

Kuulus loodusfoto osutus võltsinguks. Hiinlase Liu Wei-quiangi foto maastiku kohale tõstetud raudteel kihutavast Qinghai–Tiibeti kiirongist ja selle all rahumeeli kappavast antiloobikarjast sai 2006. aastal üle maailma tuntuks kui inimese ja looduse koosolu sümbol. Fotograaf sai selle eest ka Hiina peamise fotoauhinna. Kuid veebruari keskel tunnistas foto autor üles, et oli selle Photoshopi programmi abil kokku monteerinud. “Raudtee on reaalne, ja ka antiloobikari,” kommenteeris ta, “kuid kui olin sündmust oodanud kaks nädalat, otsustasin selle ise kokku panna, et tõsta inimeste huvi kaitsta antiloope.” Seepeale lasti fotograaf oma kodulehest lahti. Raudtee on keskkondlaste seas põhjustanud tõsist meelepaha, kuid Hiina võimude jaoks on see oluline Tiibeti hõlmamise projekt.
Allikas: Nature, 29. veebruar 2008

nädal.arvus

Veekulukas elu – vee kulu ühe ühiku tootmiseksKlaas veini – 1 lA4 paberileht – 10 lLeivaviil – 40 lÕun – 70 lKilovatt-tund elektrit – 71 lKlaas õlut – 75 lTass kohvi – 140 lKlaas piima – 200 lHamburger – 2400 lPuuvillasärk – 2700 l

Allikas: WorldWatch Magazine, märts/aprill 2008

täna.kavas

Taimeriik: Lõhed lehes.
Loomariik: Ahv ja pildid.
Darvinism: Kollase tibu tulek.
Ökoloogia: Uinuv kala ja liblika mälu.
Geoloogia: Planeet Maa aasta.

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

TEADUSFOTO VÕISTLUS TÕI LAIA TEEMARINGI

Lõppenud teadusfoto võistlus tõi kokku 128 fotot. Mida sellest arvata? Ühelt poolt on see vähem kui eelmine, esimene teadusfoto võistlus oma 180 fotoga. Kuid teiselt poolt peletab sõna “teadus” fotovõistluse nime ees küllap paljud eemale. Ehkki me tõlgendame teadust laiemalt, ja paljud loodusfotodki käiksid selle alla, jääb inimesel ehk ikka mulje, et see on mingite teadlase omavaheline asi. See on asjade loomulik käik, aga seepärast ei maksaks veel nina norgu lasta või võistlusele mingit muud nime välja mõtelda.

teadusfoto08-5143761

Kas on meie võistlus oma üsna tagasihoidlike auhindadega ja küllap ka vähese ajakirjanduskajastusega ikka üks nišiüritus? Jah, tõepoolest, kuid veel enam ja ilusamalt öelduna on see kodanikualgatus – nii nagu seda on ka teadus.ee oma uudiskirjade, suvekoolide, fotovõistluste ja muude vähemate ettevõtmistega. See kodanikualgatus ei oleks saanud teoks, kui ettevõtmist ei toetaks Haridus- ja Teadusministeerium. On meeldiv tõdeda, et valitsusasutusel on oma tegemistes aega ka säherduste pisemate ürituste jaoks. Kõike seda silmas pidades on saabunud tööde hulk just mitte nii väga väike, vaid hoopis suur.Kuna mina ei kuulu otsustavasse toimkonda, vaid valmistan saadetised toimkonnale ette, siis sain rahulikult fotod üle vaadata. Ja sain mõned mõnusad tunnikesed nende seltsis veedetud. Meile saadetud fotod on huvitavad, asjatundlikud, heal tehnilisel tasemel. Mõned lõbusad, mõned nukravõitu. Teemade haare on üllatavalt suur. Siin näeb baktereid ja kivistisi, linde ja taimekooslusi. Ei puudu teadlaste portreed nii välitöödelt kui suisa poseerituna.Siin on eelkõige fotosid Eestist, aga ka muust maailmast – Arktikast kuni Hiinani välja. Ning lisatud tekstid on asjakohased ja targad. Nõnda peegeldab see 128 foto suurune kollektsioon omamoodi Eesti teadusmõtetki.

Nüüd läheb veidi aega, enne kui toimkond oma otsuse teeb. Eks anname täpsemad kuupäevad teile teada. Suur tänu osalejatele!
Tiit Kändler

vigade.pärandus

NULL POLE NUMBER

Mitmed lugejad juhtisid tähelepanu, et eelmise teadus.ee numbri uudises, mis kõneles inimajastusse jõudmisest, oli inimkonna suuruseks üllatuslikult pakutud 6,5 miljonit. Mis siis viga oleks! Tegelikult muidugi on see arv tuhat korda suurem, ehk 6,5 miljardit.
teadus.ee

eesti.asi

TARTU TEADLASTE TÖÖ JÕUDIS AJAKIRJA NATURE

Tartu ülikooli teadlased avastasid koostöös Helsingi ülikooli, California San Diego ülikooli ja Lääne-Inglismaa ülikooli teadlastega taime elutähtsaid protsesse reguleeriva geeni, mida paljude maade teadlased on otsinud aastaid. Töö tulemused ilmuvad mainekas teadusajakirjas Nature ning on ilmutatud selle online eelpublikatsioonis 27. veebruaril. TÜ tehnoloogiainstituudi teadlased Triin Vahisalu, Heino Moldau ja Hannes Kollist ja nende kolleegid lokaliseerisid geeni, mis reguleerib taime õhulõhede ehk lehtedel asuvate mikroskoopiliste avade tööd. Kui taim satub stressiseisundisse, mida põhjustavad veepuudus ja saasteainete, näiteks osooni hulga kasv atmosfääris inimtegevuse mõjul, mõjutab leitud geen oluliselt kaitsereaktsioonide kulgu. Süvenevate kliimamuutuse taustal on eriti tähtis mõista taime õhulõhede molekulaarseid mehhanisme. Üha enam lisandub kuivuse all kannatavaid maid ja maailma rahvaarv suureneb kiiresti. Et küllalt toitu hankida, tuleb põllumajandusmaaks võtta aina kuivemaid alasid. Et aretada kuivadel aladel vastupidavaid põllukultuure, on väga tähtis mõista õhulõhede toimemehhanisme. Samuti on taimele probleem kliimamuutuse tõttu üha suurenev osooni ja süsihappegaasi kontsentratsioon õhus. Näiteks tuleb lehel selleks, et osoonist pääseda, õhulõhed sulgeda. Nii vähenevad küll osooni tekitatud kahjustused, kuid samas pidurdub taime kasv, sest ka taime peamine toiteaine – süsihappegaas – ei pääse enam lehte. Teadlaste avastus on üks samm teel, mis tulevikus võib aidata luua taimi, mis suudavad kasvada ka kuivades ja saastatud piirkondades.

teadus.ee plaanib asjast lähiajal kirjutada ka pikemalt. Artiklit saab lugeda teadusajakirja Nature veebilehelt, kus selle täisversioon on mittetellijatele siiski tasuline: www.nature.com
Allikas: TÜ/AlphaGalileo

euroopa.mõtleb

euroopa2-4854521

AHVI AJU JA PILDID

Kui inimene vaatab pilti ja võrdleb seda reaalsusega, siis peab ta täitma ühtlasi ka lüngad. See tähendab, ta peab lisama infot, mis pildilt puudub. Näiteks kui ta näeb, et pildil on dünaamilises poosis inimene, siis kinnitab ta, et näib inimest jooksmas. Kuid kustkohast ta teab, et inimene tõepoolest jookseb – võibolla oli hoopis keerukujuna külmutatud poosis?

donald-3271941

Kui laps vaatab Disney koomikseid, kust ta siis teab, et apelsinikarva laik Donald Pardi näo ees on pardi nokk? Me nimetame seda aju omadust kujutlusvõimeks, mis aitab meil fotodest ja joonistatud piltidest aru saada, neid enda jaoks tavapärasesse konteksti paigutada.Kuid kas näiteks inimahvidel on kujutlusvõimet? Ja kuidas on lood teistegi loomadega? Lundi ülikooli doktorant Tomas Persson näitas, et pildist aru saamiseks ei ole ilmtingimata vaja inimaju. Paljudel loomadel pole erilisi raskusi, et ära tunda näiteks realistlike fotode sisu. Kuid kas nad suudavad mõista ka joonistusi?Et mõista seoseid pildi ja reaalsuse vahel, on loomadel palju teid. Kuid vaid erilistel asjaoludel mõistavad nad, et pilt esindab reaalsust.Persson uuris paljude aastate vältel Taani Givskudi loomaaia gorillasid ja jõudis järeldusele, et õpetada looma suhtestama pilti ja reaalsust pole kerge. Pole selge, kas see on treeningumeetodi puudus või loomade võimete peegeldus. Iowa Great Ape Trust on õpetanud bonobodele keelt, ja need ahvid suudavad hõlpsasti nimetada lihtsaid mitterealistlikke elemente, mida pole kunagi enne näinud.Pole küll teada, kas neile õpetatud keel selles abi andis.

Kommentaar: “Kui lõvi oskaks rääkida, siis me ei saaks temast aru,” ütles austria filosoof Wittgenstein umbes 60 aasta eest. Kuid ta mõtles ka nõnda: “Kas aga võib õige öelda ka nii: miski ei räägi selle vastu ja kõik räägib selle kasuks, et laud on ka siis olemas, kui keegi seda ei näe? Mis siis selle kasuks räägib?” Küsimus, kas loomad kuidagiviisi teavad, et laud või banaan või hunt on olemas ka siis, kui nad seda ei näe, on etoloogide peades olnud ammustest aegadest. Kuid ega sellele ühest vastust pole saadud. Muud kui et mõnel juhul ikka teavad küll.
Allikas: AlphaGalileo

KOLLASED TIBUD VÕIVAD OLLA INIMESE LOOMING

Charles Darwin eksis, kui pakkus välja põhjuse, miks tibudel on kollased jalad. Veebruari lõpul ajakirjas PloS Genetics avaldatud artikkel paljastab miljardite maailmas kasvatatavate tibude kollase värvuse saladuse.Darwin arvas, et kõik kanad pärinevad ühest metsikust liigist puna-džunglikanast. Kuid kui Uppsala ülikooli geneetikud Leif Andersson, Greger Larson ja nende kolleegid uurisid geene, mis määravad tibude värvuse, siis leidis ta, et puna-džunglikanal pole kollase naha geeni, vaid ainult erinevad valge nahavärvi kodeeriva geeni variandid.

kanake-3244467

Kollase nahavärvuse kodeeriva geeni leidsid nad hoopis teisel liigil, täpik-džunglikanal (pildil). Darwin uuris kodustatud liike, kuna pidas neid heaks evolutsiooni mudeliks. Kui ta aga pidas koeri eri metsikute eellaste hübriidideks, siis kanade puhul arvas ta, et nood põlvnevad vaid ühest liigist. “Ja mõlemal puhul ta eksis,” kommenteeris Larson. Kollane värvus tuleb karotenoidide nimelistest pigmentidest. Kõnealune geen aga kodeerib ensüümi, mis lagundab karotenoidid värvusetuks vormiks. Valgetel tibudel avaldub see geen nahas. Kollastel aga see ei avaldu, ja nii ilmutavad pigmendid oma värvuse. Teistes kudedes käitub see geen aga normaalselt.

Kuid miks on kollased tibud nii arvukad? Andersson spekuleerib, et kollane värvus võis tähistada tibude tervist või munemise edukust või seda oli lihtsalt tore vaadata. Kuid kõnealusel geenil võib olla pistmist koguni inimese naha värvusega – kõnelemata kotkaste kollastest jalgadest.
Allikas: AlphaGalileo

mis.uudist

UINUVAKS KAUNITARIKS ON ANTARKTIKA TURSK

Nüüd on viimaks teada, kes ikka oli see muinasjuttude uinuv kaunitar.
Briti Antarktika uuringute keskuse teadlased on avastanud kalaliigi, kes elab Antarktika talve üle hibernatsioonis. Antarktiline harilik nototeenia Notothenia coriicepts justkui külmutab end jääl, et pikas talves ellu jääda. Antarktika kaladel on veres antifriisi valgud, mis võimaldavad elada külmumise lähedal olevas vees. Ka ainevahetus aeglustub neil drastiliselt. Kuid see nototeenia suudab aeglustada ainevahetust ka siis, kui vesi ei olegi väga külm. Kuid seda protsessi võib juhtida talvine pimedus või õigemini valguse puudumine. Siiski jääb selgusetuks, miks kala sööb vähe isegi siis, kui talvel on toitu saada.
Allikas: AlphaGalileo

LIBLIKAS MÄLETAB TÕUGU ELU

Liblikas erineb röövikust nagu päev ööst. Kuid selgub siiski, et täiskasvanud liblikas suudab midagi õppida ka oma röövikuaegsest elust. Georgetowni ülikooli teadlased leidsid, et ühe tubakakahjuri Manduca sexta röövikuid saab õpetada vältima erinevaid ja ohtlikuna tunduvaid lõhnu. Kui liblikad koorusid, siis selgus, et nemadki väldivad neidsamu lõhnu. Sellega on lahendatud ammune vaidlusalune küsimus. Rööviku mälu säilib liblikas vähemalt osaliselt, ehkki välimuselt üks ei meenuta teist. Selgus seegi, et noored tõugud oma mälu edasi ei andnud, küll aga vanemad, nukkumise-eelsed röövikud.
Allikas: AlphaGalileo

mis.toimub

PARIISIS AVATI RAHVUSVAHELINE PLANEET MAA AASTA

12-13. veebruaril toimus UNESCO peakorteris Pariisis rahvusvahelise maa aasta avaüritus. Maa aasta on ellu kutsutud vajadusega tuua elanikkonna, teadlaste ja otsusetegijate ning poliitikute teadvusse planeet Maa praeguse elukeskkonna ja geoloogiaga seonduvaid probleeme, sealhulgas kliima, õhu, vee- ja maavararessursid, keskkonnariskid, loodusliku mitmekesisuse kujunemine ja kaitse, suurlinnade probleemid ning kõigist nendest lähtuvad võimalikud sotsiaalsed, poliitilised ja ökoloogilised tulevikustsenaariumid.Ürituse avas UNESCO peadirektor Koichiro Matsura, kes muuhulgas puudutas mitmeid aktuaalseid riikide arenguga ja keskkonnateadlikkusega seonduvaid probleeme. Peadirektor oli mures jätkuva Maa-teaduste populaarsuse langemise pärast, tunnistades, et teadmised Maal toimuvast on elulise tähtsusega meie lähituleviku kavandamisel ja inimestele igapäevase heaolu kujundamisel. Samuti viidati jätkuvale suurlinnade probleemile ning ka sellele, et mitmed neist on saavutanud juba praegu oma maksimaalse võimaliku suuruse. Teise küsimusena puudutati elanikkonna suurenemise küsimusi, mis omakorda geoteadlastele tähendab uute ressursside leidmist ja kasutuselevõtmist. Märgiti, et lähiaastatel on enam ohustatud mererannikute läheduses elavad inimesed, kuna kliimamuutuste mõjud võivad rannikutel ja rannalähedastel aladel olla kõige tuntavamad. Mitmed positiivsed tegevused said samuti ära märgitud, nagu One Geology Project, mille all viiakse maakera geoloogilised kaardid internetti, arenev UNESCO geoparkide idee, aga ka ÜRO Spatial Data Infrastructure projekt.

Prantsusmaa välisminister, aga ka mitmed Aafrika ja Põhja-Euroopa riikide esinejad rõhutasid maakera elanikkonna kasvust ja ressursside piiratusest tulenevaid probleeme. Itaalia esindaja rõhutas aga vajadust teha kogu keskkonda puudutav informatsioon kogu elanikkonnale kättesaadavaks. Väga domineeriv oli arusaam, et noorte geoteadlaste väljaõppesse tuleb palju rohkem investeerida ning geoteadlaste arv peaks tunduvalt kasvama (praegu on aga jätkuvalt langustrendis). Muutuva kliima probleeme puudutati erinevatest vaatenurkadest ning kliimamuutuste põhjuseidki nähti vägagi erinevalt. Endine Hollandi peaminister Luud Rubbers tutvustas 90-ndate alguses alanud mõtteviisi (Hollandi-Norra koostöös), kuidas seostada ökoloogilist ja ökonoomilist mõtteviisi, mis baseeruks teaduse ja tehnoloogia sümbioosil. Video vahendusel tervitas delegaate ja toetas Rahvusvahelise Maa Aasta ideed tuntud teadlane ja ulmekirjanik Sir Arthur C. Clarke. Esitati planeet Maa aasta deklaratsiooni, mis eluõiguse leiab nimetuse all Pariisi Deklaratsioon.

Rahvusvaheline Maa Aasta ürituste sari Eestis algas mitmetele geoteadustele ja ühiskonna vajadustele pühendatud üritustega 2007. aastal. Märkimisväärsemaks viimaste seas oli Euroopa Geoloogia Seltside konverents Tallinnas möödunud aasta septembris, mis oli organiseeritud Eesti Geoloogia Seltsi ja TTÜ Geoloogia Instituudi poolt. Lähitulevikus toimuvad Maa aastale pühendatud tegevused nii Tallinnas kui Tartus, sealhulgas Maa aasta ametlik avaüritus 18. märtsil algusega kl. 11.00 Tartu Ülikooli aulas. Päev varem, 17. märtsil toimub Rahvusraamatukogus Tallinnas TTÜ Geoloogia Instituudi ja Looduse Omnibussi poolt korraldatud Maa Aasta eelõhtu seminar algusega kell 18.00, kus räägitakse Maa-teadustest ja tutvustakse ning jagatakse laiali geoturismi projekti raames valminud raamatukesi ja DVD-sid. Eesti Teaduste Akadeemia juurde loodud Planeet Maa Aasta Eesti orgkomiteed juhib Prof. Tõnu Meidla, aseesimehana Prof. Alvar Soesoo, teavitusprogrammi koordineerib Dr. Ivar Puura. Lisainfot saab: www.planeetmaa.org

Eesti on väike riik ning jätkuvalt on levinud arusaam, et meisse ei puutu ei Indoneesias toimunud maavärinad, vulkaanipursked, Vaikse ookeani orkaanid ega Euroopa üleujutused. See ei ole kindlasti adekvaatne tõlgendus, kuna Maa majandus ja keskkond on seotud ja iga katastroof omab mitmeid pika perioodiga järelmõjusid. Valmisolek suurte muutustega toimetulekuks nii igapäevases elukeskkonnas kui ka seotud majandus-ja sotsiaalsfääris on praegu saamas riigi tegeliku edukuse näitajaks.
Alvar Soesoo, TTÜ geoloogia instituudi direktor

lugemis.vara

AASTARAAMAT PAJATAB EVOREVOLUTSIOONIST

Lehed ja tähed IVLooduse ja teaduse aastaraamatEvolutsioon ja revolutsioonLoodusajakiri MTÜKoostanud Indrek Rohtmets ja Toomas Kukk202 lk, kõvad kaaned, hind poes ca 195 krEsinduslik looduse ja teaduse aastaraamat on oma sarjas neljas. Nii nagu eelmistesse, on siiagi koondatud paljude Eesti loodusteadlaste ja populariseerijate artiklid. Sedapuhku evolutsioonist ja revolutsioonist.

Muidugi ei puudu siin lood Darwinist (Ken Kalling), Suurest Oktoobrist (David Vseviov), taimede bioinvasioonist (Merle Ööpik). Jaan Pruulmann kirjutab internetist kui elusolendist, Toomas Paul ja Jaan Kaplinski filosofeerivad toodud teemal. On ka humanitaariat. Linda Kaljundi kirjutab revolutsioonidest Eesti maastikus 13. sajandil, Mall Laur aga Euroopa pisikeele, letseburgi keele evolutsioonist. Ühesõnaga kirev ja ohtralt pildistatud kooslus, mida seob põhjalikum mõttearendus, kui ajakirjanduses muidu võimalik. Lisaks veel ülevaated kodanikualgatuslike ühenduste tööst ning Toomas Jüriado sissevaade “Hääletu kevade” autori Rachel Carsoni maailma. On ka Indrek Rohtmetsa reisikiri maailma savannidesse ja nende ajalukku. Ning muidugi palju muudki.

“Kõige rohkem teeb mulle muret, et inimesed ei õpi loodusteadust,” ütleb president Ilves oma intervjuus “Lehtedele ja tähtedele”. Nii et – siit saab siis lugeda ja õppida küllaga.
teadus.ee

Jaga