Ülevaade katseloomade kaitset reguleerivatest õigusaktidest

12. Aug 2005

Menetletakse Valitsuse määrust, mis sätestab lemmikloomade pidamise tingimusi. Link eelnõule: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=101672.
Milline seadus kaitseb Eestis teadusasutustes katseteks kasutatavaid elusolendeid?

SISSEJUHATUS
Loomade, sealhulgas katseloomade, kaitset reguleerib loomakaitseseadus.
Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimene Riigikogu koosseis võttis esimese seadusena 1992. aastal vastu just Eesti Vabariigi loomakaitseseaduse. See tunnistati kehtetuks ja asendati uue loomakaitseseadusega 2001. aastal. Kui esimene loomakaitseseadus käsitles loomkatseid ja katseloomade kaitset üksnes pealiskaudselt, sätestades, et lubamatu on loomkatsete tegemine ilma litsentsita, siis uus loomakaitseseadus käsitleb katseloomade kaitset põhjalikult. See seadus ja selle alusel antud katseloomade kaitset käsitlevad määrused on kooskõlas ka Euroopa Liidu direktiivide 86/609/EMÜ ja 2003/65/EÜ nõuetega.

LOOMKATSE
Loomakaitseseaduse § 34 kohaselt on loomkatse katselooma kasutamine lubatud teaduslikul eesmärgil, mis võib põhjustada loomale valu, kannatusi või vigastusi, kaasa arvatud tegevus, mis kavatsetult või tõenäoliselt lõpeb looma sünni, koorumise või surmaga sellistes tingimustes. Ka valutustamist kasutades läbi viidud teaduslik katse on loomkatse.
Loomkatseid võib teha üksnes teatud juhtudel. Keelatud on loomkatsete läbiviimine relvade ja laskemoona täiustamise ning tubakatoodete arendamise eesmärgil. Keelatud on loomkatsete läbiviimine ka terviseohutusnõuetele vastavuse tõendamiseks kosmeetikatoodete osas, mis:
1) lastakse turule ja tehakse kättesaadavaks lõpptarbijale;
2) on kosmeetikatoote katseeksemplar või kavand, mida ei ole partiina toodetud, kuid mille järgi toode valmistatakse või arendatakse lõplikult välja.
Samuti on keelatud loomkatsete läbiviimine kosmeetikatoodete koostisosade või nende kombinatsioonide terviseohutusnõuetele vastavuse tõendamiseks, kui Euroopa Liidus on loomkatsed asendatud vastavate alternatiivsete meetoditega, mis on loetletud EÜ Nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT P 196, 16.08.1967, lk 1–98) lisas V ja EÜ Nõukogu direktiivi 76/768/EMÜ liikmesriikide kosmeetikatooteid käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 262, 27.09.1976, lk 176–200) lisas IX.

KATSELOOMADE KAITSET TAGAVAD TINGIMUSED
Üldistavalt võib öelda, et loomkatsete puhul on katseloomade kaitseks vajalik viie tingimuse täitmine. Need tingimused, mis loomkatse läbiviimiseks täidetud peavad olema, on järgmised:
1) lubatud teaduslik eesmärk;
2) loomkatse läbiviimise luba;
3) tunnustatud kasutusettevõte;
4) nõuetekohane katseloom;
5) loomkatse nõuetekohane läbiviimine.

LUBATUD TEADUSLIK EESMÄRK
Loomakaitseseadus (§ 35) sätestab, et loomkatseid võib teha teaduslikel eesmärkidel, milleks on:
1) inimestel, loomadel või taimedel esinevate haiguste, tervisehäirete või nende mõju ennetamine, diagnoosimine või ravimine, kaasa arvatud ravimite, toiduainete ning muude ainete ja toodete arendamine, tootmine ning nende kvaliteedi, tõhususe ja ohutuse kontroll;
2) inimeste, loomade või taimede füsioloogiliste seisundite tuvastamine, hindamine, reguleerimine või muutmine;
3) looduse kaitsmine inimeste või loomade heaolu või tervise huvides;
4) haridus ja koolitus, välja arvatud üldhariduse andmisel ja üldainete õpetamisel;
5) kohtulik uurimine.

LOOMKATSE LÄBIVIIMISE LUBA
Loomkatse läbiviimiseks peab olema põllumajandusministri moodustatud komisjoni väljastatud loomkatse läbiviimise luba. Loa saamiseks esitatavas taotluses tuleb põhjendada loomkatse läbiviimise vajadust.
Komisjon vaatab läbi loomkatse läbiviimise loa taotluse ning hindab kavandatava loomkatse nõuetekohasust ja läbiviimise põhjendatust esitatud andmete põhjal ning otsustab loa andmise taotletud tingimustel või loa andmisest keeldumise. Samuti on komisjoni ülesanne otsustada loomkatse läbiviimise loa kehtetuks tunnistamine loaomaniku taotluse alusel või kui järelevalve teostamisel selgub, et loa taotlemisel on esitatud valeandmeid, on rikutud loal märgitud tingimusi, loomakaitseseadust või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid. Lisaks osaleb komisjon loomkatsete läbiviimist ja katseloomade kasutamist reguleerivate õigusaktide väljatöötamises asjakohaste eelnõude kohta arvamuste ja ettepanekute esitamise kaudu. Komisjoni liikmed osalevad kooskõlastatult järelevalveasutusega riikliku järelevalve korras katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutusettevõtetesse tehtavatel kontrollkäikudel.
Kaheksaliikmelise komisjoni koosseisus on nii riigi kui ka loomkatsete läbiviijate ja loomakaitsjate esindajad. Komisjoni koosseisu kuuluvad:
1) Põllumajandusministeeriumi või Veterinaar- ja Toiduameti ametnik, kes tegeleb loomakaitse küsimustega;
2) Keskkonnaministeeriumi või Keskkonnainspektsiooni ametnik, kes tegeleb geneetiliselt muundatud loomade kasutamise küsimustega;
3) kaks isikut, kellel on teaduskraad meditsiini, veterinaarmeditsiini, bioloogia või muul sobival alal ja loomkatsete tegemise kogemus;
4) isik, kellel on katseloomade pidamise kogemus;
5) kaks loomakaitsega tegelevate ühingute esindajat;
6) Põllumajandusministeeriumi või Veterinaar- ja Toiduameti ametnik, kellel on juriidiline haridus.
Komisjoni liikmed nimetab põllumajandusminister tähtajatult. Põllumajandusminister võib komisjoni liikme tagasi kutsuda selle ministri, rektori või ühingu nõudel, kes on teinud tema liikmeks nimetamise ettepaneku. Praeguse komisjoni koosseisu liikmete määramiseks on ettepaneku teinud Tartu Ülikooli rektor, Eesti Põllumajandusülikooli rektor, MTÜ Eesti Akadeemiline Loomakaitse Ühing ning MTÜ Eesti Loomakaitse Selts.
Loomkatse võib läbi viia üksnes loal märgitud tingimustel. Kui loa omanik soovib loal märgitud tingimuste muutmist (näiteks soovib muuta katseloomade arvu või katse läbiviimise aega), siis loetakse, et tegemist on uue loomkatsega ning selle läbiviimiseks peab ta taotlema uue loa väljastamist.

TUNNUSTATUD KASUTUSETTEVÕTE
Loomkatse võib läbi viia selleks sobivas kohas – Veterinaar- ja Toiduameti tunnustatud katseloomade kasutusettevõttes. Ettevõte peab olema tunnustatud enne seal loomkatse läbiviimise alustamist. Tunnustatakse üksnes nõuetele vastavat ettevõtet. Ettevõtja peab tagama, et ettevõtte ruumid, vahendid ja seadmed ning katseloomade pidamisega vahetult tegelevad isikud vastavad nende suhtes esitatavatele nõuetele. Katseloomade kasutusettevõttes peavad olema ruumid juhtudeks, kui loomkatsete või vaatluste tegemine katseloomade pidamise ruumis ei ole soovitatav. Näiteks katseloomade süstimine või muude katseloomadele stressi tekitavate toimingute tegemine katseloomade pidamise ruumis ei ole soovitatav. Erikatseruumid peavad olema juhul, kui viiakse läbi nakkusohtu põhjustavaid loomkatseid või muid loomkatseid, milleks on vaja eritingimusi. Katseloomade pidamise ruum ning vahendid ja seadmed, millega katseloom kokku puutub, peavad olema kergesti puhastatavast ning desinfitseeritavast materjalist, mis ei ole katseloomale kahjulik. Katseloomade pidamisega vahetult tegelevatel isikutel peavad olema tööks vajalikud teadmised katseloomade anatoomiast, füsioloogiast ja loomaliigile omastest käitumisharjumustest ning asjakohastest loomakaitsenõuetest. See isik peab kontrollima vähemalt üks kord päevas katseloomade heaolu ja tervislikku seisundit, et ära hoida valu, kannatusi, stressi või vigastusi.

NÕUETEKOHANE KATSELOOM
Loomakaitseseaduse § 38 lõike 1 kohaselt on katseloom lubatud teaduslikel eesmärkidel läbiviidavates loomkatsetes kasutatav selgroogne loom, samuti looma vabalt elav või paljunev larvaalne arenguvorm.
Kuid see ei tähenda, et katseloomaks võiks olla iga loom. Katseloom peab olema sündinud ja kasvatatud katseloomade kasvatamiseks tunnustatud ettevõttes. See nõue ei kehti vaid põllumajandusloomade suhtes. Loomkatses kasutada soovitav põllumajandusloom peab olema kasvatatud tunnustatud või registreeritud loomakasvatushoones ja -rajatises või põllumajanduslooma pidamiseks piiritletud alal nagu kõik teisedki sama liiki põllumajandusloomad.
Piiratud on ka kaitsealuste liikide loomade kasutamine loomkatses. Kaitsealuste loomaliikide ning EL Nõukogu määruse nr 338/97 lisades A–D nimetatud loomaliikide isendite kasutamine loomkatsetes on lubatud üksnes juhul, kui katse on kooskõlas looduskaitseseadusega ja katse eesmärgiks on selle loomaliigi säilimisele suunatud uurimustöö või biomeditsiini arendamine, kusjuures see loomaliik sobib ainsana katse eesmärgi saavutamiseks.
Katselooma tuleb pidada nagu teisigi loomi loomakaitseseaduse nõuete kohaselt. Talle tuleb võimaldada tema tervisele ja heaolule sobiv majutus, mikrokliima, sööt, vesi, hooldus ja vähim vajalik liikumisvabadus.

LOOMKATSE NÕUETEKOHANE LÄBIVIIMINE
Loomkatse algab looma ettevalmistamisega. Loomakaitseseaduse § 43 kohaselt tuleb loomkatse läbi viia üldise või kohaliku anesteesia või analgeesia mõju all või muul valu, kannatusi ja vigastusi vähendaval meetodil.
Seda nõuet ei kohaldata üksnes juhul, kui:
1) katsega põhjustatud valu või kannatus on väiksem looma heaolu kahjustamisest anesteesia või analgeesia läbi või
2) anesteesia või analgeesia ei sobi katse eesmärgiga.
Sellistes loomkatsetes, millega kaasnevad valu, stress või kannatused, võib katselooma kasutada ainult üks kord. Loomkatse lõpeb pärast katse eesmärgil tehtud jälgimiste lõppu. Katse lõppedes peab tegevusluba omav veterinaararst otsustama looma ellujätmise või eutanaasia. Looma võib ellu jätta ainult siis, kui see ei põhjusta talle valu ega kannatusi. Loomkatse tuleb nõuetekohaselt protokollida ja katseloomade kohta tuleb pidada täpset ja pidevat arvestust. Loomkatse läbiviija peab protokolle ja arvestust säilitama järelevalve tegemise võimaldamiseks loomkatse lõppemisest arvates kolm aastat.

VASTUTUS JA JÄRELVALVE
Loomkatse läbiviimise nõuete rikkumise eest on loomakaitseseaduses ette nähtud ka karistus. Seaduse § 668 alusel saab füüsilist isikut loomkatse loata tegemise või loomkatse tegemise nõuete rikkumise eest karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kui selle teo on toime pannud juriidiline isik, karistatakse teda rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
Järelevalvet loomakaitseseaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teostavad vastavalt oma pädevusele Veterinaar- ja Toiduamet, Keskkonnainspektsioon ning Politseiamet.

KOKKUVÕTE
Loomakaitse üldiselt ja seeläbi ka katseloomade kaitse on oluline küsimus nii Euroopa Liidus kui teisteski Euroopa Liidu liikmesriikides. Tunnistati ju Amsterdami Lepinguga Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud loomade kaitse ja heaolu protokollis loomad tunnetavateks olenditeks. Samas on aga looma tunnetavaks olendiks tunnistamise õigusteaduslik sisu ja tähendus antud hetkel enam kui puudulik.
Euroopa Liidu institutsioonidega tihedat koostööd tegev Euroopa Liidu suurim loomakaitseühing Eurogroup for animal welfare on alles hiljuti algatanud kampaania loomkatsete vähendamiseks ja alternatiivsete katsemeetodite arendamiseks (kampaania info ühingu veebilehel http://www.eurogroupanimalwelfare.org/campaigns.htm ja ühingu 2004. aasta tegevusülevaates http://www.eurogroupanimalwelfare.org/pdf/ar2004.pdf ).
Kõikide loomakaitset käsitlevate õigusaktidega on võimalik tutvuda Põllumajandusministeeriumi veebilehel aadressil http://web.agri.ee/index.php/16156/.

KASUTATUD ÕIGUSAKTID
1. Loomakaitseseadus. Arvutivõrk. Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=752892, 4. 08. 2005
2. Vabariigi Valitsuse 1. juuli 2003. a määrus nr 187 “Loomkatse läbiviimise loakomisjoni moodustamise kord, ülesanded ja töökord ning loomkatse läbiviimise loa taotluse ja loomkatse protokolli vormid”. Arvutivõrk. Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=733518, 4.08.2005 ja määruse eelnõu seletuskiri
3. Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määrus nr 181 ”Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutusettevõtetele esitatavad nõuded ning nende ettevõtete tunnustamise kord”. Arvutivõrk. Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=750929, 4.08.2005 ja määruse eelnõu seletuskiri
4. Nõukogu direktiiv 86/609/EMÜ, 24. november 1986, katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitsega seotud liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta. Arvutivõrk. Kättesaadav http://web.agri.ee/index.php/16160/, 4.08.2005
5. Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/65/EÜ, 22. juuli 2003, millega muudetakse nõukogu direktiivi 86/609/EMÜ katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitsega seotud liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta. Arvutivõrk. Kättesaadav http://web.agri.ee/index.php/16160/, 4.08.2005

Mag. iur. Ingrid Raidme
Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri