teadus.ee » Arhiiv » Neandertallane kui innovaator

Neandertallane polnud ehk sugugi nii loll, nagu teda siiani kujutleti. Nõnda kinnitab Leicesteri ülikooli arheoloog Terry Hopkinson oma äsjailmunud artiklis.
Vastupidi, neandertallased olid hoopis innovaatorid. Nad elasid Euroopas Paleoliitikumis, mis algas umbes 300 000 aasta eest. Seda aega pole peetud märkimisväärseks kultuurilise uutmise ajastuks. Hopkinson aga väidab, et neandertallased arendasid uue kiviriistade valmistamise meetodi ja suutsid üle elada ökoloogilised raskused, mis nende vahetu eellase heidelbergi inimese hävitas.

Siiani arvati, et tööriistauuendus tehti hiljem ja et sellega sai hakkama meie eellane nüüdisinimene, kes ilmus Euroopasse ja vahetas välja neandertallase 40 000 aasta eest. Ka Aafrikas hakkasid toimuma muutused tööriistakasutuses, nagu jahvatuskivide ilmumine, 300 000 aasta eest. Niisama juhtus ka Euroopas neandertallase juures. Tehnoloogia uuendused akumuleerusid pidevalt, ega olnud mingi valgustusliku mõttesähvatuse tulemus. Neandertallased levisid ka lõuna poolt Ida- ja Kesk-Euroopasse, kus nende eellased ei suutnud elada. Mis näitab, et nad suutsid kohaldada keskkonda oma vajadustele. “Neandertallasi ei saa inimsuse kontseptsioonist välja arvata,” järeldab Hopkinson.

Allikad: AlphaGalileo/New Scientist, 16. juuni 2007