teadus.ee » 2008» veebruar

15.02.2008

“Ameeriklased on kasutanud suhkrut kui maitseainet, mis kõik uued asjad vastuvõetavaks muudab. Suhkur, mis ei lõhna ja millel on nõiduslik võime peaaegu kõike esmapilgul suupäraseks teha, on tõepoolest maailma maitset enam kui miski muu ühtlustanud.”
Theodore Zeldin, inglise ajaloolane

09.02.2008

Queen’s University teadlased on hakanud uurima, kas vastavad tõele anekdootlikud teated, et koerad suudavad haistmisega kindlaks teha oma omaniku vere suhkrusisaldust. Deborah Wells ja tema kolleegid hõlmavad katsetesse sada 1. tüüpi diabeediga patsienti. Nad jälgivad videosalvestisi, kust loodavad näha koerte reaktsiooni oma omanike madalale või kõrgele veresuhkru sisaldusele. Ühendkuningriikides tegelevad mõned treenerid koerte sellesuunalise õpetamisega. Kuid nähtust pole teaduslikult uuritud.

Allikas: AlphaGalileo kommen.taar: Selge see. Koer, kes teab, et saab suhkrutüki, käitub ka erinevalt koerast, kes ei oska seda lootagi.

01.02.2008

Tere! Vend avastas netist, et saab auto vesiniku jõul sõitma panna, tootes elektrolüüsil vesinik-hapniku segu ja sellega käitades sisepõlemismootorit. Aga kas see pole mitte ohtlik? Otsing youtube’st: HYDROGEN FUEL-ENGINE FUNDAMENTAL.
Lisaks: milleks on vaja aku pealt vesinikku toota, kui saaks selle elektri lihtsalt elektrimootorisse suunata?.
Siin on veel üks link. Nad väidavad et saavad lihtsate vahenditega juba kasutuses oleva mootori ümber ehitada?
easywatercar Lugupidamisega, Ville Väär

Vastab füüsik ja teadusajakirjanik Tiit Kändler:
Auto võib vesiniku jõul käima panna küll, kuid siis, kui sel on paak suure rõhu all oleva vesiniku või vedela vesiniku hoidmiseks. Ja kui on, kust vesinikku osta. Säherdused autod on olemas, näiteks Berliinis sõidavad mõned bussid vesinikul. Kuid kogu USAs on neid vaid paarsada. Vesinik valmistatakse küll ka elektrolüüsil, kuid mitte otse autos. Vaid kuskil tehases. Enamjaolt toodetakse vesinikku keemilisel teel näiteks maagaasist.

(more…)

01.02.2008

horisont1-08-5644533

Horisont nr 1, jaanuar 2008 56 lk, hind 39.50

(more…)

01.02.2008

ESA pakub näha Maad, nii nagu see kosmosest paistab. Pildid on tehtud möödunud novembris, mil kosmoselaev Rosetta möödus Maast viimane kord, enne kui siirdus Päikesesüsteemi kaugematesse piirkondadesse. Näha võib ka öist Maad, mis on eriti huvitav – saab näha, kui palju on kunstlikku valgust.
Vt lähemalt Rosetta
Allikas: ESA

01.02.2008

Äsja sai Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI) maailma päikesekiirguse andmebaasist teate, et EMHI-le kuuluv Tõravere ilmajaam on oma andmete esitamise kiiruse ning kvaliteediga kogu süsteemis esikohal.
“Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi koosseisu kuuluv Tartu-Tõravere ilmajaam on lülitatud päikesekiirguse mõõtmise baasjaamade ülemaailmsesse võrku ja saadab oma andmed Zürichisse maailma päikesekiirguse andmebaasi,” kommenteerib EMHI peadirektor Jaan Saar, “saime just Zürichist teate, et Tõravere jaama andmed on kõigekvaliteetsemad ja seejuures jõuavad kõige kiiremini kohale.”

toravere-2175207

Päikesekiirguse mõõtmise baasjaamade (Baseline Surface Radiation Network) võrk koosneb neljakümnest vaatluskohast üle maailma. Vaatlusvõrgu ülesanneteks on päikesekiirguse kohta andmete edastamine, uute mõõteriistade ning -metoodikate katsetamine ja kliimamuutuste uurimine. “Päikesekiirguse andmed on väga olulised, sest on ju Päike liikumapanevaks jõuks kõikidele Maa atmosfääris toimuvatele ja meie planeedil ilma kujundavatele protsessidele. Päike on kui “ilmastikuteatri” peanäitejuht,” selgitas Saar. Päikesekiirguse andmeid vajavad eelkõige kliimauurijad (Tõravere andmeid kasutati viimases ülemaailmse kliimaaruande koostamisel), kuid need pakuvad huvi ka geofüüsikutele, bioloogidele, põllumeestele, arhitektidele, helioenergeetikuile ning muidugi meedikuile. Eestist kogutavad kiirgusandmed kajastavad kogu Euroopa idaosa kliimat. Eestile lähim läänepoolne päikesekiirguse vaatlusjaam asub Saksamaal, idapoolsemad on alles Hiinas ning Jaapanis. Baasjaamade võrk loodi 1992. aastal. Tõravere jaam sai täisliikmeks seitse aastat hiljem, olles enne läbinud kandidaatjaama staatuse. Maailmatasemel seadmetega on jaama aidanud varustada Keskkonnaministeerium ning Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon.

Allikas: EMHI

01.02.2008

Eesti noormehe Leopold Partsi TÜ arvutiteaduse instituudis tehtud teadustöö tulemused avaldati tänavu novembris suure rahvusvahelise uurimiskonsortsiumi ühisraportis koguni kahes ajakirja Nature artiklis. Praegu Sangeri instituudi ja Cambridge’i ülikooli doktoriõppes tudeeriv Leopold Parts tegutses eelmisel suvel kolmekuulise vahetusvisiidi ajal TÜ arvutiteaduse instituudis Jaak Vilo juhitud bioinformaatika teadusrühmas. Koos Massachussetsi tehnoloogiainstituudi teadusrühmaga analüüsis ta sekveneeritud kärbse genoome. Tosina kärbse genoomi põhjal oli võimalik teha täpsemaid ennustusi, kasutades otsingus esinemiste evolutsioonilist konserveerumisjälge. “Praeguseks teise aasta doktorandi kohta on see äärmiselt tugev saavutus. Uurimus on oluline seepärast, et näitab ära, kui väärtuslik on uute imetaja genoomide sekveneerimine ka inimese genoomi mõistmise seisukohast,“ ütles Jaak Vilo. Leopold Partsi haridustee algas TÜ matemaatika-informaatikateaduskonnast. Ta on esindanud ülikooli mitmel rahvusvahelisel matemaatika- ja informaatikaolümpiaadil. 2003. aastal asus ta õppima Massachussetsi tehnoloogiainstituuti USA-s. Vahetuse korras on ta õppinud nii Cambridge’i ülikoolis Inglismaal kui ka suviti külalistudengina Eestis, TÜ arvutiteaduse instituudis.

Allikas: TÜ

01.02.2008

Teaduskirjanduse uurimisest järeldavad Cochrane Library teadlased, et depressiooni saab mõnel juhul muusikaga leevendada.

Maailmas kannatab depressiooni all 121 mln inimest ja see viib aastas ühe miljoni enesetapuni. Leiti viis uuringut, millest neljas täheldati depressiooni sümptomite vähenemist muusikateraapia mõjul. Viiendas efekti ei leitud. Kuid teadlaste arvates on sellekohaseid uuringuid tehtud veel liiga vähe. Ning nende kvaliteet ei ole piisavalt hea.
Allikas: AlphaGalileo kommen.taar: Veel vähem on teada, milline muusika võib depressiooni soodustada. Ning kauge muusika on see, et teha vahet inimeste vahel, kellele mõjub Bach rahustavalt, keda aga viib enesetapuni. Asi ei ole meie tahtes, vaid kuulmisorganite ehituses ja nende seoses aju kuulmiskeskustega. See seos toodab pidavalt meie sisemist muusikat. Kes poleks kogenud tinnitust ehk tinistamist kõrvades, olgu vähem või rohkem.

01.02.2008

euroopa2-6012452 Kuni 43 protsenti vähijuhtumitest saaks ennetada, kui tõhustada ennetusprogramme. WHO ootab Läänemere piirkonnas koordineeritud ühiseid riikidevahelisi jõupingutusi. Greifswaldi ülikooli professor Hans-Robert Metelmann juhib tähelepanu, et tõhus vähiennetustöö nõuab koordineerimist eluteaduste, humanitaarteaduste, sotsiaalteaduste, poliitika ja avalik-õigusliku sektori vahel, et edendada tõhusamaid ravimeid. ScanBalt BioRegion on üks eri riikide teadlaskonna koostöövorm, mis uurib võimalusi alustada konkreetseid projekte. “Eesmärgiks on teha vähiennetusest Läänemere piirkonnas sotsiaalse ja individuaalse käitumise loomulik osa,” Ütleb Metelmann.

Allikas: AlphaGalileo

01.02.2008

euroopa2-6012452

Liblikad kasutavad oma tiibu reklaampindadena. Tiibade mustrite järgi tunnevad nad ära oma liigikaaslasi ja eristavad vastassugupoolt. Seepärast ongi liblikatiivad looduses ühed värvikirevamad pinnad. Liblikas ei värvi oma tiibu mitte ainult värvainetega vaid ka nanostruktuuridega, millega on tiivad kaetud. Groningeni ülikooli doktorand Marco Giraldo avastas, et nanostruktuuridega on kaetud isegi valgete kapsaliblikate tiibade pinnad.
Need koosnevad kahest õhukesest kihist, mis on ühendatud tugisambakestega. Alumine kiht on sile, ülemine aga moodustatud paralleelsetest üksteisest mikromeetri kaugusel asetsevatest seljakutest. Tiiva värvus sõltub valguse hajumisest nanostruktuuridelt ja neeldumisest tiiva pigmentides. Samas on teevad ehitatud väga säästlikult. Kahest kihist piisab, et valgus tõhusalt peegelduks, enam kihte suurendaksid asjatult kaalu.

kapsaliblik-1667875

Kuid võrreldes Jaapani kapsaliblikatega on Euroopa liblikatel suurem raskus eristada vastassugupoolt. Jaapanlastel on emase ja isase liblika tiivad erinevad, sest emase omad ei sisalda pigmente, mis neelavad UV-kiirgust, mida liblikad erinevalt inimesest näevad. Eurooplastel aga vahet pole, nii et nad eksivad sagedamini. Liblikatiivad võivad inimest õpetada valmistama efektsemaid värve, kosmeetikat või rõivaid.
Allikas: AlphaGalileo kommen.taar: Reklaamiagentuuridel on kapsaliblikalt veel õppida, et luua veel löövamaid emaseid ja isaseid reklaame.

Jaga