teadus.ee » 2006» august
28. aug. 2011
18.08.2006
Golfiväljakute tarbeks loodud transgeenne heinasort on end looduses sisse seadnud. Loode-USAs avastas USA keskkonnakaitse agentuur, et Agrostis stolonifera ehk valge kastehein on levinud katselappidest 3,8 km kaugusele loodusesse. Ka Eesti looduses kasvav kastehein on Ameerikas tehtud umbrohutõrjevahendi Roundup kindlaks, et golfiväljakuid saaks paremini hooldada. Kuid herbitsiidikindlat sorti pole lihtne soovi korral välja tõrjuda. Selleks vajatakse midagi muud kui Roundup. Allikas: Nature
18.08.2006
Möödunud nädalal alustas Matsalu rahvuspargi keskuses Penijõel tööd Eesti kolmas seismoseire jaam, mis võimaldab määrata ka nõrkade maavärinate asukoha ja hinnata, mis neid võis põhjustada. Siiani ei ole suudetud Eesti territooriumil määrata nõrku maavärinaid. Kolmas jaam annab selleks võimaluse — saab määrata ka nõrkade seismiliste nähtuste asukohta ja hinnata, kas tegemist on ikka maavärina või hoopis tehnogeense sündmusega. Eestit loetakse geoloogilises mõttes nõrgalt seismiliseks piirkonnaks, kuid siinse maakoore tegelik stabiilsus on täpselt teadmata. Määratletud on sellised tugevad maavärinad, mille on kinni püüdnud Soome jaamad või mida inimesed on tunnetanud nagu Osmussaare maavärin 1976. aastal ja Kirbla maavärin 2004. aastal. Nõrkade, vähem kui 1,5 magnituudi tugevusega maavärinate seismiline signaal nõrgeneb aga kiiresti ning nende usaldusväärseks fikseerimiseks jäävad Soome jaamad liiga kaugele.
Matsalu seirejaam töötab automaatselt. Andmete töötlus ning seismiliste sündmuste analüüs toimub Eesti Geoloogiakeskuse geofüüsika, mere- ja keskkonnageoloogia osakonnas. Seirejaamade salvestisi saab vaadata Eesti Geoloogiakeskuse kodulehele paigutatud seiremonitoris aadressil www.ekg.ee.
Allikas: Eesti Geoloogiakeskus 18.08.2006
Southamptoni ülikooli elektroonikakooli insenerid ja arvutiteadlased suutsid muuta bipolaarse transistori kaks korda kiiremaks. Selliseid transistore kasutatakse näiteks mobiiltelefonides. Peter Ashburn ja ta kolleegid kasutasid tavalist ränitehnoloogiat, ainult et lisasid ühendile fluori. Nõnda viidi transistori kiirus 110 gigahertsini. Flour surub alla boori difusiooni transistori baasis ning see tähendab, et baasi on kitsam ja elektronid läbivad selle kiiremini. Meetod on suhteliselt odav ning selle läbi suudetakse töökiirust veel kaks korda suurendada.
Allikas: AlphaGalileo
18.08.2006
Astronoomid on vaikivalt nõustunud universumi vanusega 13,7 miljardit aastat. Pluss miinus 100 miljonit aastat. Saksa Erlangen-Nurembergi ülikooli astronoom Norbert Przybilla ja ta kolleegid mõõtsid Hawaiil Mauna Kea mäel asuva Kecki II teleskoobi abil binaarset tähesüsteemi M33 Triangulumi galaktikas. Valguse, kiiruse ja temperatuuri mõõtmisest selgus, et tähtede tõeline heledus viitab nende kaugusele 3,14 miljonit valgusaastat. See on 0,5 miljonit valgusaastat enam siiani arvatust. Tegu on suurima kaugusega, mis eales otseselt määratud. Olemasolevate teleskoopidega kaugemale minna ei saa. Universumi paisumisega seotud Hubble´i konstant on sakslaste arvates 15 protsenti pisem kui arvatakse, nõnda et universum peaks olema 15 protsenti seniarvatust vanem ja suurem.
Allikas: New Scientist 
18.08.2006
Et lõpetada loomanimedega seotud segadusi, otsustati luua reaalaja andmebaas ZooBank, mis sisaldaks kõiki tuntud loomanimesid. 10. augustil see ka avati.
Zoobank on moodne Noa laev.
See sisaldab andmeid 1,5 miljoni liigi kohta ning on rahvusvahelise zooloogianomenklatuuri komisjoni egiidi all toimiv ametlik register. Vt www.zoobank.org
Allikas: Nature
18.08.2006
7. augustil teatas Euroopa teadusuudiseid vahendav AlphaGalileo, et Ühendkuningriikide Sheffield Hallami ülikooli teadlased on transponeerinud tähtede laulu inimkõrvale kuuldavaks. Tähtede loomulikud võnkumised tekitavad ka helilaineid, mis mõjuvad vilistamise, surisemise, trummeldamise, undamise ja kõmisemisena. Kui vaid võngete sagedused on tõstetud, nõnda et inimkõrv neid kuuleb.
18.08.2006
Põllundus võis 11 400 aasta eest alata viigipuudest. Hiljuti selgus, et nad kodustati 1000 aastat enne nisu, otra ja kaunvilju.
Allikas: Scientific American
18.08.2006
Kui tahate oma arust parem välja näha, pole teil vaja tingimata pöörduda ilukirurgi poole. Asja võib ära ajada ka fotokosmeetika. Ajakirjades avaldatavaid modellide ja muu kuulsa rahva fotosid töödeldakse juba ammu kenamaks. Nüüd on Tel Avivi ülikooli teadlane Tommer Leyvand ja ta kolleegid loonud tarkvara, mis võimaldab näopilti töödelda ka kodus. Saab muuta silmade vahekaugust, suu ja kulmude asendit ning muid näo proportsioone. Seejuures lähtutakse ilu reeglitest, mis on paika pandud inimeste küsitlemise teel. 79 protsenti küsitletutest pidas töödeldud fotosid kaunimaks. Fotol vasakul tõeline, paremal töödeldud nägu.
Allikas: New Scientist
18.08.2006
“Doos teeb mürgi.”
16. sajandi Šveitsi arst Paracelsus.
11.08.2006
Carl Sagan Deemonitest vaevatud maailm Teadus kui küünal pimeduses Inglise keelest tõlkinud Mart Kangur 327 lk, hind poes ca 225 kr