teadus.ee » Arhiiv » Kuu kivimite keemia toetab Suure Hävingu teooriat

Kuu kivimite keemia toetab suure hävingu teooriat

Väikegi keemiline erinevus Maa ja Kuu kivimite vahel võib suuresti mõjutada Kuu tekke teooriaid. Täpsed mõõtmised näitasid, et Kuu kivimid sisaldavad Maa omadest veidi enam hapniku haruldast isotoopi hapnik-17. Enamik teadlasi arvab, et Kuu tekkis päikesesüsteemi algaegadel 4,5 miljardi aasta eest, mil suur algplaneet paiskus vastu moodustuvat Maad. Põrkest välja paiskunud tükid kogunesid kokku ja jäid ringlema Maa orbiidile, moodustades aegade jooksul Kuu. Kui see on tõsi, peaks Kuu kivimites olema jälgi Maaga kokku põrganud planeedist – nende koostis oleks veidi erinev maistest kivimitest.

Daniel Herwartz ja tema kolleegid Kölni Ülikoolist otsustasid mõõta eriti täpsel meetodil hapniku isotoope, sest hapniku sõrmejälg annab teada kivimite sünnipaigast. Juuni aölguses ajakirjas Science ilmunud artiklis võrdlesid teadlased Maa kivimeid, meteoriite ja kuuproove, mille tõid Maale Apollo astronaudid. Arvatakse, et taevakeha, mis Maaga kokku põrkas ja mida teadlased nimetavad Theiaks, võis olla keemiliselt sarnane kondriitide nimelise meteoriitide klassiga. Need on Maale lähedased, jätmaks oma erinevaid sõrmejälgi Kuule. Kuigi skeptikud vaidlevad vastu, et mõõtmised on vea piires ja kivimite keemiline koostis Kuul sõltub paigast, on Herwartz kindel – tema tulemused raputavad Kuu-uurijate maailma. Allikas: Nature

Astronoom Laurits Leedjärv kõneleb teadus.ee suvekoolis 24. augustil Universumi arengust aegade algusest lõpuni. Suvekool toimub Käsmus 22.–24. augustil, vt www.teadus.ee suvekooli nupu alt.