Aju tahab magusat

18. Jan 2008

Kui teil on mõnikord raske magustoiduportsjonist loobuda, siis süüdistage oma aju. Sest just aju rahulolukeskuste aktiveerumine annab märku, millal söömine lõpetada. Briti teadlased on teinud katse, milles vabatahtlikele pakuti võimalust einestada nn Rootsi laua põhimõttel, kus nad võisid vabalt valida mida ja kui palju süüa. Katseisikute veeni süstiti eelnevalt kas lihtlabast füsioloogilist soolalahust või siis niisugust hormooni, mida organism täis kõhu korral ka loomuldasa verre eritab ja mis surub söögiisu maha.
Smas tegid Rachel Batterham ja ta kolleegid katseisikute ajuaktiivsust funktsionaalse magnetresonantsi meetodil pilti. Ja poole tunni pärast siis viidigi katseisik lauda, kus ta võis head-paremat nautida nii palju kui süda lustis. Selgus, et täiskõhutunnet tekitavat hormooni saanutel aktiveerus hüpotalamus, ajupiirkond, mis reguleerib põhiainevahetust. Aga lisaks elavnesid ka need kõrgema närvitalitluse piirkonnad, eelkõige ajukoore otsmikusagara esiosas, mis on seotud rahulolutundega. Seejuures ilmnes, et inimesed, kelle rahulolukeskused elavnesid ainult natuke, maiustasid Rootsi lauas rohkem kui need, kellel samad keskused olid pildil eredamalt särama löönud.

Füsioloogilist lahust ehk toimevaba platseebot verre saanud inimeste toidutarbimise määras aga üksnes hüpotalamuse, selle primitiivsema ainevahetuskorraldaja aktiivsustase, mis hormooni saanutel jälle peaaegu üldse maksvusele ei pääsenud. Avastus aitab Batterhami sõnul leida uusi ja tõhusamaid võtteid söögiisu ja kehakaalu vaoshoiuks, ja edasi tahabki ta nüüd välja selgitada, kas neil inimestel, kelle kehakaal kipub normist hälbima, esineb asjakohastes ajupiirkondades ka mingeid märgatavaid häireid.

kommen.taar: Kõige tõhusam võte kehakaalu vaoshoiuks on toiduhindade kasv.
Allikas: New Scientist, 10. oktoober 2007.
Priit Ennet/Vikerraadio

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri